Uuel põlvkonnal on ligipääs paljudele asjadele, millele nende vanematel ja nende vanavanematel kohe kindlasti samas vanuses ligipääs puudus. Kui astuda sisse suvalise enam-vähem heal järjel oleva Eesti perekonna korterisse, on üsna ebatõenäoline, et pereliikmed istuvad ühiselt teleri ees sama saadet vaadates; selle asemel näeme pigem, kuidas iga pereliige tegeleb isikliku digiseadmega.

Kas selline olukord on iseenesest halb või on see asjade loomulik evolutsioon? Telia arutleb selle üle Arvamusfestivali teisel päeval kell 17.00.

Meedias ja igapäevastes vestlustes arutletakse tihti tehnoloogia koha üle meie igapäevases elus. Paljud arvamused põhinevad isiklikel asjaoludel või on tegemist ebateaduslike argumentidega. Seepärast toobki Telia Arvamusfestivalile arutlusfoorumi, et küsida, kuidas saab internet lapse arengus positiivset rolli mängida.

Korraldajad ootavad keskustelu läbiviimisel tasakaalustatud, mõistuspäraseid või teadusel põhinevaid seisukohti, et vastata küsimustele, millega lapsevanemad pidevalt silmitsi seisavad. Kuidas määratleda, milline aeg on piisavalt mõistlik nutitelefoni või tahvelarvuti taga istumiseks? Millal muutub sotsiaalvõrgustike kasutamisest saadav nauding sõltuvuseks? Kas vastus on keelamine või teatud infokanalitele ligipääsu piiramine?

Oleme viimasel ajal internetis näinud väga erinevaid debatte, nagu näiteks vaidlus Eesti kooseluseaduse üle, USA presidendivalimistega seonduv keskustelu või isegi „Tondipüüdjate“ uue filmi linastusega kaasnev kihav arutelu, mille puhul on näha, et kuigi internet on võimas demokraatia tööriist, viib see järjest enam inimesi, sealhulgas ka lapsi, kokku seksismi, rassismi ja homofoobiaga. Samuti on olnud palju juhtumeid, kus lapsi sotsiaalmeedia kommentaariumites kiusatakse, ja sellist kiusamisviisi reguleerida on väga raske, kui mitte lausa võimatu. Kuidas saavad vanemad seista selle eest, et lapsed saaksid internetist vajalikku infot, aga oleksid kaitstud veebimaailma hõige hullemate liialduste eest?

See aga pole arutelu ainuke teema. Räägitakse ka sellest, kuidas saavad koolid Eestis ja mujal aidata vanematel võimalikult hästi kasutada kogu infot, mis on neile nüüd nii kättesaadav. Kui Eesti valitsus on võtnud uhkusega juhtrolli koolide tehnoloogilise arengu tagamisel, peab arvutite suurenenud kasutus laste probleemide lahendamisel käima käsikäes arusaamisega, millist mõju see ühiskonnale avaldab.

Arutelu juhib sotsioloog Katrin Tiidenberg, kes spetsialiseerub veebieluga seonduvale Tallinna Ülikooli Sotsiaaluuringute instituudis. Tema peamiseks uurimisteemaks on sotsiaalmeedia kasutajate harjumused, esmajoones kõik see, mis on seotud visuaalse väljendamisega.

Temaga ühineb arutelul Tallinna Pelgulinna keskkooli direktor Tõnu Piibur. Piiburi sõnul kasutab ta digiseadmeid igapäevaselt ja julgustab, aga ei sunni, ka õpilasi leidma uusi võimalusi, kuidas tehnoloogiat klassiruumis kasulikult kasutada.

Kõneleja Kristi Vinter, Tallinna Ülikooli Haridusteaduste instituudi direktor, ütleb: „Mul on väikesed lapsed ja huvi interneti uurimise vastu. Kaitsesin 2013. aastal Tallinna ülikoolis doktoritööd, milles uurisin ekraanimeedia tarbimist väikeste laste seas lasteaias ja koolis. Tallinna ülikoolis õpetatakse tulevastele õpetajatele, kuidas mõista ja analüüsida digitaalmeedia globaalset mõju ja selle võimalusi laste arendamiseks ja õpetamiseks. Olen korraldanud selleteemalisi koolitusi nii õpetajatele kui ka lapsevanematele.“

15-aastane Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi õpilane Kaisa Kask ütleb: „Ma laulan, mängin flööti ning olen huvitatud näitlemisest ja ka teatrist üldisemalt. Nagu kõik teised minuealised, kasutan ka mina pidevalt nutitelefoni ja internetti. Suurem osa minu suhtlusest, kodutöödest ja uudiste tarbimisest käib telefoni kaudu.“ Koos Kaisaga ühineb vestlusringiga lapsevanem Katrin Isotamm, kellel on laste ja interneti kohta väga kindlad vaated.

