Narva [eel]arvamusfestivali esimene arutelu kandis pealkirja “Sa vaene hüljatud Ida-Virumaa”. Foto: Anna Markova

“Mis on väikese riigi eelis – hea haridus. Mina väidan, et Narvas on tehtud väga palju selleks, et siin inimesed saaksid hea hariduse, on see kutsekeskkool, kolledž, kaks riigigümnaasiumit,” rääkis ta.

“Mina julgustaks kõiki olema veel aktiivsemad ettevõtluses. Tegelikult Eesti riigil on vahendeid. On olemas toetusmehhanisme, stardikapitale, nõustamisvariante. See, millega oleme üles kasvanud, et kui midagi läheb halvasti, siis seda tuleb põdeda surmani, pole õige. Midagi võibki vahel valesti minna, aga oluline on sellest õppida ja proovida teinekord selle tarkusega, mida esimene kord saadi, ka siis, kui kõik ei õnnestunud nii nagu peab,” lisas ta.

Kaljurand märkis, et piirkond saab areneda ainult siis, kui tehakse koostööd ja head mõtted peavad tulema ka kohapealt.

Allikas: err.ee

Ei mingit poliitkorrektsust ega võltsvagadust – just selliste sõnadega tervitas “Maale elama” liikumise eestvedaja Ivika Nõgel tallinlasi laupäevasel “Maale elama” messil Telliskivi loomelinnakus. Et Arvamusfestival oli maaelu positiivses valguses tutvustaval messil esindatud, vaatame järgi, milles seisneb kahe esmapilgul üsnagi erineva ettevõtmise koostöö ja ühisosa.

Moderaator Kai Klandorf, Paul Nurme, Riinu Lepa ja Mihkel Kangur. Foto: Kadi Prants

“Kuna suvel käisime “Maale elama” tiimiga esmakordselt Paide Arvamusfestivalil, siis see inspireeris võtma Arvamusfestivali formaadi sel aastal messi programmi,” ütles “Maale elama” eestvedaja Ivika Nõgel. Traditsiooniliselt on igal aastal messil olnud intellektuaalne osa – kui siiani olid need olnud seminarivormis, siis tänavu võeti kasutusele aruteluformaat ning sellega kaasnev hea arutelutava. “Sel aastal tundsime, et teemakäsitlused peaks olema rohkem arutlevad ja võimaldama ka publikul kaasa rääkida,” sõnas Nõgel.

Nageli sõnul ei ole “Maale elama” eesmärk pelgalt maal elamist promoda, vaid näidata seda sellisena, nagu see päriselt on. “Kolmveerand [aruteludel osalevatest] ekspertidest on “uusmaakad”, kes on isiklikult linnast maale kolimise läbi teinud. Samas on messi korraldajad igal aastal esinema kutsunud ka skeptilisema vaatega inimesi. “Maaelu ei sobi kõigile ja seetõttu on hea tulemus ka see, kui mõni jätab vale otsuse tegemata,” tõdes Nagel.

Et anda Arvamusfestivali fännidele aimu, milline üks hea maaelu puudutav arutelu olema peab, võtame kokku “Maale elama” messi esimese arutelu.

Kus on väiksem jalajälg – maal või linnas?

Rohelisest eluviisist rääkides ei saa üle ega ümber ökoloogilisest jalajäljest ehk sellest, kuidas inimeste elustiil mõjutab maakera jätkusuutlikkust. SpeakSmart arutelu moderaator Kai Klandorf uuris ekspertidelt, milline on nende meelest roheline eluviis. MTÜ Mauri Põliskodud eestvedaja Paul Nurme sõnul tuleb olla teadlik keskkonna vajadustest, sest selleta on puhtasse keskkonda sobitumine väljakutse. “Kuidas luua keskkond, kus kolme põlvkonna pärast saab öelda: teate, meil on kõik hästi? See on teema, mis on väga oluline,” sõnas Nurme.

“Me kasvatame peale uue põlvkonna, kelle jaoks see [roheline eluviis] on osa elust,” ütles Mihkel Kangur, Tallinna Ülikooli jätkusuutliku arengu dotsent. Kangur on säästva arengu temaatikaga kokku puutunud üle kümne aasta ning leiab, et rohelise mõtteviisi juurutamisel on suur roll koolil. Ka Nurme sõnul on oluline lapsi juba kooliajal teadlikult tarbima õpetada. “See, mis toimub põhikoolis ja gümnaasiumis, hakkab pikemas perspektiivis kujundama seda, milliseks elu meil muutub,” tõdes Kangur.

Kolmanda eksperdina osales arutelul Riinu Lepa, ökokogukonna Väike Jalajälg eestvedaja. Tema sõnul on oluline mõista, et keegi meist ei ole teistest parem ja kellegi vajadused ei ole teiste omadest olulisemad. “Roheline mõtteviis saab toimida siis, kui inimesed omavahel suudavad koostööd teha,” ütles Lepa. “Efekti loob koostöö ja ühistegemine.”

Nii Nurme, Kangur kui Lepa arvavad aga kirjutaja jaoks veidi üllatuslikult, et globaalses mõttes on inimeste elamine suurtes linnades parem kui elamine maal – nimelt on linnas elades inimese ökoloogiline jalajälg väiksem. Kui inimene ei taha ega oska võtta vastutust oma käitumise ees, siis linnades on olemas struktuurid, mis seda tema eest teevad. Samas aga pole Eesti kontekstis linna- ja maaelu erinevus väga suur ning mõlemas võivad jalajälgede kontrastid ulatuda ekstreemsusteni. “Viimsi on ju ka maa, milline on sealsete elanike jalajälg, millest nad enamuse kulutavad teel Tallinna kesklinna?” küsis Kangur ning lisas, et kõik on suhteline – nii linnas kui maal elades on võimalik jalajälg väikseks, aga ka tohutult suureks ajada.

