Festivaliala tiimi kutsuvad Arvamusfestivali korraldamisega seotud inimesed sageli ka Järvamaa tiimiks: selle liikmed tegutsevad festivalilinnas kohapeal. Juba selle aasta jaanuarist saadik panustavad nad oma aega ja energiat sellesse, et kõigil osalejatel ja külalistel oleks festivali alal võimalikult mõnus olla. Arvamusfestivali Järvamaa koordinaatori Maiko Kesküla sõnul tegeleb tiim peenhäälestusega ehk teisisõnu paneb detailidena paika kõik välise nii, et see toetaks festivali head tava ning avatud, rõõmsameelset, sõbralikku ja helget atmosfääri.

Maiko parem käsi on festivaliala tiimis Kaspar Tammist, kes vastutab ala ülesehituse eest ja tegeleb “kõigega, millega keegi teine ei tegele”. Koos Kaspariga korraldab festivala ülesehitust Ülle Müller. “Telgid, poodiumid, helitehnika neil aladel, mida me sel aastal ise teeme: festivaliklubi, keskväljaku lava, vaba mikrofoni ala, infopunktid, erakondade ala,” täpsustab Maiko. Heli ja valguse eest vastutab neil aladel Meelis Välimäe.

Selle eest, et festivaliala oleks korras (niitmine, koristamine, prügimajandus, tulattruumid) kannab hoolt Tiina Kivila, tööde teostamist korraldab Janno Lehemets. Alo Aasma valdkonnaks on logistika, IT-lahenduste tomimise eest vastutavad Kristjan Kirspuu ja Peeter Läll.

Marje-Ly Rebas on ära teinud tohutu töö ja pannud kokku festivaliala kaardi, kuhu iga pisidetail on mõõtkava järgi täpselt peale kantud.

Infopunktide tööd juhib Katriin Laanet. Selle eest, et festivalialal oleks piisavalt toitu ja mitte lihtsalt toitu, vaid sellist, mis pakuks maitseelamust, kannab hoolt Mart Uusjärv. Talle on abiks Maiken Alandi, kes tegeleb Järvamaa toitlustajatega, ja Heilika Nugis, kes tegeleb taluturuga.

Anni Alev on ülesandeks võtnud vabatahtlike värbamise ja koolitamise, samuti juhendab ta neid festivali ajal.

Turvalisuse eest vastutavad Vadim Ivanov ja Rita Laanetu, parkimist korraldab ja liikluskaardi koostab Andrei Rikberg, teda assisteerib Ester Marjapuu.

Siiri Vene tagab staabi toimimise: et meeskonnal oleks pidepunkt, koht, kuhu kokku tulla kiirkoosolekuid pidama.

Lisaks festivali keskkonna loomisele vastutab festivaliala tiim ka mitme sellise valdkonna eest, mis ala ülesehitusega otseselt ei seostu. „Katre Soppe valdkond on annetuskeskkond. Sel aastal saab esimest korda festivali toimumist toetada lisaks Hooandja kaudu annetamisele ka annetustelefonile helistades,“ märgib Maiko. Festivalitiimi majutuse ja toitlustamise küsimused lahendab Kristina Gudinas, kodumajutust koordineerib Liisa Hendrikson. Festivali turundus Järvamaal on Triin Pobboli ülesanne, meediasuhtlusega Järvamaal tegelevad Martha-Beryl Grauberg ja Maarit Nõmm.

Tiimi väga erinevaid ülesandeid peab Maiko võrdselt kaalukaks. “Kõik on oluline, kõik tuleb pusletükkidena kokku. Kui pole süüa, on paha; kui telgid on koledad, on paha; kui vabatahtlikud ei saa öösel hästi magada, on ka halb – siis on nad hommikul hapude nägudega,” räägib ta muheledes. “Ühtegi tükki ei saa ära võtta, ilma et kõik selle tõttu kannataksid.”

Maiko sõnul on tiimijuhte ja vabatahtlikke kohapealt iga aastaga aina kergem leida. “Esimesel aastal oli see väga keeruline, aga enam pole vaja kellelegi selgitada, mis asi see Arvamusfestival on,” ütleb ta.

Tänavuse festivali ettevalmistamisega on festivaliala tiim tegutsenud aasta algusest saati. Maiko mõtted on aga osati juba järgmises aastas. “2017. aasta festivali eelarve tehakse septembris, nii et plaanid peavad sündima enne seda. Järgmise festivali korraldamine juba käib,” sõnab ta. Arvamusfestivali eeltöö suurusest annab aimu ehk üks näide. “Kujutame ette kahepäevast mõnusa õhkkonna ja tippkvaliteediga sündmust või üritust, kus on väga head eeskõnelejad, väga head moderaatorid, kõik on peensusteni välja timmitud. Arvamusfestivalil on ühel ja samal ajal ligi 40 sellist sündmust.”

22. juulil kell 12-20 toimuval esimesel Kagu-Eesti [eel]arvamusfestivalil  tulevad jutuks igihaljad ja -torkivad teemad maaelu ja -kultuuri hääbumisest, turvalisusest piirialadel.