Tervis on inimese kõige väärtuslikum vara ning tervise teemad puudutavad meid kõiki – samas vaid pooled eestlased pidasid möödunud aastal oma tervist heaks või väga heaks. Arvamusfestivali terve elu alal toimub kahe päeva jooksul kaheksa arutelu, mis võtavad fookuse alla praktiliselt kõik meie tervist puudutavad teemad: vananemise, toitumise, liikumise, une, tervishoiu ning vaimse tervise. Kui soovid oma mõtteid neil teemadel teistega jagada, siis tule terve elu ala aruteludele!

Foto: Anna Markova

“Terve elu alal toimuvad tänavu väga põnevad ja mitmekesised arutelud ning igaüks leiab kindlasti endale mõne südamelähendase teema,” sõnas terve elu ala korraldaja Natalia Jefimova. Tema sõnul toimuvad mitmed ala arutelud osalejaid aktiivselt kaasates. “Kõigepealt arutleme, millal algab vananemine ja kuidas inimene vananeb nii organismi kui geenide tasemel,” tutvustas Jefimova ala esimest arutelu “122 – viimane taks?”. Arutelul küsitakse, millised protsessid on võimalik panna enda kasuks tööle juba nooruses, et säilitada võimalikult head tervisenäitajad ka vanemas eas. Seejuures osalevad arutelus erinevate erialade spetsialistid ning oodatud on kõikide vanuserühmade esindajad.

Kuna e-tervis on olnud Eesti üheks edulooks ning teemaks, mida välismaailmale alati kui imet tutvustatakse, siis ei saanud Jefimova sõnul ka sel aastal teemat puudutamata jätta. “Lähiaastatel on e-tervist ees ootamas suured arengud, samas on palju inimesi, kes ei kasuta e-tervise võimalusi ning ka skeptikuid, kes arvavad, et terviseandmete digitaliseerimine toob kaasa privaatsuse vähenemise ning andmete kuritarvitamise,”sõnas Jefimova. “Viime entusiastid ja skeptikud kokku ning räägime sellest, mida tulevik e-tervisele toob ning milleks need lahendused vajalikud on.” Lisaks selgub arutelul, kuidas saab erinevaid digilahendusi kasutada tervishoius ja enda tervise hoidmisel.

Tänapäeva kiire elutempo tekitab vaieldamatult palju pingeid. Oskus pingetega toime tulla mõjutab inimese elukvaliteeti, töörõõmu, pereelu ja ka muid tahke. Arutelul “Miks on kasulikum osata pinget juhtida, mitte taluda?” arutletakse selle üle, kas suur pingetaluvus tööl toob kaasa suurema edu või oleks rohkem kasu hoopis võimest pingetaset juhtida. Reede viimane arutelu keskendub aga uimastitele ja sellele, mis võiksid olla Eesti uimastipoliitika eesmärgid.

Laupäeva alustab terve elu ala aruteluga unehäirete teemal. Ala korraldaja Natalia Jefimova sõnul põeb Ameerika Unemeditsiini Assotsiatsiooni kohaselt iga neljas inimene kroonilist unetuse häiret ning igal aastal toimub 100 000 liiklusõnnetust liigse unisuse ja väsimuse tagajärjel. “23% töötavatest inimestest kannatab unepuuduse all, mis mõjutab päevast enesetunnet ja töötegemise võimekust,” ütles Jefimova. “Arutelul räägime unehäirete laastavast mõjust elukvaliteedile ning lükkame ümber valearusaamad ja dogmad, mis uneravi ümbritsevad.”

Et tervishoiu regionaalpoliitikat ootavad lähiajal ees muutused, tuleb Arvamusfestivali terve elu alal juttu ka ravi kättesaadavusest ning võimalustest maapiirkondades. Sellest aga, mis on kroonilise haigusega lapsele liikumine tähtis ning kuidas seda korraldada, saab teada terve elu ala viimase arutelu, “Lapsed liikuma”, käigus.