Rääkides eestlaste keskkonnateadlikkusest oleme me tohutult rohelised inimesed: me tunneme Euroopa keskmisest enam taimi ja loomi ning teame üldiselt palju rohkem keskkonna kohta. See-eest oleme me keskkonnakäitumise poolest Euroopa viimaste seas. “Keskmiselt oleme suhteliselt ignorantne rahvas, sest meid on õnnistatud maailma ühe parima elukeskkonnaga. Me seetõttu ei märka keskkonnaprobleeme,” sõnas Kangur. Seetõttu on Lepa sõnul keskkonnateadlikel inimestel olla teistele eeskujuks, näiteks luua ka linnakogukondades keskkonda väärtustavaid ettevõtmisi. Samas ei ole muutused kiired. “Võib ju panna inimest talukaupa ostma, aga kui ta sellest aru ei saa, on see muutus ainult ajutine. Püsivate muutuste jaoks läheb aega,” tõdes Lepa. Ka Nurme arvates on siin oluline roll eeskujul. “Kui meil on positiiseid eeskujusid, kus nähakse, et teistmoodi on võimalik, siis teadlikkus tõuseb,” sõnas Nurme. Seega on oluline inimesi innustada oma valikute üle mõtlema, ja seda juba üksikisiku tasandil. Mida teadlikumad me oleme, seda suuremad on muutused.

Praeguseks hetkeks oleme tuttavaks saanud kommunikatsioonitiimi, turundustiimi ja arendustiimiga. Kui aga ei oleks programmitiimi, ei oleks Arvamusfestivali – lihtsustatult öeldes on just programmitiim see, kes loob Arvamusfestivali arutelude programmi. Selle nimel, et Arvamusfestival tõepoolest oleks ühiskonnaülene, isetekkeline ja kaasav, töötavad programmitiimi kolme alatiimi vabatahtlikud juba ligi viis kuud. Vaatame lähemalt, mida teevad need inimesed, kelle töö läbi koos üle saja partnerorganisatsiooniga valmib Arvamusfestivali selleaastane programm.

Programmi koordinaator Liisa Rohila, programmijuht Maiu Lauring, programmijuht Ott Karulin ja arutelualade tugitiimi juht Sandra Sillaots. Foto: Kärt Vajakas

Mis on arutelualade tugitiim?

 “Tugitiim on nagu Arvamusfestivali nägu meie partneritele,” ütles Arvamusfestivali programmitiimi juht Maiu Lauring. Arutelualade tugitiim tegeleb just sellega, millele tema nimi vihjab – tugitiimi ülesanne on toeatada partnerorganisatsioone arutelude toomisel Arvamusfestivalile ning olla kontaktisikuks ja suhete hoidjaks arutelude korraldajatele. Tugitiimi töö algas juba veebruaris, kui esimene ja vahest kõige mahukam tükk tööd hõlmas avalikust ideekorjest laekunud üle 330 idee läbitöötamist. Tugitiim koondas ideed katusteemade alla, suhtles meediakanalite ja erakondadega ning nii sündis esialgne arutelualade plaan, millest juuni lõpus valmib festivali programm. Ent sellega tugitiimi töö ei piirdu. Nimelt on festivali järel tiimil oluline roll saada partneritelt tagasiside, et sellest õppida ja järgmisel aastal veelgi parem Arvamusfestival teha. Seda kõike teevad tugitiimi kümme vahvat vabatahtlikku, kellest igaüks vastutab kokku 3–6 aruteluala eest – need inimesed on tiimijuht Sandra Sillaots, Svetlana Stsur, Crisely Apri, Annika Trummar, Maria Laanjärv, Jaana Kalinistova, Indrek Tark, Liina Osila, Riina Soobik ja Kaira Västrik.

 Mis on osalusvormide labor?

 “Me tahame anda inimestele kvaliteetsetes, tasakaalukates, kaasavates, sisukates ja inspireerivamates aruteludes osalemise kogemuse,” rääkis programmitiimi juht Maiu. Just nimelt selleks, et arutelukultuuris midagi muutuks, nügivad osalusvormide labori vabatahtlikud eesotsas tiimijuht Inga Jaagusega korraldajaid raamist välja mõtlema ja looma senisest paremaid arutelusid. “Labori tiimis töötame kahes suunas: korraldame töötubasid, et toetada organisatsioone nende arutelu ettevalmistamisel, ning labordame ehk mõtleme uusi aruteluvorme, mida festivalil katsetame,” rääkis Inga oma tiimi ülesannete kohta. Kui töötubade läbiviimisega on tiim juba alustanud – aruteludisaini töötoad on juba toimunud, kohe algavad osalusvormide ning juunis modereerimise töötoad – siis labordamisega hakkab tiim aktiivselt tegelema lähiajal. Kuna osalusvormide labor teeb koostööd SpeakSmart väitluskoolitusega ja viib läbi varasemast rohkem koolitusi partneritele, on tiimiga seotud lausa 15 motiveeritud inimest (ja see arv on kasvamas) – lisaks Ingale ka Katre Sai, Teibi Torm, Helina Loor, Kerttu Sepp, Laura Tomp, Anna Karolin, Sten Andreas Ehrlich, Margo Loor, Marleen Pedjasaar, Kaspar Kelder, Kai Klandorf, Sigrid Solnik, Lauri Kriisa ja Selene Gnadenteich. “On nii mitu aastat Arvamusfestivaliga seotud inimesi kui ka esimest korda meeskonnas olijaid – ka mina ise olen Arvamusfestivali tiimis esmakordselt,” ütles Inga labori koosseisust rääkides. “Labori tiim on selle aasta parim labori tiim, just selline, nagu olema peab!”

 Mis on analüüsitiim?

 “Esimesed tunded olid, et oi, kui suur Arvamusfestivali vabatahtlike tiim ikka!” võttis Virve Kass kokku oma emotsioonid seoses vabatahtlikuks olemisega – Virve on nimelt analüüsitiimis vastutav tagasiside kogumise eest. Kui Arvamusfestival saab läbi, võtab just analüüsitiim kokku selle, mida oleme püüdnud tänavusel festivalil saavutada. “Analüüsitiimis on olulisel kohal koostöö ja suhtlus teiste tiimidega, kes annavad meile sisendi, mille kohta nad käesoleval aastal tagasisidet sooviksid,” rääkis Virve. Muuhulgas viib analüüsitiim läbi tagasisideküsitluse festivalikülastajatele, kogub arutelualasid korraldanud partneritelt tagasiside ning vaatleb arutelusid, et saada ülevaade, mis päriselt ja kui hästi kohapeal toimub. Kuigi festivali ajal aitavad tagasisidet koguda ka sotsioloogiatudengid ja Swedbanki vabatahtlikud küsitlejate ja vaatlejatena, korraldavad põhilist tagasisidet siiski Virve ja tiimikaaslane Silver Sillak. “Kui üks meist enam ei jõua, siis teine utsitab jälle ja motiveerib. Oleme mõlemad sel aastal esimest korda festivalil vabatahtlikud!”