Festivali eestvedaja Ott Rätsepa sõnul loodavad osalejad kummutada mitmeid vanu müüte ja luua uusi: „Kõneks tulevad teemad ei puuduta sugugi vaid Kagu-Eestit vaid kõnetavad ka kõiki teisi.“ Kuigi enamus festivaliprogrammist on eestikeelne, siis toimuvad paljud jutud nii setu kui võru keeles.

Turvalisuse ja julgeoleku laval „Miks keegi meid ei päästa?“ astuvad erinevates paneelides üles Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Marko Mihkelson, Kaitseliidu ülem brigaadikindral Meelis Kiili, kaitseliitlane ja Ukraina Päeviku autor Igor Taro, liikluspedagoog Triinu Õispuu, Lõuna prefektuuri operatiivjuht Indrek Koemets, Autolehe tegevtoimetaja Tõnu Korrol, Maanteeameti peadirektori asetäitja Meelis Telliskivi, Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastekliiniku juhataja Vallo Tillmann, Lõuna-Eesti Haigla juhatuse liige Arvi Vask, Kanepi valla perearst Vaike Meesak ning mitme lapse ema Egle Vodi.

Maaelu laval „Viimane kustutab tule“  võtavad sõna Eesti ökoriigiks saamise propageerija Roy Strider, IT visionäär  Linnar Viik, Eesti Põllumeeste Keskliidu juht Vahur Tõnissoo, kasvatusteadlane Rea Raus, Meremäe vallavanem Rein Järvelill, TTÜ innovatsiooni– ja rahvusvaheliste suhete prorektor Tea Varrak, blogija Kristjan Andre, majandusteadlane Andres Arrak, EMÜ rektor Mait Klaassen, EMÜ ökonoomika professor Rando Värnik, Statistikaameti peadirektor Andres Oopkaup ja „Maale elama“ algatuse eestvedaja Ivika Nõgel.

Maakultuuri laval „Õks viil elässe mõtsu vaihõl ummamuudu inemise“ saab [eel]arvamusi vahetada geograafide Andres Rõigase ja Rein Ahase, Marketing Instituudi tegevjuhi Anu-Mall Naaritsa, Meremäe vallavanema Rein Järvelille, seto kultuuri eestvedaja Õie Sarve, teleajakirjanik Urmas Vaino, Seto Kongressi Vanemate Kogu peavanema Aarne Leima, Hartsmäe talu peremehe Agu Hollo, Mooska talu perenaise Eda Veeroja, muusik Mari Kalkuni, kujundaja ja ilmateadustaja Martin Mileiko ning luuletaja Kauksi Üllega.

Kes ja millises paneeldiskussioonis täpsemalt osaleb, saab teada Kagu-Eesti [eel]arvamusfestivali samanimeliselt Facebooki lehelt või Arvamusfestivali kodulehelt!

Tänavune Arvamusfestival pole enam mägede taga ning sestap otsustasin uurida, milliseid teemasid ootavad festivalil osalevad inimesed selleaastastest aruteludest. Lühidalt kokku võttes võib öelda, et osalejad hindavad Arvamusfestivali arutelude heas õhkkonnas pärast ning selgi korral oodatakse mõnusat olemist, head seltskonda ja meeliköitvaid diskussioone nii ajakava sees kui selle väliselt spontaansemas keskkonnas. Et kõik see saaks veel täpi i-le, oodatakse loomulikult head ilma!

Kristjan ja Kairet möödunud Arvamusfestivalil

Kairet, 30, Arvamusfestivalil osalenud kolmel korral:

Loodan, et Arvamusfestival meelitab kohale palju selliseid tuttavaid ja koostööpartnereid, keda pole kiire elutempo tõttu juba mõnda aega näinud. Soovin, et festivalil oleks aega nendega mõne arutelu publikus koos istuda ja mõelda ning meid ühendavatel teemadel kaasa arutleda. Et see saaks toimuda, ootan Arvamusfestivalilt kindlasti mitmekesiseid ja huvipakkuvaid arutelusid. Lapsed, pere, haridus, julgeolek, kindlasti pakuks huvi erakondade esimeeste või siis presidendiks pürgijate arutelu. Lisaks ootan iga-aastast humoorikat stand-up comedy etendust.

Eelmisest aastast on meeles väga mõnus õhkkond esimese päeva õhtust Paide keskväljakult, kus oli kohal palju toredaid inimesi, kellega sai mõnusalt juttu ajada justkui oleks juba pikemat aega üksteist tundnud – ootan sama ja veel paremat õhkkonda ning erinevate eluvaldkondade inimeste omavahelist lõimumist festivali õhtutel.

Kristjan, 33, Arvamusfestivalil osalenud kolmel korral:

Ootan festivalilt head ilma ja palju häid inimesi. Nende kahe tingimuse olemasolul ja koosmõjul tõotab juba eos tulla edukas üritus. Ootan neid arutlusi, mis tekivad spontaanselt heade sõprade ja tuttavate vahel näiteks mõnes pop-up kohvikus.