Terve elu ala arutelude korraldamises osalevad Eesti Arstide Liit, Eesti Nooremarstide Ühendus, MTÜ Peaasjad, Unimed Unekeskus, Eesti Reumaliit, Siseministeerium, Tartu Ülikooli Liikumislabor ja aktiivsed eraisikud.

Terve elu ala Arvamusfestivalil asub Facebookis siin.

Terve elu ala arutelud:

Reedel, 12. augustil

Kell 12.00–13.30
122 – viimane taks?
Maailma vanim inimene elas 122-aastaseks. Kas selle vanuse ületamine on ulme või lähitulevik? Arutleme, millal algab vananemine ja kuidas inimene vananeb nii organismi kui ka geenide tasemel. Räägime, milliseid protsesse on võimalik enda kasuks tööle panna juba nooruses, et säilitada võimalikult head tervisenäitajad ka vanemas eas
Moderaator: Riin Tamm
Osalejad: Maimu Lomp (Paide Sotsiaalkeskuse tegevusjuhendaja), Kai Saks (TÜ, TÜK, EGGA sisearst-geriaater), Toivo Maimets (TÜ Molekulaar- ja Rakubioloogia Instituudi direktor), Anna-Kaisa Oidermaa (kliiniline psühholoog, peaasi.ee)

Kell 14.00–15.30
Kuidas E-tervis aitab meil tervem olla?
E-tervis on olnud üheks Eesti edulooks ning teemaks, mida välismaailmale alati kui imet tutvustatakse. Lähiaastatel on E-tervist ootamas muutused, mille eesmärk on teha E-tervise platvorm nii tervishoiutöötajatele kui ka inimestele lihtsasti kasutatavaks ning kasulikumaks. Arutelu eesmärk on rääkida E-tervise tulevikust ning sellest, mida saaks parandada, et E-tervis oleks suuremaks abimeheks inimeste tervise edendamisel ja säilitamisel.
Moderaator: Marleen Pedjasaar
Osalejad: Külle Tärnov, Ain Aaviksoo, Le Vallikivi

Kell 16.00–17.30
Miks on kasulikum osata pinget juhtida, mitte taluda?
Moderaator: Rivo Sarapik
Osalejad: Loore Martma, Kalev Roosiväli, August Tillo, Kalev Käosaar

Kell 18.00–19.30
Uimastipoliitika: mida tehakse Eestis ja mida mujal?
Uimastite tarvitamine ja uimastipoliitika mõjutavad ühiskonda tervikuna, kuid uimastid puudutavad meid kõiki, otseselt või kaudselt. Kuigi kanepiga katsetamine on Eesti noorte seas stabiliseerunud ning uimastisurmad on kolme aastaga vähenenud poole võrra, on Eesti endiselt nimetatud näitajate poolest Euroopas esirinnas. Kuidas Eestis uimastite tarvitamist ja sellega seonduvaid kahjusid on vähendatud ja kuidas seda teha ka edaspidi? Millised on suurimad väljakutsed? Mida tehakse mujal riikides? Mida me saame sellest õppida? Omavahel vahetavad mõtteid kodanikuaktivist Siim Tuisk ja Tervise Arengu Instituudi nakkushaiguste ja narkomaania ennetamise osakonna juhataja Aljona Kurbatova. Et arutelu liiga tehniliseks ja arusaamatuks ei läheks, puhuvad paneeldiskussioonile elu sisse ja küsivad küsimusi kodanikud, keda uimastid ühel või teisel moel mõjutavad või mõjutanud on.
Moderaator: Ain Peil
Osalejad: Siim Tuisk, Aljona Kurbatova, Marko Vaik

Laupäeval, 13. augustil

Kell 10.00–11.30
Unehäirete hind ühiskonnale
Mis saab meist ja meie ühiskonnast, kui me ei maga? Kui me ei maga hästi ja kvaliteetselt? Kui me ei pööra unetusele tähelepanu? Ameerika Unemeditsiini Assotsiatsiooni kohaselt põeb iga neljas inimene kroonilist unetuse häiret. Igal aastal toimub 100 000 liiklusõnnetust unisuse ja väsimuse tagajärjel. 23 protsenti töötavatest inimestest kannatab unepuuduse all, mis mõjutab päevast enesetunnet ja töötegemise võimekust. Lääne-Euroopas peetakse probleemi veel suuremaks. Prantsuse, USA ja Jaapani teadlaste läbi viidud rahvusvahelise uuringu andmetel kannatab 31 protsenti lääne-eurooplastest unehäirete all, mis väljendub eeskätt halvenenud enesetundes päevasel ajal. Arutelul “Unehäirete hind ühiskonnale” räägime unehäirete laastavast mõjust elukvaliteedile. Lükkame ümber valearusaamad ja dogmad, mis kujundavad uneravi protsessi.
Moderaator: Kene Vernik (Unimed Unekeskuse unenõustaja ja unetehnik)
Osalejad: Heisl Vaher (Unimed Unekeskuse unearst ja kõrva-nina-kurguarst), Erki Mölder (ettevõtja), Martin Rääk (soolopurjetaja)