See aga ei tähenda, et analüüsitiim vaid kahe inimesega piirduks. Kuna tänavu on Arvamusfestivalil esmakordselt plaan arutelusid talletada, näevad selle nimel vaeva tublid vabatahtlikud Margo Loor, Jannus Jaska ja Henri Laupmaa. Mida täpsemalt arutelude talletamine endast kujutab, saab teada juba kolme kuu pärast Arvamusfestivalil!

Programmi koordinaator Liisa Rohila, tugitiimi liige Indrek Tark, tugitiimi liige Crisely Apri ja tugitiimi juht Sandra Sillaots. Foto: Kärt Vajakas

Kuni aprilli lõpuni juhtis kogu programmitiimi tegevust Maiu Lauring, kes on arutelualadega tegelenud Arvamusfestivali esimesest aastast alates. Nüüd aga on Maiu kodus lapsepuhkusel ning juhtimise võttis üle festivali loominguline juht Ott Karulin – nii on kogu festivali sisuloome ühe inimese käes ja arutelude programm varasemast veelgi tugevamas sünergias kultuuriprogrammiga. Soovime edu nii Maiule kui Otile ning jääme ootama Arvamusfestivali, mis toimub juba kolme kuu pärast!

Kommunikatsioonitiimi vabatahtlik Jakob tööhoos. Foto: Tauno Tõhk

2015. aasta kevadel oli mul au osaleda Arvamusfestivali tolleaegse kommunikatsioonijuhi Liis Kängsepa Tallinna Ülikoolis loetud uudisloo kursusel. Esimese kursuse elevil ajakirjandustudeng nagu ma olin, hoidsin silmi ja kõrvu lahti võimalike praktikakohtade osas eelolevaks suveks. Ja täiesti ootamatult mainis Liis, et Arvamusfestival otsib endale kommunikatsioonivabatahtlikke. Otsustamiseks kulus umbes täpselt nii kaua aega, kui sõidab tramm Tallinna Ülikooli juurest Telliskivi tänavale. Olles trammist maha astunud oli mul selge, et minust võiks tõepoolest saada Arvamusfestivali vabatahtlik. Tõsi, ei saa just öelda, et oleksin festivalist enne seda aega kuigi palju teadnud – loomulikult olin ma näinud meedias festivali kajastamist, kuid pikemalt Paidesse, rääkimata siis festivalile, ma enne sattunud polnud. Seega oli aeg avada Gmail ning vajalik kiri Liisile teele panna.

Nii leidsingi end ühel päeval Arvamusfestivali kommunikatsioonimeeskonnas, toomas lugejateni lugusid kõikidest põnevatest aruteluteemadest, inimestest ja sündmustest, mis kokku moodustavad Arvamusfestivali. See oli üks vahva aeg. Sain anda panuse Eesti ühe ägedaima ühisürituse valmimisse kirjutades lugusid ja tehes intervjuusid terve suve läbi. Ka hommikul kell kuus Tartusse sõitvas bussis või pärastlõunases Saaremaises päikeses kärbseid tõrjudes sain aidata festivaliblogisse postitatud kirjutistest mosaiigikildude abil festivali tervikpilti kokku kleepida.

Ja siis saabus august. Koos festivaliga. Mäletan, kui istusin Arvamusfestivali pressikeskuses, viimistledes järjekordset festivalieelset lugu, ja avatud aknast kostis erinevatelt arutelualadelt muudkui “üks-kaks” mikrofonidesse hüüdmist ning rõdudelt kolistamist, kui seltskond tehnikuid internetti üles seadsid. Õhus hõljus midagi salapärast ja ootusärevat – nagu enne sünnipäevapidu, mil laud on juba kaetud, kuid külalisi veel ei ole. Kauaks meile seda rahu ei antud, sest külalised tulid. Mitte kümne ega saja, vaid tuhandete kaupa. Kaheksa, üheksa, kümme tuhat inimest voolas Paidesse aruteludel osalema.

Jah, need kaks festivalipäeva olid parajalt hullumeelsed ja kui neid praegu meenutan, meenuvadki lakkamatu jutuvada, rätsepiste ja murumätas ning läpaka klaviatuur, mida ennastunustavalt 12 tundi järjest toksisin. Ikka trepist alla arutelule ja trepist üles kirjutama. Trepist alla arutelule ja… Kuni järsku leidsin end festivali teise päeva õhtul Ekspress Meedia alal maas istumas ja rohukõrtest sõrmuseid punumas, minust mööda voolamas augustikuiselt sume festivaliõhtu oma lausekatkete, naeruturtsatuste ja heade mõtetega. “Vau, äge,” mõtlesin endamisi. “Nii mõnus!” Ja see tunne on mind tänaseni saatma jäänud. Just seetõttu saatsin vaevalt kolm kuud hiljem kirja, kinnitades, et soovin aidata valmis meisterdada ka 2016. aasta Arvamusfestivali.

Ja siin ma nüüd olen, kirjutamas tagasivaadet sellele, mis oli. Sel aastal on festival veelgi suurem, veelgi mitmekesisem ja vahvam. Seega on minu ja tegelikult kogu meeskonna käed ja jalad tööd täis juba täna, et festival valmiks. Tulekul on veel palju head, vahvat ja põnevat. Püsige lainel ning näeme juba peagi Paides!

Foto autor: Kärt Vajakas

Sel kolmapäeval toimus Tallinnas Wabaduse kohvikus Arvamusfestivali avaüritus, mis andis esmase tõuke augustikuuni kestvaks töömaratoniks, mille käigus valmivad sajad festivali arutelud.

Avaürituse juhatas sisse festivali eestvedaja Maiu Lauring, kes kirjeldas, milline on festivali korraldajate visioon selleaastasest Arvamusfestivalist, mida on juba tehtud ning mis hakkab edaspidi juhtuma. “Arvamusfestival on isetekkeline, kogu ühiskonda kaasav ja vaba õhustikuga kohtumispaik. Me usume, et on võimalik pidada tasakaalukaid ja edasiviivaid mõttevahetusi ka siis, kui oleme eriarvamustel,” ütles Lauring ning rõhutas, et iga arutelukorraldaja saab mõjutada seda, millise emotsiooni ja idee festivalil osaleja saab.