Tuuli, 32, Arvamusfestivalil osalenud kolmel korral:

Olen käinud Arvamusfestivalil kõikidel aastatel, mil seda on korraldatud, ehk siis sellel aastal kavatsen ma festivali külastada neljandat korda. Põhjus, miks ma festivali igal aastal väga ootan, peitub selles, et mulle meeldib Arvamusfestivali õhkkond – kõik need huvitavad ja sisukad arutelud, ärksad ja põnevad festivalikülastajad, kellest igaüks annab oma panuse, et kohtuks võimalikult palju vaatenurki ja ideid ning ääretult mõnus atmosfäär Paide Vallimäe kõrgete puude ja vallikraavide vahel. Kuna festivali õhkkond on igal aastal väga mõnus olnud, siis ma isegi ei oota korraldajatelt suuri uuendusi, pigem soovin, et jätkataks samal kursil. Tavaliselt ei ole ma festivalile minnes n-ö eeltööd teinud, selekteerimaks välja teemasid, mis mulle eriti meeldivad. Lähen festivalile alati avatud meele ning suure uudishimuga soovides kuulda teemadest, millega ma argielus sageli kokku puutun, aga teemadest, millest ma ehk varem kuulnudki ei olnud – lihtsalt selleks, et oma silmaringi laiendada. Arvamusfestival on kindlasti üks minu lemmikfestivale, sest ma võtan sealt igal aastal kaasa portsu uusi teadmisi, toredaid ideid ja mitmeid uusi tuttavaid, kellega on olnud mõnus edaspidigi erinevatel teemadel arutleda.

Tuuli ja Arvamusfestivali tiimiliige Maiko Kesküla

Janar, 34, Arvamusfestivalil osalenud kahel korral:

Loodan, et sellel aastal tuleb Paidesse veel rohkem rahvast kui varasematel aastatel. Kindlasti ootan, et aruteludes osalejad läheksid teemadesse süvitsi ning argumenteeriksid rohkem, mitte ei esitaks vaid fakte ja loosungeid. Varasemaltki on olnud väga häid arutelusid, kuid mõningatel juhtudel on arutelud jäänud poolikuks või ühekülgseks. Arvamusfestivalilt võiksid tekkida reaalsed lahendused probleemidele, mida senini pole püütud või suudetud lahendada. Minule on kindlasti südamelähedased siseturvalisuse teemad, riigi üldine julgeolekuküsimus ning rahva ja riigi valmisolek sügavamaks kriisiks. Samuti ei jäta mind külmaks haldusreformiga seonduv ning linnastumise pidurdamisega, rahvastiku vananemisega ja muud nendega seotud teemad. Selgi korral loodan saada uusi teadmisi ning värskeid ideid, põnevaid arutelusid ja mõnusat festivalielamust.

Kord aastas võtab ligi 8200 elanikuga väikelinn Paide vastu tuhandeid külalisi, mullu tõi Arvamusfestival kaheks augustipäevaks Paidesse kokku üle 10 000 inimese. Festival on väikese unisevõitu linna justkui üles raputanud ja pannud ärksamad tegutsema selle nimel, et festivali õhkkond võiks linnas valitseda aasta ringi.

Alo Aasma. Foto: Kärt Vajakas

Võib-olla on käegakatsutavad muutused alles kujunemisjärgus, ent muutused kohalike inimeste hoiakutes ja suhtumises on olnud murrangulised. „Mäletan, kui 2013. aastal tuldi Paide linnavalitsuse jutule, et teeks siin Arvamusfestivali, ma olin sel ajal kommunaaltöötaja,“ meenutab Järva maavanem Alo Aasma. „Meie suhtumine oli skeptiline: ah, sellest tuleb teine Delfi, keegi niikuinii kohale ei tule. Ja pealava tahavad teha ööklubi Ekvaatori taha – sinna „vereloiku“? Meie pessimismist hoolimata tegid korraldajad festivali ära ja siis pidin tunnistama, et me olime täiesti valel arvamusel: väga kihvt üritus oli! Me olime nagu kassipojad, kelle nina tuli piima sisse pista, et saaksime aru – see on hea!“ Alo Aasma arvates on murtud kohalike pessimism ja võltstagasihoidlikkus, ja see on olnud üks Arvamusfestivali suuremaid teeneid Paide linnale. „Festival on aidanud tõsta meie eneseusku: me saame hakkama!“ ütles ta.

Üht-teist on linnapildis juba muutunud. „Avatud on uusi kohvikuid: Wabalinna, Pisi kohvituba. Treeger teeb uues kohas uksed lahti, kultuurimajja tuleb nüüdisaegsem kohvik: midagi sellist, mida Kalamaja inimesed ootaksid. See mõte koorus välja just Arvamusfestivali korraldajatega vesteldes,“ rääkis Aasma. „Festival on pannud inimesi mõtlema, et meie elukeskkond on päris hea! Tänu Arvamusfestivalile oleme hakanud hindama seda peidus olevat pärli, mille otsas oleme istunud.“

Aasma oli üks sadadest, kes eelmisel aastal pärast festivali viimast arutelu Paide keskväljakul NO teatri Tantsulaagris rokkis. „Sain seal mitme endise paidekaga kokku, kes nüüd elavad Tallinnas. Nad ütlesid, et pagan küll – koli või Paidesse tagasi!“

Aasma sõnul on Arvamusfestival muutnud ühtsemaks ka kogu maakonna. „Kui laulu- ja tantsupidu välja jätta, on maakonna ühistegevus olnud täiesti olematu. Nüüd on Arvamusfestival Järvamaa Omavalitsuste Liidu laua taga istujaid ühise eesmärgi nimel liitnud. Saadakse aru, et kui Paidel läheb hästi, läheb kogu maakonnal hästi,“ ütles ta.