Kell 12.00–13.30
Kuidas kujundada regionaalpoliitikat tervishoiuvaldkonnas?
Arsti juurde on aina raskem pääseda. Elanikkond vananeb ja arstiabi vajadus suureneb, kuid tervishoiu rahastamine on puudulik ning arste ja õdesid ei ole piisavalt. Haigekassa kavatseb koondada eriarstiabi ainult suurematesse haiglatesse, mistõttu võivad maakonnahaiglatest kaduda enamiku erialade arstid. Muudatused puudutavad nii haiglaravi kui ka vastuvõttu polikliinikus. Miks selliseid muudatusi tehakse ja kas need parandavad ravi kättesaadavust ja kvaliteeti? Kas oleks teisi võimalusi maapiirkondade elanikele vajaliku arstiabi tagamiseks? Patsientide ja laiema avalikkusega ei ole neid plaane arutatud. Ootame Arvamusfestivalile oma sõna sekka ütlema kõiki, keda huvitab Eesti tervishoiu tulevik.
Moderaator: Andres Kork
Osalejad: Kaido Kolk, Tanel Ross

Osalejad: Anneli Rätsep, Jaanika Jelistratov, Triin Vihalemm, Sirje Potisepp

Osalejad: Sirje Tarraste (reumatoloog), Aave Hannus (spordipsühholoog), Mihkel Lees (haridus- ja teadusministri nõunik)

12.–13. augustil 2016 toimub neljandat korda Arvamusfestival: kohtumispaik ja mõttevahetuskoht Eesti ühiskonnale ja inimestele olulistel teemadel. Kokku arutatakse kahe päeva jooksul enam kui 230 teemal. Tutvu kavaga: 2018.arvamusfestival.ee/kava.

Arvamusfestivali üks populaarsemaid alasid on õpiorg ehk haridusala, mille arutelud keskenduvad koolielule – seda aga viisil, et teemad oleksid kõnekad nii koolijütsile kui õpetajale, aga ka koolikaugele inimesele. Arvamusfestivali õpiorus on kaks ala, väärtuspõhise hariduse ja 22. sajandi hariduse ala, ning mõlemal jagub programmi kaheks päevaks.

Õpioru aruteludel osaleb kokku 96 arutlejat, kollaažil on neist enamik

Sel aastal on õpioru kava pannud kokku lausa 16 organisatsiooni. Esmasel vaatusel võib nimekiri segadust tekitada, kuid tegelikult pole keeruline arvata, miks just need inimesed kokku on saanud. Ala korraldajate Helena Tamme ja Maria Ruubase sõnul ei ole tegemist pelgalt igapäevaselt haridusküsimustega tegelevate asutustega.

Väärtuspõhise hariduse ala esimese päeva märksõna on väärtuskasvatus. Päev algab küsides Kuidas teha nii, et kõik ühiskonna liikmed tunneksid iga inimese põhiõigusi nagu ehtsat Eesti asja ning oleksid üksteise õiguste kaitsmisel solidaarsed? Milline roll on siin haridusel? Sealt edasi saabki küsida, kas väärtuspõhine juhtimine haridusasutustes ja Eestis laiemalt on üldse võimalik? Millist mõju see omab, sellest räägivad nii juhid ettevõtluses kui ka hariduses. Liikudes üha konkreetsemaks võtab päeva kokku küsimus, kelle võimuses ja vastutusel on lapse kiustamisvaba elutee peale lasteaia- ja kooliõpetaja? Oma rollist räägivad lapsevanem, psühholoog, ämmaemand ja Eesti noorte autospordi eestvedaja.

Kuigi võib tunduda, et Õpioru teise ala nimetuses „22. sajandi hariduse ala“ on sisse juhtunud trükiviga, siis nii see pole ning samuti pole eesmärgiks Arvamusfestivalil kahe päeva jooksul osavõtjatele maalida pilti järgmise sajandi haridusest. Aruteludes peetakse silmas tulevikku ja just sellepärast arutletakse kitsaskohtade ning rõõmude üle, millega seisame silmitsi tänasel päeval.