Selleaastasel Arvamusfestivalil keskendutakse veelgi enam sellele, et arutelude mõju ulatuks palju kaugemale festivalist. Seetõttu püütakse festivalil rakendada erinevaid aruteluvorme, mille tarbeks pakub festivalimeeskond varasemalt palju suuremas mahus nõustamist ja koolitusi nii arutelualade korraldajatele kui arutelujuhtidele. Järgmise kolme kuu jooksul tuleb üle 130-l organisatsioonil omavahelises koostöös valmistada ette nii oma aruteluplats, aruteluteemad, konkreetne sisu kui ka kõnelejad. Selleks et korraldajad omavahel tuttavaks saaksid ning koostöö libedalt sujuks, toimuski avaüritusel esimene arutelu, mille käigus määras iga teemaala esindav laudkond kitsamad aruteluteemad, millega ühiselt koos edasi töötada.

Juba kümme minutit pärast arutelu algust oli Eesti Vabariik 100 teemaala meeskonnal kindel siht, millised nende arutelud võiksid välja näha. “Me soovime rääkida eestlastega, kes teevad rohkem, kui peavad. Eestlastega, kes ei maksa lihtsalt makse, vaid panustavad ühiskonda vabatahtlikult. Me tahame teada, miks nad seda teevad,” rääkisid teemaala liikmed, kes esindasid organisatsioone Eesti Vabariik 100 korraldustoimkonnast vabaühenduste liidu EMSL-ini. Seevastu tehnoloogia ja innovatsiooni teemaala korraldajad Telia Eesti, MTÜ Tulevikutehnoloogiate keskus ja Moon Cascade esmakohtumisel veel ühtset sihti ei leidnud – aega veel on. Riigijuhtimise teemaala korraldajad olid aga kindlad, et kõneleda tuleb e-riigist ning haldusreformist.

Suminat täis kohvik ei jätnud kahtlust, et 2016. aasta Arvamusfestival on tulemas veelgi mitmekesisem ning arutelurikkam kui varasemad festivalid. Kuidas saakski selles kahelda, kui tänavu esitati ideid lausa kaks korda rohkem kui eelmisel aastal. Tervelt 136 organisatsiooni ja 320 ideed, millest kokku sai 31 teemaala.

Nüüd saavad organisatsioonid hakata arutelusid ette valmistama. Kuna tänavu on Arvamusfestivali eesmärk tõsta tuntavalt arutelude sisukust ja kvaliteeti, avaldame selgitava materjaliga videod heade arutelude loomiseks, mida käsitleme ka Arvamusfestivali koolitustel koostöös argumenteeritud mõtlemise koolitajatega SpeakSmardist.

Millele on vaja mõelda sisukat ja kaasavat arutelu disainides, sellest räägib SpeakSmart koolitaja Anna Karolin SIIN.

Milleks tasub kaaluda tavapärase paneeldiskussiooni asemel tõeliselt kaasava mõttevahetuse korraldamist, sellest räägib Kerttu Sepp SIIN.

Üks kuuest Arvamusfestivali korraldusvaldkonnast on turundus, mida koordineeriv tiim tegeleb peamiselt festivali sõnumite disaini ja edastamisega. Uurime, kes on need tublid vabatahtlikud, kes tänavuse Arvamusfestivali eel ja selle ajal toovad huvilisteni sõnumeid festivali kohta ning kujundavad turundustegevuste kaudu festivali kuvandit.

Nagu eelnevatelgi aastatel on turundustiim ja kommunikatsioonitiim eraldiseisvad, kuid koostöö kahe tiimi eestvedaja vahel on väga tihe, et inimesteni viidav info oleks kooskõlas ja üheaegne.

Tänavu on turundustiimi eesmärkide hulgas näiteks Arvamusfestivali kuvandi arendamine, turundussõnumite viimine festivali sihtrühmadeni ning läbi selle osalejate festivalile toomine. Koostööpartneriks ollakse ka eelfestivalidele, näiteks maikuus toimuvale Narva eelfestivalile.

Neljanda Arvamusfestivali korraldamisel on turunduses teiste teemade kõrval fookuses ka oma vabatahtlike tunnustamine ning tööandjaturundus. „Meil on väga särav tiim, oma ala professionaalid, kes usuvad, et nende tegevus aitab muuta Eesti selliseks ühiskonnaks, kus neile endile meeldiks elada – kus eriarvamusele jäämine on normaalne, erinevad seisukohad ei too kaasa pimedat vihkamist, vaid arvamusvahetuse ja ühiste otsuste tegemise. Arvamusfestivali korraldamises nähakse võimalust nii oma seniste teadmiste rakendamiseks kui ka oskuste täiendamiseks,“ rääkis turundusvaldkonna eestvedaja Anu Melioranski. „Tore on näha, et tiimides kohtuvad ammused tuttavad või moodustuvad uued sõpruskonnad ning kuidas see inimestele silmadesse sära toob.“

Töö sujuvamaks laabumiseks on turundusmeeskonnas vastavalt tegevussuundadele loodud erinevad väiksemad alatiimid – üks hoolitseb Arvamusfestivali sotsiaalmeediakanalite eest, teine tehniliste kommunikatsiooniplatvormide ehk kodulehe ja äpi loomise eest, kolmas partnersuhete ja turundusprojektide eest, neljas graafilise disaini ja viies reklaamklippide loomise ja tootmise eest.

Mis on sotsiaalmeedia tiim?

Sel aastal on uuendusena praktiliselt kõik sotsiaalmeedia kanalid turundusvaldkonna vastutusalas ja nendega tegelevad Getter Orusalu (Facebook), Reet Taniel (Twitter, LinkedIn ja Instagram) ning Anu Melioranski (Youtube, Vimeo).

Sel aastal soovib tiim luua rohkem videomaterjale sotsiaalmeedia jaoks kui varemalt. Blogi ja Flickr on endiselt kommunikatsioonitiimi pärusmaa.