Üks väike muutus on Aasmal veel silma jäänud. „Olen viimasel ajal märganud mõningaid ilminguid meie ürituste korraldamisel: nüanssidele on hakatud rohkem tähelepanu pöörama. Mäletan, kuidas Arvamusfestivali jaoks nähti ränka vaeva, et leida 57 täpselt ühte värvi telki. Selline kõrge korralduslik tase on andnud eeskuju,“ selgitas ta.

Foto: Tauno Tõhk

Aina selgemat kuju võtab eelmisel aastal Paide linnaruumi arutelul välja käidud Paide linnateatri mõte. „Tahtsime seda mõtet esimest korda avalikult katsetada ja kuulda, mida sellest arvatakse,“ rääkis Paide kultuurikeskuse direktor Ülle Müller. „Arutelust võtsid osa mõned teatri- ja muusikaakadeemia inimesed, hakkasime nendega koos mõtet edasi arendama. Käisime ka akadeemias ideed tutvustamas ja lavastajaid-dramaturge otsimas. Kõik tudengid esitasid oma visiooni Paide linnateatrist ja nende põhjal valisime välja kaks noormeest, kelle õpingid tahab linn sellest sügisest toetada. Kooli lõpetavad nad 2018, siis hakkaks teater tegutsema. Poisid tahaksid kohe ka kolm näitlejat kaasata!“ Hea tahte ja koostöö leping teatri- ja muusikaakadeemiaga on plaanis allkirjastada sel sügisel.

„Arvamusfestivali on kritiseeritud, et tulevad kokku ja lobisevad, mõõdetavat tulemust pole. Aga me ei tea, kui mitmed seal esile tõusnud ideed lõpuks teoks saavad!“ ütles Müller.

Teine hea näide on tema sõnul Paide arvamusnädal, mis festivalist õhutatuna sel kevadel esimest korda toimus. „Paide linn tahab hingata Arvamusfestivali vaimus. Arvamusnädalal tuleb välja, mille üle linnainimesed muret tunnevad, mis teemal nad tahavad kaasa rääkida,“ ütles Müller. Kõige jõulisemalt kerkis arvamusnädalal üles piisava vanemliku hoolitsuseta jäänud laste ja noorte teema. Üks eesmärkidest, tuua raskustes lastega tegelevad inimesed ja organisatsioonid ühe mütsi alla, on praeguseks täidetud ning töö käib kogukonnaliikmete paremaks kaasamiseks.

2014. aasta lõpus avas Paides uksed uuskasutuskeskus. MTÜ Uuskasutuse tegevjuht Katriin Jüriska tunnustab Arvamusfestivali korraldajaid selle eest, et nad toovad tähelepanu väikelinnadele. „See julgustab ettevõtjaid vaatama ka väljaspoole Tallinna ja Tartut. Eelmise aasta lõpus avasime kaupluse ka Narvas, kus toimus esimest korda eelarvamusfestival. Nii et teatud mõttes käime Arvamusfestivaliga ühte sammu,“ ütles ta muheledes.

Esimene aasta Paides ei olnud Jüriska sõnul kerge, ent nüüd läheb juba oluliselt rõõmsamalt. „Saime selgeks, et väikelinnades on käima tõmbamise aeg pikem. Teine aasta on andnud meile julgust vaadata teistegi väikelinnade poole. Täna julgen juba öelda, et kui on kannatust ja ressurssi sisseelamisaeg üle elada, siis on väikelinnadel potentsiaali küll,“ sõnas ta.

Seda, et Arvamusfestival on toonud Paidesse palju inimesi, kes pole siia kunagi varem sattunud, peab linnale suureks plussiks vabatahtlik Liisa Hendrikson, kes korraldab kolmandat aastat festivalikorraldajate ja -külaliste majutust. „Täna on Paide tuntus kindlasti suurem kui enne esimest festivali. Vähemalt kord aastas on välja müüdud kõik majutuskohad Paides ja selle ümbruses, ka kõige kallimad. See on kohalikele majutusettevõtetele suurepärane võimalus näidata ennast parimast küljest, et inimesed leiaksid sinna tagasitee ka muul ajal. Sama kehtib toitlustusettevõtete kohta,“ arutles Liisa. „Aasta-aastalt on kohalikud muutunud avatumaks ka kodumajutuse suhtes ja pakuvad festivalikülalistele lahkesti öömaja. See näitab külalistele Paidet täiesti teisest küljest ja neile võib hakata siin nii meeldima, et tulevikus plaanivad ehk siia elamagi kolida. Paide on ju elamiseks ideaalne koht!“

Foto: Anna Markova

Järvamaa turismiinfokeskuse infokonsultant Piret Sihver püüab suvel olla, nii palju kui vähegi võimalik, maakodus, ent Arvamusfestivali ajaks tuleb ta tingimata Paidesse.