22. sajandi hariduse alal tuleb festivali esimesel päeval juttu noorte praktilistest oskustest, mis on vajalikud n-ö päris elus ning arutlusele tuleb, kuidas kool saab toetada õpilaste ettevõtlikkust. Tuleviku mõiste tundub tihti liiga kauge ning abstraktsena ning nendel hetkedel on hea meelde tuletada, et homse loomine saab alguse just täna. Samuti on huvilised oodatud juturingi, et arutada 22. sajandi hariduse loomise võimalustest ning võimekusest. Ilma minevikuta pole tulevikku. Päeva teises pooles suundume Priit Kruusi juhtimisel koolimütoloogia radadele, et uurida, kas koos saame hariduse müüdid murtud või kinnistuvad need lõplikult. Päeva viimases arutelus küsime, kuidas nautides vabadust mitte unustada vastutust ja miks on tähtis saavutada tasakaal nii, et ühe osapoole heaolu ei tuleks kellegi teise arvelt.

Laupäeval, 13. augustil keskendub väärtuspõhise hariduse ala kooli ja kogukonna omavahelisele suhtele ning muukultuurse taustaga õpilase klassikollektiivist osaks saamisele. Päev algab vara ja kujundliku küsimusega, kas Mustamäe kool on kogukonnakool? Siin peame silmas suurt kooli. Milline potentsiaal on sellel ümberkaudseid inimesi oma tegevustesse kaasata ning kas see on üldse eesmärk omaette? Teemat lahkavad 14 koolijuhti, 10 haridussõpra ja -eksperti, mitmed õpetajad, õpilased ja lapsevanemad. Edasi läheb paneeldiskussiooniks teemal “Kas Kristjan on parem pinginaaber kui Mohammed? – muukultuuriline laps koolis”. Kuidas on läinud muu kultuuritaustaga laste lõimimine Eesti koolisüsteemi ja mida võiksime õppida oma naabritelt soomlastelt? Paneelis arutlevad eksperdid Soomest ja Eestist, aga ka rahvusvahelise kaitse saanud pere Süüriast ning endine välisõpilane Saksamaalt, ning endine välisõpilane Saksamaalt, kes on tänaseks jõudnud õpingutega Tartu Ülikooli.

Päeva kokkuvõtteks on väljakutse asetada end teiste kingadesse, et mõista, mida võib tunda võõrasse keskkonda sattunud pere ning püüda leida parimaid lahendusi nende kohanemiseks Eestis. Toimub osalusdraama „Kuidas õpetada armastama pagulast?“, kus kõigil on võimalus kaasa lüüa. See on vahend, et ühiselt arutada, kas üldse ja milliseid võimalusi on õpetajal mõjutada noorte meelsust ja hoiakuid.

22. sajandi hariduse alal uuritakse festivali teisel päeval, mida teha, et rohkem noori reaalainete õpetajaks õpiks. Lisaks esinevad mängulise matemaatika-füüsikatunniga kohalikud Paide Gümnaasiumi õpetajad Lorina Kukk ja Silva Jürisoo. Õpilaste rollis saavad olla kõik, kes on arutelust osa saama tulnud.

Tihti räägitakse koolirõõmust ning teadmistele orienteeritusest üksteist välistavalt. Miks on tähtis, et koolis oleks hea kõigil osapooltel ning milliseid samme saab igaüks meist astuda, et seda saavutada? Laupäeval kogume inglise keelses arutelus kokku ideed, kuid enne veel ootame kõigi mõtteid, mida peaks muutma, et koolirõõmu jaguks enam. Kirjuta oma ideed SIIA!

Päeva teises pooles otsitakse vastust küsimusele kuidas targalt koonerdada, et oleks mida teadlikult laristada? Rahatarkuse arutelul lahkub osaline vähemalt ühe hea praktilise võttega, kuidas alustada säästmist ja investeerimist. Õpioru viimases arutelus mõtleme ning arutame, kus on kultuuri ning kooli kohtumispaik, kuidas kujuneb kultuurne inimene ning mis moel saab kool noort sel teel toetada.

Õpiorg ootab Arvamusfestivali mõlema päeva jooksul kõiki kaasa mõtlema ja arutama hariduse teemadel – mõeldes laiemalt meie väärtuste ja tuleviku peale!