“Eelmise aasta lõpus soovisin teha midagi vabatahtlikuna ning nagu elul on kombeks, nii vastas ta mu soovile kiirelt. Arvamusfestivalile panuse andmine on suur väärtus, mida naudin. Loomulikult nõuab see väljakutset tööelu ühildamises, aga kui soov on olemas, siis jõuab kõike,“ rääkis Facebooki lehe eest vastutav Getter. „Minu jaoks on hästi huvitav näha sellise suure ja tugeva ühiskondliku mõjuga ürituse telgitaguseid. Olen alles värske meeskonnaliige, kuid tunnen juba praegu, et see on mind positiivselt mõjutanud,“ lisas ta.

Mis on e-kanalite arendustiim?

Arvamusfestivali 2015. a äpp

E-tiim on hetkel kolmeliikmeline. Äpi arendamise eest vastutab Siim Vene ning kodulehe serveri ja meiliaadresside eest hoolitseb Martin Lehari. Tiimi kolmas liige tegeleb festivali kodulehe arendamisega nii tava kui ka mobiiliversioonis. Koostöös programmeerimisagentuuridega arendatakse kodulehe kasutajamugavust ja disaini läbi selgema struktuuri. Uuendusena lisandub turundustiimi enda hallatavate toetusprojektide jaoks lahenduse loomine, vabatahtlike värbamise projekti loomine ning väga tähtsaks peame ka interneti otsingumootorites esikohal olemist. Muuhulgas luuakse ka tehnilised lahendused, et  kommunikatsioonitiim saaks mõnusalt blogi pidada ja kodulehel loogilisse struktuuri tekste sisestada ning sisutiim saaks kaetud vajaduse kava erinevate formaatide ja kasutusmugavuse osas.

Äpi arenduse eest vastutav Siim Vene ütles, et Arvamusfestival annab temale kui arendusprojekti juhile head võimalused siduda mobiilirakenduse arendus ja ärianalüüs. „Arvamusfestivali meeskonda sattusin mõneti juhuslikult, võiks öelda et onutütrepoliitika kaudu kutsuti. Lisaks sellele, et uue kogemuse võrra rikkamaks saan ei ole vähetähtsad ka huvitavad inimesed, kellega koos seda kõike teen.“

Mis on turundusprojektide tiim?

Selle tiimi töid juhendab Reet Taniel, kes on tiimis juba kolmandat aastat ning tegeleb muuhulgas ka Hooandja projekti läbiviimisega ideest teostuseni ehk mõtleb välja kingitused toetajatele, hoolitseb, et need saaks toodetud, pakitud ja laiali saadetud. “Kolm aastat tagasi olin ma Tallinna Ülikooli magistrantuuri esimese aasta reklaamitudeng ja otsisin võimalust, kuidas omandatud teadmisi ka praktiliselt tööle panna. Juhtuski nii, et Arvamusfestivali turundustiimiga liitudes visati mind heas mõttes pea ees külma vette. Nüüd, kolm aastat hiljem, võin öelda, et alustavale noorele tegijale on Arvamusfestivaliga tegelemine andnud mõnusa kogemustepagasi ja toredad uued tutvused,“ kõneles ta.

Partnerite ja Arvamusfestivali vastastikuste turundusväljundite eest hoolitseb Kaisa-Triin Karu – tema abil jõuab Arvamusfestivali toetavate firmade info meie kanalitesse ja meie info partneri kanalitesse. Lisaks on selle töölõigu käigus võimalik välja pakkuda toetajatele uusi ja huvitavaid silmapaistmisvõimalusi festivalialal. Laura Kalda võttis oma südameasjaks kahe olulise Arvamusfestivali toetuskanali sõnumi inimesteni viimise ehk tegeleb portaali armastanaidata.ee ja tänavuse festivali ajaks loodava toetustelefoni turundamisega. Lisaks sellele tegeleb Laura Arvamusfestivalile tulevate kohvikute kanali turundamisega, samuti hoolitseb, et meie plakatid jõuaksid üle Eesti suurematesse linnadesse.

Mis on disainitiim?

Foto: Anu Melioranski

Selle tiimi töid koordineerib Anu, kes on Arvamusfestivali tiimis juba neljandat aastat, sellest kolmandat turundustiimi eestvedajana. Lisaks tiimi tööde juhendamisele ja koostööle disaineritega suhtleb ta trükikodade ja tootmisfirmadega, et toota Arvamusfestivali klubikaardid, plakatid, t-särgid, kõrvarõngad, rinnamärgid, tänavabännerid ja palju muud. “Ma olen hariduselt graafiline disainer, ning kuigi ma liikusin selle ala juurest turundusvaldkonda juba 15 aastat tagasi, siis naudin ma vaieldamatult seda töölõiku väga. Mind paelub sõnumite visualiseerimine, funktsionaalne ja loov lahendamine läbi disaini,“ rääkis ta.

Kärt Villmann on Arvamusfestivali logo ja visuaalse identiteedi autor. Kärt on olnud juba kolm aastat festivali tiimis loovjuht ning jätkab tänavu loovkonsultandina. Graafilise disaineri Catherine Karu abiga valmis festivali uhke klubikaart ja plaanis on veel mitmeid põnevaid töid.

Sigrid Sitnikov jõudis meeskonda aga läbi koostööprojekti Tartu Kõrgema Kunstikooli meedia ja graafilise disaini kursusega, kus tema plakatikavand osutus tänavuse plakati loomise kursusel parimaks. Loe koostööst lähemalt siit. Arvamusfestival hakkas Sigridile nii meeldima, et ta otsustas valida selle oma koolilõputööks ning lisaks plakatile valmivad kevadeks ka trükised, veebibännerid, TV klipi graafika, ajakirja kujundus ja palju muud.

Mis on produktsioonitiim?

Produktsioonitiim töötab välja loovidee TV- ja raadioklippidele, organiseerib nende filmimise, helindamise ja kanalitesse saatmise. Siin tiimis sünnivad ka festivali ajal enne arutelusid kõlavad signatuurkõllid. Uuendusena loodetakse sel aastal toota ka making of – klippe ning aidata luua alus videoblogi sünnile. Kõikide tööde koordineerimise ja toimumise eest vastutab Maarja-Liis Meri, kes on turundustiimi liige teist aastat, kuid festivali korraldamises lööb kaasa juba neljandat aastat. „Neli aastat tagasi festivaliga liitudes tegin seda eelkõige seetõttu, et uskusin Arvamusfestivali vajalikkusesse ja võimsusesse, mida festival sel aastal juba neljandat korda tõendab. Kuid igal järgneval aastal olen naasnud just inimeste pärast, kes festivali korraldavad. Nii suurepäraselt palju erinevaid isiksusi, erinevate valdkondade, mõtete ja oskustega inimesi, kes loovad särava ja hea koostööga meeskonna.”