Pireti meelest annab festival paidelastele põhjust uhkust tunda: „Paide on pildil ja kaardil ning seda festivaliga, mida mujal ei tehta. Keegi ei saa hiljem meenutades mõelda, et käisin küll ühel Arvamusfestivalil, aga mis linnas see küll olla võis. See on nagu Sorbonne’i ülikooli suvelaager! Seltskond, kes Arvamusfestivalil käib, on hoopis teine kui folkfestivalidel. Noored, natuke poliitikateadlikud, kes mõtestavad, kuhu tulevad,“ arutles ta. „Ja kui keerad varahommikul raadio lahti ja Märt Treier alustab „Vikerhommikut“ tervitusega Paidest – on ikka uhke tunne küll!“

Seda, et Paide võibki tõepoolest olla festivalilinn, tajus Piret esimest korda eelmisel aastal festivali lõppüritusel NO teatri Tantsulaagris. „Laupäeva õhtul on linn võõraid inimesi täis: nad ei läinudki koju, vaid voogasid mööda tänavat kesklinna tantsulaagrisse! Kui varem on püütud siin midagi põlve otsas teha, siis nüüd on siin tõeline festival! Saame hakkama küll! Muidugi on palju välist abi, aga ka need inimesed on sõnumiviijad ja saadikud, kui räägivad, et lähevad nädalaks Paidesse,“ jutustas ta.

Esimesest festivalist on Piretil meeles ühe ettevõtja pisut skeptiline ütlus, et ega see mäe peal toimuv vist all-linna jõua: all on ikka kell viis õhtul kõik uksed kinni, ainult tühi kilekott lendab mööda tänavat. „Aga nüüd vallutab festival aina rohkem ka kesklinna, ettevõtjad plaanivad neiks õhtuiks üritusi, hoiavad kohvikud lahti, vaatavad, et tänavad oleks toole täis. Ja milline kasu linnakodanikele! Neile, kes pole nagu Herbert Ving, kellel linn on täis pargitud, poes toit otsas, elutoapõrand sugulaste madratseid täis ja veearve tuleb suurem, nende silmaring avaneb tohutult! Arvamusfestivalil kuuleb paljusid seisukohti ja arutlusi, milles saab ka ise osaleda: see on ju kohalikele tohutult arendav ja avardav!“

Hea arutelu ei sünni iseenesest. Selleks ei piisa ainult huvitavatest arutlejatest ja heast teemast, olulist rolli mängivad ka moderaatorid, kes juhivad arutelu. Modereerimisest ja arvamuskultuurist räägivad Arvamusfestivali vabatahtlikud Annika Uudelepp ja Margo Loor.

Annika ja Margo eelmisel aastal erakonnajuhte modereerimas. Foto: ERR

Hea arutelu alustalaks peavad Annika ja Margo üksmeelselt seda, et arutelu juht paneb alguses enda jaoks paika arutelu iva, mille ümber arutelu kujuneb. „Kui eesmärki pole, siis tuleb sellest selline jututuba, mis käib kuidagi juhuslikult teemast teemasse,” arvab Loor. Just vastavalt paika pandud eesmärgile saab hakata ülejäänud arutelu üles ehitama.

Annika ja Margo modereerisid eelmise aasta Arvamusfestivalil erakondade esimeeste debatti. Aruteluks ettevalmistumine võtab tunduvalt rohkem aega kui arutelu ise – seetõttu alustasid nad ettevalmistustega kaks kuud enne festivali. Arutelu disaini käigus mõeldi läbi, kellega millest rääkida ja mis on arutelu fookus. Seejärel sai hakata kontakte looma. Moderaatorid pidid eri teemadega tutvuma, debatis osalenud poliitikutega suhtlema ning neile toimuvat selgitama. Loodi detailne arutelu stsenaarium, kus oli kirjas, kes millest mingil hetkel räägib, millised ülesanded antakse ja kui kaua iga tegevus aega võtab. Vahetult enne arutelu räägiti lava taga olulisemad asjad poliitikutega uuesti üle.

Hea arutelu – argumenteeritud ja kaasav

„Kui oled nagu tuulelipp, et kust tuul, sealt meel; mida mingi küsitluse tulemused parasjagu näitavad, seal meel, siis on keeruline head arutelu pidada,” lausub Margo. Seetõttu peab debatis osaleval inimesel olema kindel seisukoht, mida ta peab oskama veenvalt argumenteerida. Debatis ei tohi karta kuulata teiste poolte argumente ning peab olema julgust oma argumente kahtluse alla seada. Samuti ei tohi oma kriitikaga minna isiklikuks. Hea arutelu peab andma positiivse elamuse, püsima fookuses ning seda peaks olema võimalik sisukalt kokku võtta.

“Äärmused on keerukad,” sõnab Annika. Sel põhjusel peab arutelujuht eeltöö käigus endale selgeks tegema, milliste vaadetega inimesed debatis osalevad, et vastavalt sellele teemasid tõstatada. Samuti peab modereerimisel arvestama osalejate omapäradega – mõnda inimest on arutelus keerukam juhtida kui teist. „Neid inimesi, kes on ise väga-väga jutukad, on natukene raskem modereerida, sest nad ei anna isegi hingetõmbepausi, et midagi vahele küsida,” leiab Annika. „Samuti on keerukad väga kohmetud, arglikud ja sõnaahtrad inimesed.”