Õpioru arutelusid korraldavad Huvitav Kool, Tartu Ülikooli eetikakeskus, MTÜ Mondo, YFU Eesti, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, Lastekaitse Liit, TLÜ Euroopa rändevõrgustik, Õpetajate Liit, Eesti Haridusfoorum, Tallinna Reaalkool, Eesti Kaubandus ja Tööstuskoda, Ettevõtlik Kool, Soome Instituut, Audentese kool, Rahandusministeerium ja Kultuurikoda.

Õpiorg Arvamusfestivalil asub Facebookis SIIN.

Õpioru arutelud:

Reedel, 12. augustil

Väärtuspõhise hariduse ala 

Kell 12.00–13.30
Põhiõigused avalikus arvamusruumis ja koolis – ehtne Eesti asi?
Kas ja kuidas on iga inimese põhiõigused omaks võetud Eesti avalikus arvamusruumis? Kuidas rääkida iga inimese põhiõigustest nii, et saaks mõistetavaks, et see puudutab igaühte meist? Milline on hariduse roll selles? Kuidas teha nii, et kõik ühiskonna liikmed tunneksid iga inimese põhiõigusi nagu ehtsat Eesti asja ning oleksid üksteise õiguste kaitsmisel solidaarsed?
Moderaator: Eesti Noorteühenduste Liidu esimees Ivo Visak
Osalejad: soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Liisa Pakosta, Tartu Tamme Gümnaasiumi õpetaja Ott Maidre, Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna peaekspert Mariann Rikka ja õiguskantsleri nõunik Kristi Paron

Kell 14.30–16.00
Kas väärtuspõhine juhtimine Eestis on võimalik? 
Miks on väärtuspõhine organisatsioonikultuur vajalik ja kas see on reaalselt üldse võimalik? Millised raskused võivad ette tulla juhil, kes tahab oma organisatsiooni kultuuri rajada kindlatele väärtustele? Kas kooli ja ettevõtte väärtuspõhine juhtimine erineb üksteisest? Kuidas teha nii, et väärtustele toetuv kool või ettevõte võiks olla eeskujuks nõnda, et need väärtused kanduksid edasi ühiskonda? Kutsume arutlema inimesi koolist ja ettevõtetest, kes on teenäitajad väärtuspõhise juhtimisel rajal.
Moderaator: Noored Kooli vilistlane, ettevõtja Kati Tikenberg
Osalejad: SA Teaduskeskus AHHAA tegevjuht, Unistuste Tööandja 2016 võitja Andres Juur, Pärnumaa Kutsehariduskeskuse direktor, „Eestimaa õpib ja tänab“ aasta õppeasutuse juht 2013 Riina Müürsepp, Transferwise’i arendusjuht Alvar Lumberg, Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaan Margit Sutrop

Kell 17.00–18.30
Kellest algab kiusamisvaba elutee?  
Me kõik ei saa olla üksteisega parimad sõbrad, aga me saame olla üksteisele head kaaslased. Kuidas luua kiusamisvaba eluteed ja kellest see algama peaks? Toome väärtuskasvatuse lasteaedade ja koolide seinte vahelt välja ning näitame igaühe võimalusi ja vastutust osaleda kiusamisvaba elutee loomisel. Oma kogemusi ja mõtteid jagavad inimesed, kes mõjutavad lapsi ja nende eluteid erinevatel tasanditel ja erinevatel viisidel ning kellel on kogemused ühiskonna kõnetamisest.
Moderaator: Europarlamendi liige Kaja Kallas
Osalejad: peresid nõustav ja toetav psühholoog Kadri Järv-Mändoja perekeskusest Sina ja Mina, kõige lähedasemaid suhteid suunav ämmaemand Kristi Sims, autospordi järelkasvu eest hoolitsev Martin Harak ja mitme lapse isa Rain Tamm
22. sajandi hariduse ala

Kell 12.30–14.00
Vaba vestlus: 22. sajandi haridus – täna loome homse 
Ootame kõiki huvilisi vestlema 22. sajandi hariduse loomise võimalustest ning arutlema võimekusest, mis meil on juba täna. Modereerivad Eesti Õpetajate Liit koos partneritega.