Vaata festivali videoklippe Youtube’ist!

Turundustiim on väga uhke oma partnerite üle, tänu kellele on meie võimalused festivalina oluliselt laiemad. Kodulehe funktsionaalsust on aidanud 2014 ja 2015 aastal arendada Vatson Digital, tänu Telia Eestile sai Arvamusfestival endale 2015. aastal äpi. Teleklippide loovideede ja filmimise ning montaaži eest täname südamest Doris Tääkerit ning juba kolmandat aastat helindab kõik meie TV- ja raadioklipid Orbital Vox Stuudiod.

Hea vabatahtlik – märgi Facebookis ja LinkedIn’is oma üheks töökohaks Arvamusfestival ning too sellega festival oma sõpradeni!

Plakati autor Sigrid Sitnikov. Foto: Helen Västrik

Ehkki hommikud on veel üsna jäised ja festival tundub ehk kaugel, töötab meeskond juba ammu usinalt ja täna toome teieni suviselt kuumi uudiseid turundustiimist – valmis on saanud Arvamusfestivali 2016. aasta plakat, mille autoriks on Sigrid Sitnikov. 

Arvamusfestivali turundusjuhi Anu Melioranski sõnul on seekordne plakat eriline: “Teistmoodi oli sel aastal juba plakati tellimisprotsess ja see, et esma

kordselt on töö autoriks kunstitudeng. Kõik varasemad lahendused oleme tellinud reklaamiagentuurilt, kuid sel korral soovisime kaasata just tudengeid,“ kirjeldas Anu idee sündi.

Selle ideega pöördus ta Tartu Kõrgema Kunstikooli õppejõu ja Eesti ühe tuntuima plakatikunstniku ning graafilise disaineri Marko Kekiševi poole. Tartu kasuks otsustati Anu sõnul muuhulgas põhjusel, et nakatada festivalipisikuga inimesi erinevaist Eestimaa paigust ning mitte jääda liiga pealinna– ja Paidekeskseks, aga ka sel põhjusel, et Tartu Kõrgemast Kunstikoolist on tulnud palju väga häid graafilisi disainereid. Oluline aspekt oli ka see, et EKAga on käimas juba mõned teised projektid, festivali korraldajate soov on aga kaasata erinevaid rakendus- ja kõrgkoole.

Nii saidki meedia- ja reklaamikunsti IV kursuse tudengid eelmise aasta oktoobrist detsembrini toimunud plakatikursusel ülesande luua Arvamusfestivali 2016. aasta plakat. Anu sõitis selleks Tallinnast Tartusse koos Arvamusfestivali visuaalse identiteedi autori Kärt Villmanniga ning ühiselt tutvustati üliõpilastele festivali lugu, olemust ja eesmärke. Tudengitele toodi välja erinevad märksõnad ning kirjeldati, milliseid mõtteid ja tundeid võiks plakat endas kanda. Inspiratsiooni ammutasid noored väljenditest nagu sõnarock, kohtumispaik, avatus, kaasaegsus, kaasamine, erinevaid arvamusi soosiv, positiivsus, helgus ja soojus. Lisaks mõeldi kaasa küsimuses „Miks me Arvamusfestivali teeme ja mis sellest kasu on?“

Arvamusfestivali esindajad osalesid kahekuulises tööprotsessis sellega, et andsid igal nädalal edasiarendatud kavanditele tagasisidet. “Lõpuks vaatasime kõik kavandid pärast kõrgkoolis toimunud hindamist üle ja valisime ühe välja. See oli päris paras pähkel, sest valida oli erinevate käekirjade ja lahenduste vahel, mis tabasid hästi eesmärki. Kui varasemad plakatid olid alustavale brändile omaselt logokesksed, siis soovisime neljandal festivaliaastal astuda varasematest lahendustest julgelt sammu edasi. Just seda silmas pidades saigi valitud Sigridi loodud plakat,” rääkis Anu Melioranski.

Autori sõnul püüdis ta plakatit luues kastist välja mõelda ning nautis ka ise loomeprotsessi väga. „Tekkis teatav hasart ja kogu protsess oli lõbus ja huvitav,“ ütles Sigrid Sitnikov.

Oma võidust kuuldes otsustas ta valida Arvamusfestivali ka oma kevadise lõputöö teemaks. Selle raames valmivad Sigridi käe läbi veel print, veebibanner, Arvamusfestivali Facebooki lehe kaanekujundus, teleklipi graafika, tänukirjad, ajakiri ja palju muud.

Arvamusfestivali plakatid 2013, 2014, 2015 ja 2016

Narva [eel]arvamusfestivali korraldajad tahavad teada, mis virulasi kõige enam huvitab, et 21. mail neid teemasid avalikult arutada. Ideekorje kestab 20. märtsini. Ideid korjatakse aadressil narva@arvamusfestival.ee. Kes elektronkirja saata ei saa või ei taha, võib oma idee käsipostiga Narva muuseumi kassasse läkitada. Narva muuseumi postiaadress on Peterburi tee 2, Narva.

Tänavu 21. mail Narva linnuse pargis peetav [eel]arvamusfestival on juba teine. Ideekorje ongi ajendatud eelmise festivali kogemustest. Korraldajate soov on arutada teemasid, mis puudutavad narvalasi ja ülejäänud virulasi kõige rohkem, mitte arutada neid küsimusi, mis korraldajate arvates võivad siinsetele inimestele olulised olla. „Tõenäoliselt ei ole olemas spetsiifilisi Narva teemasid, küll aga on olemas valdkondi, mis puudutavad Ida-Virumaad või isegi kogu Virumaad rohkem kui ülejäänud Eestit,“ sõnas Narva [eel]arvamusfestivali projektijuht Ivo Posti.

Eelmisel aastal räägiti vene koolidest Eestis, kodanikualgatusest ja -vastutusest ning sellest, kas inimesele luuakse inforuum või ta loob selle ise.

Festival kestab kuus tundi. Selle aja jooksul jõuab põhjalikult käsitleda nelja teemat. Ideekorje käigus pakutud ideid aga arutletakse ka festivali partnerite telkides ja stendidel. Samuti on tänavu kavas ka Hyde Park’ist innustust saanud vaba kõnetool.