Arvamusfestivali erakondade esimeeste debati järel said Margo ja Annika kõige rohkem positiivset tagasisidet selle eest, et nad tõid osalejad oma tavapärasest rollist välja ning vältisid poliitilise telesaate formaati. „Me lubasime endale Margoga asju, mida üldiselt erakondade esimeestega arutelu korraldajad ei ole väga lubanud,” ütleb Annika. „Me kasutasime sellist mitteformaalsemat pingevabamat õhustikku ära teadlikult, me panime nad koos tegutsema.” Moderaatorid korraldasid Mart Helmele, Taavi Rõivasele, Kadri Simsonile, Margus Tsahknale, Andres Herkelile ja Jevgeni Ossinovskile ühise ajurünnaku, palusid välja tuua teineteise positiivseid omadusi, tarkade klubi stiilis ühise meeskonnana sõnastada Eesti ühiskonda edasi viivaid väärtuseid ja jagada oma aasta suurimat õpikogemust. „Me panime nad küllaltki dünaamilisse rolli, meil oli päris palju nii-öelda vilesid seal kasutusel,” lisab Annika. Ka teiste Arvamusfestivalil osalejate käest küsiti poliitikutelt kuuldud mõtete kohta tagasisidet.

Arvamusfestivali aruteludelt ei puudu lisaks esinejatele ja moderaatoritele kunagi teised festivalil osalejad. Mõnedes aruteludes oodatakse neilt lihtsalt kaasa mõtlemist, teistes aruteludes aga ka aktiivsemat osavõttu. Arvamusfestivalil on võetud omaette eesmärgiks kuulajate kaasamine. „Kuulajal on palju mugavam ja turvalisem mitte olla kaasatud aruteludesse,” lausub Annika. „Samas ei tahaks ka seda, et oleks rääkivad pead laval. Hea arutelu on selline, kus kuulajad ei pea olema täiesti passiivsed, kus kuulajatel on võimalik kuidagigi sync’ida ja reageerida.” Moderaator peab endale selgeks tegema, mis on osalejate kaasamise eesmärk – see võib olla kas tagasiside saamine, ideede saamine, diskussiooni sekkumine või lihtsalt nende aktiivsena hoidmine. Vastavalt sellele tuleb edasi mõelda, kuidas seda kõige mõttekam oleks teostada.

Seitse reeglit heaks aruteluks

Arvamusfestivalil osalejatele kehtib hea arutelutava, mis koosneb järgmistest punktidest:

1. Austame aega, arutelu juhti ja kõiki teisi festivalil osalejaid.
   2. Tõestame, mida väidame.
   3. Kuulame – see on sama oluline kui kõnelemine.
   4. Oleme arutelus osalevate inimeste suhtes hinnanguvabad.
   5. Reageerime mõtetele, mitte isikule.
   6. Keskendume lahendusele – kriitikal peatume lühidalt, seejärel pakume lahendusi.
   7. Võimalusel ei kasuta me aruteludes esitlusmaterjale – las kõneleb inimene, mitte PowerPoint.

„Need on mõistliku ühiskonna mõistlikult teineteisega rääkimise reeglid. Välja arvatud see PowerPointi punkt, see on festivali jaoks,” sõnab Margo. Hea arutelutava sõnastati soovina, millisena tahetakse näha arutelusid nii Arvamusfestivalil kui ka ühiskonnas. „Aga me ei ole mingid arvamuspolitseid. See on hea tava — me soovitame ja loodame, aga me ei kontrolli, ei keela ja ei karista,” lisab Margo. Ta avaldab lootust, et hea arutelutava kandub edasi Eestisse laiemalt.

Margo ja Annika hinnangul on Eesti ühiskonnas toimuvas avalikus debatis mõningaid puudujääke, mida saaks ja tuleks arendada. „Tõestame, mida väidame. Võta suvaline arutelusaade või arvamusartikkel ja vaata, kui palju seal on tõestust. Pigem näpuotsaga,” lausub Margo. „Me oleme jõudnud faasi, kus meil väidetele lisanduvad selgitused, aga tõestustest on enamasti ikkagi päris palju puudu, kui me võrdleme seda Briti või Ameerika avaliku arutelu pidamise kultuuriga.” Margo ja Annika on ühel meelel, et tuleks ära lõpetada isiklikud rünnakud ning oluline oleks hakata julgemalt välja ütlema konkreetseid seisukohti, mida ollakse valmis argumenteeritult kaitsma.

„Mulle tundub, et mõnikord avalikes aruteludes pannakse auru sellisele „Kas ma näen äge välja?” küsimusele,” arvab Annika. „Kalambuuritsetakse, püütakse kellegi arvelt teravusi loopida, teha mingeid natuke sarkastilisi nalju.” Annika sõnul pole see sisukas, vaid pigem domineerib meelelahutuslikkus. „Nii kaua kui see domineerib, siis ma arvan, et nii kaua me polegi lõpuni rahul. Kaasahaaravus ja meelelahutuslikkus ei peaks tulema enesenäitamisest ja teistele ärapanemisest, vaid eelkõige sisust.”