Kell 14.30–16.00
Kas lapstööjõu soodustamine või samm parema tuleviku suunas?  
Tihti heidetakse meie haridussüsteemile ette õpilaste kasinaid praktilisi oskusi nt ajaplaneerimine, suhtlemisoskus, tööharjumused, oskus lahendada probleeme, enese presenteerimine jne. Need on oskused, mis “päris maailmas“ hakkama saamise seisukohalt väga olulised. 9-nda klassi lõpus seisab noor oluliste valikute ees – kas jätkata gümnaasiumis, minna kutsekooli või siseneda tööturule. Kui eelnevalt on puudunud süsteemne karjääriõpe, kokkupuude tööeluga ning koolis õpitud teooriat ei osata rakendada praktikas, siis millele tuginedes saab noor teha teadlikke valikuid? Kas iga noor võiks omada esimest töökogemust juba põhikooli lõpuks? Kes selle eest peaks vastutama, kas kool, lapsevanemad, noor ise või tulevased tööandjad?
Moderaator: Eesti Päevalehe ajakirjanik Laura Mallene
Osalejad: Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja Irene Käosaar, Pärnu Koidula Gümnaasiumi õpetaja Tiiu Leibur, õiguskantsleri nõunik Vladimir Svet, Sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Egle Käärats, Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilane ja Eesti parima õpilasfirma 2016 Spoony kaasasutaja Kaspar Kuus

Kell 16.30–18.00
Koolimütoloogia ehk kes on haridusmaailma üleloomulikud olendid?
Müüdi tegelasteks on tihti meie jaoks üleloomulike võimetega olendid, keda kardetakse, vihatakse või jumaldatakse. Kes on hariduses jumalad, heerosed ja antikangelased? Kas hariduses on kõige suurem võim tõesti ministril? Kas haridusametnikud nutavad ehk kas neil on empaatiavõimet? Kas õpetajad vahel naeratavad ehk kas nad on üldse millegagi rahul? Kas koolijuhi kõige suurem mure on parandamata katus? jne. Kas saame koos müüdid murtud või kinnistuvad need lõplikult? Tule aita rehabiliteerida haridus!
Moderaator: Priit Kruus
Osalejad: Kiviõli I Keskkooli direktor Heidi Uustalu, Haridus- ja Teadusministeeriumi õpetajaosakonna peaspetsialist Triin Noorkõiv, Tallinna Heleni Kooli õpetaja ja arendusjuht Kristiina Vaikmets ning endine-praegune-või tulevane haridusminister

Kell 18.30–20.00
Kuidas nautides vabadust mitte unustada vastutust?
Ühiskonna moodustavad mitmed erinevad osapooled, kellel kõigil on oma roll. Keegi ei tohiks ennast tunda vähem eelistatuna ja kelleski ei tohiks tekitada tunnet, et ta on kasutu. Kuidas saavutada tasakaal, et ühe osapoole heaolu ei tuleks teise arvelt? Me peame looma ruumi, kus kõigil on hea ja turvaline olla. Me peame meeles pidama, et nautides vabadust ei tohi unustada vastutust.
Osalejad: Sisekaitseakadeemiast Stella Polikarpus, Eesti Puuetega Inimeste Kojast Anneli Habicht, Tallinna Ühisgümnaasiumi õpetaja ja Eesti Õpetajate Liidu esimees Margit Timakov, Regionaalhaigla kirurg-üldarst Ilmar Kaur ning Politsei – ja piirivalveameti esindaja
Laupäeval, 13. augustil

Väärtuspõhise hariduse ala 

Kell 10.00–11.30
Kas Mustamäe kool on kogukonna kool?
Huvitav Kool arvab, et kogukonna kool võib olla iga kool, ükskõik kui väike või suur. Miks mitte Mustamäe, Annelinna, Männimäe või ükskõik milline teine kool? Kogukonnakool – see tähendab vastastikkust koostööd kooli, lapsevanemate, kohalike ettevõtete, asutuste, vilistlaste ja teiste hariduse sõprade vahel. Kas kogukonna kaasatus kooliellu ja kooli kaasatus kogukonda on eesmärk omaette? Kuidas sellist seotust suures koolis saavutada? Nende küsimuste üle murrame arutelugruppides üheskoos pead.
Moderaator: Noored Kooli vilistlane ja Tagasi kooli projektijuht Kerttu Sepp