Narva [eel]arvamusfestivali programm valmib Ida-Virumaa inimeste ja organisatsioonide koostöös. Korraldajad soovivad luua erakonnapoliitiliste eesmärkideta arutelu- ja mõttevahetuspaiga, mille eesmärk on arendada arutelu- ja suhtluskultuuri ja inspireerida siin elavaid inimesi oma elu mõjutavatel teemadel mõtlema, sõna sekka ütlema ja muutusi ise eest vedama. Tegemist on 12.-13. augustil toimuva Arvamusfestivali, mis tänavu Paides juba neljandat korda aset leiab, eelüritusega. Esimest korda korraldati Narva [eel]arvamusfestivali mullu kevadel.

Üks suur festival ei saa üle ega ümber suhtlemisest teistega. Olgu selleks siis festivali külalised, ajakirjandus või isegi erinevad festivali korraldusmeeskonna liikmed. Uurime, kes on need tublid vabatahtlikud, kes tänavuse Arvamusfestivali eel ning festivali ajal toovad teieni kõige värskemad lood ning infokillud festivalist.

Arvamusfestivali kommunikatsioonitiim on tänavu suurematest suurim. “Kuna festivali loovad vabatahtlikud, kes panustavad oma vaba aega ja jõudu uskudes, et festival on seda tõesti väärt, siis ma soovin, et tegemine ise oleks inimestele naudinguks ja inspiratsiooniks, et meie meeskond oleks rohkem kui lihtsalt kolleegid, et meil tekiks tugev tunne: festival on meie kõigi tehtud!”, rääkis kommunikatsioonijuht Katerina Danilova oma ootustest järgnevale poolele aastale. Seitse kommunikatsioonitiimi rakukest hoolitsevad nii festivali blogi, fotode, korrektse keelekasutuse, meediasuhete, venekeelse kommunikatsiooni, festivali ajakirja kui ka kogu festivali meeskonnasisese kommunikatsiooni eest. Kuna kommunikatsioonimeeskond on kiirest kasvanud, plaanime sel aastal keskenduda väliskommunikatsioonis rohkem festivali mõjule ning selle arutelude kasule. “Eelmiste aastatega on õnnestunud luua meist pilt kui hea õhustikuga festivalist, mis inspireerib uutele tegudele ja võimaldab uute ja vanade mõttekaaslastega kokku saada ning see sõnum peaks kindlasti ka sel aastal jääma. Samas aga soovime rohkem rääkida diskussioonide sisust, festivali heast arutelutavast ja vajadusest kanda meie festivali väärtused ka kõigile ühiskondlikele diskussioonidele üle,” ütles Katerina. “Kindlasti soovitan jälgida kõiki meie infokanaleid – peaaegu terve aasta vältel saab palju huvitavat kuulda!”

Mis on sisekommunikatsioonitiim?

Sisekommunikatsioonitiimi vaimu tunneme kõige paremini Facebooki grupis “Arvamusfestivali meeskond” ning festivali uudiskirjades. Tiimi eesmärgiks on tagada, et iga festivali korralduses osalev rakuke oleks teadlik kõigest vajalikust ning et informatsioon meeskondade vahel liiguks kiiresti ja vabalt. “Tahame, et meie iga tegija mõistaks, kuidas just tema panusega festival õnnestub. Sellega tegeleme nii festivali eel kui ka ajal. Suure pildi loomisel mängivad olulist rolli ka tiimijuhid, kellele me neis ja muudes tegevustes nõu anname,” rääkis sisekommunikatsioonitiimi juht Maarit Cimolonskas. “Festivali loovad inimesed ja igal neist on oma nägu ja oma lugu. Oma kõigi toetavate tegevuste kaudu näitame üha enam vabatahtlikele neid nägusid. See tähendab, et info edastajaks on paljuski selle info omanik,” ütles Maarit. “Sel aastal oleme rohkem sotsiaalmeediasse kolinud, kus ägedatest uudistest, üritustest ja muust tähtsast jooksvalt Facebooki grupis jutustame. Lisaks teeb festivali uudiskiri sel aastal läbi uuestisünni – lisaks tihemale ilmumisele muutub ka uudiskirja senine struktuur.” Kõige selle eest hoolitseb vaid kaheliikmeline meeskond, kel sellest hoolimata on kogemust palju. “Sisekommunikatsiooni tiimis on täna Kerly ja mina,” ütles Maarit. “Meie tandem töötab hästi, Kerly on juba vana kala festivali organiseerimise ja hingeelu tundes, mina toon juurde sisekommunikatsioonijuhtimise teadmist.”

Mis on keelekorrektuuritiim?

“Keelekorrektuuri ja tõlgete tiim on Arvamusfestivali uusim tiim. Otsime alles oma kohta päikese all,” ütles Annely Tank, keeletiimi juht. “Meie peamiseks ülesandeks on tagada, et Arvamusfestivali lipukirja all avaldatavad tekstid oleksid igas ilmumiskeeles korrektsed. Püüame olla tubliks abikäeks kogu suurele meeskonnale, ennekõike kommunikatsiooni-, turundus- ja programmitiimile,” ütles Annely. “Ühest küljest on meil võimalus sisse tallata oma rada, kuna eelmistel aastatel pole sellist tiimi olnud. See on põnev ja innustav väljakutse. Teisalt on meile kõik uus. Enamik meie liikmeskonnast pole Arvamusfestivalil vabatahtlikuna varem osalenud.” Annely sõnul on keeletiimi poolt kaetavaid keeli sel aastal üpriski palju ning vajadusel võib tõlkida festivali tekste isegi ungari keelde. “Meie meeskond on veel aegamööda täienemas, aga hetkel on meid kuus. Stuart on meie kogenuim vabatahtlik, olles festivaliga kauem seotud olnud. Tema ülesandeks on ingliskeelseid tekste toimetada, kuid ta on ka teistes tiimides aktiivne meeskonnaliige. Polina kätte usaldame sajaprotsendiliselt kõik, mis vajab tõlkimist vene keelde, ühtlasi ta ka toimetab venekeelseid tekste. Meie meeskonnas on kolm eesti keele toimetajat. Kaie töötab igapäevaselt eesti keele õpetajana ning teab kõike sellest, mis puudutab uusimaid keelenõudeid ja nõuandeid. Liinale võib lisaks eestikeelsetele tekstidele lähetada kõik, mis puudutab saksa keelt. Ta on mõnda aega Saksamaal elanud-õppinud ning tulistab Deutsche’t puusalt. Elina keelevaist, toimetamiskiirus ja lustlikkus teevad temast ühe väga mõnusa tiimikaaslase, kelle peale võib alati loota,” rääkis Annely. “Minu ülesandeks on nende viie andeka inimese tööpõldu viljakana hoida ning hallata meie meiliaadressil toimuvat infoliikumist. Hetkel tegelen ka tekstide tõlkimisega inglise keelde. Kui kunagi peaks juhtuma, et mingil põhjusel tekib näiteks ungarikeelseid tekste, siis need võib julgelt mulle saata!”