Arvamusfestival oleks juba natuke nagu käes, kirjutab osalusvormide labori eestvedaja Inga Jaagus. Vähemalt paistab kõik väga käegakatsutav, kui osa võtta mõnest töötoast ja märgata-kuulata mõnusat suminat, mis saadab arutelukorraldajate teematutvustusi.

Märtsi lõpus esmakordselt arutasid arutelualade korraldajaid oma ideid. 10. juuniks peab aruteluaala plaan lõplikult valmima. Foto: Kärt Vajakas

Aprilli lõpus algasid Arvamusfestivali töötoad. Esimene neist oli aruteludisaini oma, mida viis läbi Anna SpeakSmartist. Töötoa eesmärk oli n-ö mootori käivitamine, et  kohe algfaasis saaks kõik olulisemad komponendid arutatud.

Maikuus toimuvad osalusvormide töötoad: üks neist on juba toimunud, kaks alles ees. Käisin esimeses töötoas kohal, et tegevust oma silmaga kaeda. Kuigi esialgne kavatsus oli pigem töötuba kõrvalt jälgida ja siis sellest kirjutada, haarasid soojendus- ja kaasamisülesanded ning arutelud mindki, nii et vaatleja-kirjutaja kogemusest sai sujuvalt osalejakogemus, nagu osalusvormide töötoas peabki.

Osalusvormide töötube  korraldavad Kerttu ja Laura osalusvormide labori tiimist. Kui kunagi tulevikus peaks keegi kirjutama Arvamusfestivali ajaloost ülevaate, siis Kerttu ja Laura võiksid selles olla mainitud kui festivali tõenäoliselt esimese üleni kaasava arutelu läbiviijad. Aasta oli siis 2014 ja aruteluteemaks „Milline on huvitav kool?“.

Kerttu ja Laura panid oma töötoas osalejad mõtlema, miks arutelu publikut arutellu kaasata ning kuidas seda teha. Liljan Seesami kindlustusfirmast võttis muljed kokku nii: „Üks põhilisemaid aspekte, mis minu jaoks osalusvormide koolituse käigus välja koorus, oli see, et kuna meie arutelu üheks eesmärgiks on saada võimalikult palju erinevaid arvamusi ning tähelepanekuid, on hästi tähtis, et kõik arutelus osalejad tunneksid end võrdsetena ning hästi – iga seisukoht on oluline.“

Märksõna „võrdsus“ jäigi esimesest osalusvormide töötoast enim kõrvu. Kõige tähtsam kaasava arutelu eeltingimus on luua õhkkond, kus tahetakse kuulda erinevaid arvamusi ja kõik arvamused on võrdsed. Tegime prooviks läbi mõned seesugust õhkkonda loovad ja toetavad võtted  ning jõudsime arusaamani, et väga tähtis roll on arutelu moderaatoril.

Pärast osalusvormide töötube ongi juuni alguses moderaatorite töötoad, mida viib  läbi Marleen SpeakSmartist. Need on mõeldud just neile, kes päriselt hakkavad Paides arutelusid suunama. Moderaatorite töötubadest järgmine samm ongi juba festival!

Link töötubade infole AFi kodulehel: http://2018.arvamusfestival.ee/arutelu-korraldajale/enne-festivali/koolitused/

Narva [eel]arvamusfestivali esimene arutelu kandis pealkirja “Sa vaene hüljatud Ida-Virumaa”. Foto: Anna Markova

Vihmasajus kulgenud arutelul Narva ja kogu Ida-Viru regiooni arenguperspektiivide üle jagasid mõtteid lisaks Siim Kallasele ka ettevõtja, ekspeaminister Tiit Vähi, Euroopa Parlamendi saadik Indrek Tarand ja välisminister Marina Kaljurand.

Kallas märkis, et 25 aastat tagasi oli Eesti suurte võimaluste maa. Piirid avanesid, kapital tuli sisse ja transiit õitses. “Kuigi elu on täna palju parem kui 25 aastat tagasi, on paljud võimalused edasi liikumiseks piiratud.”

Kallas pakkus välja, et Narva võiks muutuda väga tõsiseks logistikakeskuseks. “Ida-Virumaal on suured ettevõtted, mis on ka edukad – energeetika valdkonnas eelkõige, aga kasuks võivad olla suunad, mis avardavad piirkonna rahvusvahelisi võimalusi, suurendavad atraktiivsust nii ettevõtete kui inimeste jaoks. Üks võimalus Ida-Virumaa majandust ergutada on kaasaegsete transpordi- ja logistikakeskuste arendamine. Sillamäe sadam on juba palju teinud sellise keskuse arendamiseks.”

“Kui vaadata arenevat tervikut – Sillamäe sadam, tööstuspargid, tundub mulle, et üks asi võiks veel olla. See on lennujaam,” lausus Kallas. “Miks mitte rajada Narva lennujaam? Vaba maa-ala on tõenäoliselt olemas, vaja on ehitada lennurada ja lennujuhtimiskeskus. Vaadelduna lahus muudest arendustest pole lennujaamal eraldi suurt mõtet. Aga kombineerituna Sillamäe sadama, võimalike ladude, ümberpakkimise (internetikaubandus!), ümbertöötlemise keskustega võiks sellest midagi Zaragoza või Leipzigi taolist tekkida.”