Mis on venekeelse kommunikatsiooni tiim?

Venekeelse kommunikatsiooni tiimi ülesanded on üpriski sarnased ülejäänud kommunikatsioonitiimi tööle, kuid tiimijuhi Olga Korneitsiku sõnul on venekeelse kommunikatsiooni tiimi ülesannetes siiski mõned eripärad. “Meie tiim otsib programmist välja erinevad arutelud, mis võiksid huvi pakkuda just venekeelsele inimesele. Näiteks arutelud seoses Venemaaga ja Ukrainaga ning Ida-Virumaa väljakutsed,” rääkis Olga ja lisas, et on õnnelik, et sel aastal on venekeelse kommunikatsiooni meeskond suurem kui varasemalt. “See tähendab, et festival muutub populaarseks, inimesed peavad festivali oluliseks, annetades oma aega ja energiat. Sel aastal ilmub Facebooki kanal vene keeles ning arendame ka venekeelset blogi.” Venekeelse kommunikatsiooni tiim koosneb juba praegu suuresti professionaalidest, sest valmib kommunikatsiooniekspert Olga, ajakirjanik Arturi ning isegi väitluskunsti harrastajate koostöös. Peagi otsime tiimi uusi liikmeid!

Mis on meediasuhetetiim?

“Meie ülesanne on vahendada Arvamusfestivali sõnumeid ajakirjandusele, olla kontaktis ajakirjanikega kui inimestega, kes kajastavad Arvamusfestivali meedias, ning hoida silm peal meedias toimuval,” rääkis meediasuhetetiimi juht Nänsi Männik. “Meediasuhete töö algab oluliselt varem, kui festival ise algab. Näiteks tänavu alustasime jaanuari alguses, mil algas ideekorje ja selle kommunikatsioon. Meie töö kestab umbes sügiseni välja,” ütles Nänsi. Tema sõnul on kõige selle juures oluline inimestele selgitada, et Arvamusfestival ei piirdu vaid kahepäevase festivaliga, vaid selle mõju ulatub kaugele enne ja peale festivali. “Seda tuleks käsitleda kui üht sisukat ettevõtmist, mis soovib edendada siinset arvamuskultuuri, ja see idee elab meis aasta läbi. Sellega seonduvalt me tüürime selle poole, et festivali “eluiga” oleks ka meedias pikem kui varem: alustame asjadest rääkimisega enne suve ja jätkame ka pärast festivali lõppu sügisel,” sõnas Nänsi. Kogu meediasuhetetiim koosneb professionaalidest, kes veedavad oma igapäevatöö samuti suheldes meediaga. “Mina, Liina, Inga ja Olga oleme kõik kommunikatsiooniinimesed ka oma põhitöös. Liis ja Henri on ajakirjanduses tegevad inimesed. Ma arvan, et kohati on see hea, sest siis kõik inimesed teevadki seda, mida nad mängleva kergusega juba oskavad. Teisalt tekib vähem millegi täiesti uue kogemist,” rääkis Nänsi.

Mis on blogitiim?

“Blogitiimi ülesanne on jagada infot festivaliga kaasneva kohta nii enne festivali, festivali ajal kui ka pärast festivali meie blogis. Näiteks tutvustame me festivali arutelualasid, uuendusi ning seda, kui kaugel festivali valmimine on,” rääkis blogitiimi juht Ann Trummal. Tema sõnul ulatub blogitiimi töö aga kaugemale tavapärasest festivali töökäigu kajastamisest. Plaanis on avaldada mitmeid arvamus- ja persoonilugusid, lisaks võib blogist peagi leida ka intervjuusid festivali loojatega. “Võrreldes eelmiste aastatega soovime tekstides sel aastal näha rohkem kirjutajate enda personaalset stiili, mis tähendab, et sel aastal on kõigil blogijatel vabamad käed oma lugude kirjutamisel. Jätkuvalt aga laseme blogijatel ise valida, millistel teemadel nad kirjutada soovivad, sest sel viisil on neil palju suurem motivatsioon heade lugude kirjutamiseks,” ütles Ann. Sel aastal on festivaliblogi usaldatud suuresti noorte ajakirjandustengite kätte, kes oma oskusi festivali teemade kajastamisel proovile saavad panna. “Meie meeskonnaliikmed on eranditult noored inimesed, mis tähendab, et meie blogi on igas mõttes päris värske sisu ja näoga. Meie tiimis on lausa neli ajakirjandustudengit, kes on ülikoolis õppinud uudis- ja huviväärtuslike lugude kirjutamist. Meie blogi on suurepärane võimalus noortel enda kirjaannet arendada ning tunda saada, mis tunne on olla reporter ühes ääretult sõbralikus kollektiivis,” sõnas Ann.

Lisaks kõigele sellele hoolitseb kommunikatsioonitiim selle eest, et festivali ajal saaks meie osalejad mugavalt tutvuda festivaliprogrammiga paberkujul. Teist aastat järjest valmib festivali ajakiri Sõnarock Mariliis Pinni targal juhendamisel. Kuna festivali õhustik, vaim ja osalejate emotsioonid jõuavad ka piltidele, tuleb tänada meie fototiimi Tauno Tõhki juhtimisel. Fototiimis jätkavad sel aastalnarvakad Maria Kullamägi ja Anna Markova, paidekas Mehirt Ennus ja tallinlanna Kärt Vajakas. Fototiimi saab pildistamas näha ka meie igakuises festivalklubis. Soovitame juba praegu mälestuste värskendamiseks vaadata eelmise aasta festivali pilte meie flickr’is!