“Transpordi- ja logistikaettevõtete lähedus niisugusele suurele keskusele nagu Peterburi on täiendav võimalus osutada tailor-made teenuseid ka selle keskuse klientidele. Sedasorti teenused on transpordi- ja logistikavaldkonna kiiresti arenev suund,” rääkis Kallas

Välisminister Marina Kaljurand märkis seepeale, et meie transiit Venemaale ei muutu kunagi selliseks, nagu see oli enne aastat 2007. Tema sõnul on Venemaa välja ehitanud oma sadamad ja logistika ning tahab toetada oma ettevõtteid. “Teine põhjus on poliitliline: sanktsioonid reaktsioonina Krimmi okupeerimisele. Ja see ei olnud meie initsiatiiv. Me peame minema uutele turgudele, avama uusi turge,” leidis Kaljurand.

Ettevõtja Tiit Vähi nimetaks Ida-Virumaad mitte vaeseks, vaid rikas-vaeseks ning kutsus üles ressursse oskuslikumalt kasutama, mis aitaks piirkonnal areneda.

Vähi kiitis Kallast, kes nimetas Peterburgi ja viit miljonit inimest. Tema hinnangul on Narva ja Ida-Virumaa geograafiline asukoht meie võimalus. “Loomulikult üle piiri küll saa, aga võiks paremini saada. Ma ütlen, et see suur sein piiril on paljuski meie endi ehitatud. Kui see on meie endi ehitatud, siis me muutume tupikmaaks. Sillamäe sadamale tulijad lähevad ära ja ütlevad, et tuleme jälle, kui on ehitatud sild ja tupikut enam pole.”

Kallas ja Vähi olid ühel meelel selles, et Sillamäel on potentsiaali Antwerpeni sadama sarnaseks. Kallase sõnutsi eeldavad Euroopa suurimate sadamate nagu Antwerpen ja Rotterdamväga suurt IT panust ja rolli.

Vähi leidis, et ettevõtluse toomine loob väärtuse, mida saab kõigiga jagada. Suured tehased on tema kinnitusel läinud, kuid mõned uued on ka ja sellele peab panustama. Vähi pakkus Sillamäe sadama nimeks New Antwerpen.

Kaljurand kutsus üles EAS-i vahendeid kasutades ettevõtlusega alustama. “Riigil on vahendid, vaadake EAS-i kodulehte, vahendid on olemas. Väikeste firmade loomise jaoks saab riigilt abi, tulge ja küsige, teile annab nõu majandusministeerium, suunab teid õigele infole. Kasutage neid võimalusi!”

Indrek Tarand märkis, et tema ja Urmas Paet saatsid peaministrile kirja, kus soovitasid kohanemisfondist Ida-Virumaa põlevkivi sektori koondamiste tarbeks raha küsida, sest seda teeb isegi Air France. “Valitsus arvas, et ei saa. Prantsuse bürokraadid arvasid, et saab küll, kui öelda, et sektoris on suur kriis. Valitsus aga ei tahtnud, öeldes, et Töötukassal on raha piisavalt,” sõnas Tarand.

Arutelul tuli jutuks ka riigiasutuste toomine Ida-Virumaale ja mujale Eestisse. Marina Kaljuranna arvates töötab haridusministeerium Tartus väga hästi. “Justiitsministeerium on otsustanud, et paar osakonda tuleb Narva,” lisas Kaljurand

Samuti vahetati mõtteid haridusasutuste Narva toomise teemal.

Kas Narva vanalinna võiks taastada?

Siim Kallas püstitas idee Narva vanalinna taastamisest. Kallase sõnul ehitatakse Euroopas üles mitmeid maatasa tehtud linnu ja paleesid. “Miks mitte teha seda Narvas, kus oli väga ilus põhjamaine baroki vanalinn. Narval oleks turismiobjektina suur tulevik, kui selline asi ette võtta.”

Tänase arutelu “Sa vaene hüljatud Ida-Virumaa” fookuses olid senised Narvat ja regiooni laiemalt puudutanud riiklikud otsused ning tegevuskava edaspidiseks – kas riik on seni Ida-Virumaal toimetanud heaperemehelikult; kuidas ja kas peaks pehmendama sotsiaalset surutist piirkonnas; kas lahendus regiooni probleemidele peitub suhete kordaseadmises idanaabriga; kuidas praegusest olukorrast tulla välja jne. Arutelu juhtis endine pikaaegne Tartu ülikooli Narva kolledži direktor Katri Raik.

Ida-Virumaa inimeste ja organisatsioonide koostöös korraldatud Arvamusfestivali eelürituse [eel]arvamusfestivali eesmärk on luua erakonnapoliitiliste eesmärkideta arutelu- ja mõttevahetuspaik, mille eesmärk on arendada arutelu- ja suhtluskultuuri ja inspireerida Ida-Virumaal elavaid inimesi oma elu mõjutavatel teemadel mõtlema, sõna sekka ütlema ja muutusi ise eest vedama.

13. augustil aset leidev Paide arvamusfestival toimub tänavu juba neljandat korda. Esimest korda korraldati Narva [eel]arvamusfestivali mullu kevadel.