Osalejad: teleajakirjanik, produtsent ja saatejuht Tuuli Roosma, Noored Kooli tegevjuht Kristi Klaasmägi, Tallinna Ülikooli doktorant Taavo Lumiste, Oru põhikooli õpetaja ja Õpetajate Ühenduste Koostöökoja juhatuse esimees Krista Saadoja,  vabakutseline meediakonsultant Maris Hellrand, Kehra Gümnaasiumi direktor Kaido Kreintaal, Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse tegevjuht Heidi Paabort, Tallinna 32. Keskkooli direktor Maarja Merigan, Kalamaja Avatud Kooli tulevane juht Helen Sabrak, Tallinna Õismäe Vene Lütseumi direktor Rita Juhanson, Euroopa Kontrollikoja liige Kersti Kaljulaid, Tartu Ülikooli üliõpilasaktivist Liina Hirv, Tallinna Kuristiku Gümnaasiumi direktor Raino Liblik, Gaia Kooli direktor Marit Otsing, Muraste Kooli direktor Priit Jõe, Kiviõli I Keskkooli direktor Heidi Uustalu, Viimsi Keskkooli direktor Karmen Paul, Konguta Kooli direktor Liina Tamm, Tallinna Ühisgümnaasiumi direktor Mehis Pever, Kadrioru Saksa Gümnaasiumi direktor Imbi Viisma, Gustav Adolfi Gümnaasiumi direktor Hendrik Agur, Järveküla Kooli direktor Mare Räis, Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilane Pauliine Põldmaa, Tallinna Saksa Gümnaasiumi õpilane Anna-Liisa Merilind, Tallinna Reaalkooli värske vilistlane Kristiina Paju, Lasnaidee/Ласнаидея juhatuse liige ja sotsiaaltöötaja Maarika Masikas, Tallinna Ülikooli Haridusinnovatsiooni keskuse arendusspetsialist Maarja Hallik, Sihtasutus Viljandi Hariduse Arengufondi juhataja ja TLÜ haridusteaduste instituudi noorsootöö lektor Urmo Reitav, Väätsa vald vallavanem Lauri Läänemets, Tallinna Pae Gümnaasiumi ajalooõpetaja Pavel Alonov, õpetaja ja Tagasi Kooli projektijuht Laura Komp ja teised.

Kell 12.30–14.00
“Kas Kristjan on parem pinginaaber kui Mohammed? – Muukultuuriline laps koolis”
Kas on nii, et kui uueks klassikaaslaseks on Jesús Hispaaniast, rõõmustab klassitäis lapsi koos klassijuhatajaga, aga kui selleks on Mohammed Süüriast ehmub suur osa koolikogukonnast? Mida tegelikult tähendab Eesti haridussüsteemi ” vaid osaline” valmisolek uussisserändajate lõiminguks: arutleme panelistide ja publikuga, kuidas ning millisel määral on vaja koolipere ette valmistada teise keele ning kultuuriga lapse saabumiseks, millised on õpilaste ja nende perede, koolitöötajate, omavalitsuse ja ministeeriumi ootused, võimalused ja kitsaskohad tänasel päeval, kuidas on läinud lõimimine Eesti koolisusteemis ning mida võiksime õppida sel teemal Soomelt?
Osalejad: Espoo linna haridusameti osakonnajuhataja Astrid Kauber, Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja Irene Käosaar, Johannes Mihkelsoni keskuse tugiisikuteenuse juht Juhan Saharov, Kuristiku Gümnaasiumi sotsiaalpedagoog Mailis Ostra, rahvusvahelise kaitse saanud pere Süürias – Ahmed ja Mohammed Hanafi, Tartu Ülikooli tudeng ja endine YFU õpilasvahetuse läbinud õpilane Saksamaalt Henriette Christel 

Kell 15.00–16.30
Osalusdraama „Kuidas õpetada armastama pagulast?“ 
Osalusdraama on ajend ja vahend, et ühiselt arutada, kas üldse ja milliseid võimalusi on õpetajal mõjutada noorte meelsust ja hoiakuid positiivsemas ja avatumas suunas? Kes saaks ja peaks õpetajat selles töös toetama? Kust leiab materjali võõra teema käsitlemiseks õpetaja, kasvataja, lapsevanem, vanaema? Kuidas pagulasteemast rääkida, nii et see ei tekitaks tõrget ja leevendaks pingeid? Kuidas saaks/peaks kogu ühiskond panustama, et me saaksime kujundada noortes inimestes avatumaid ja koostöisemaid hoiakuid? Millised on meist igaühe võimalused ja ka kohustused? Esinejate ja osalejate paigutus arvamuslaval on kujundatud interaktiivse klassitoana. Tegemist on ühiskonnaõpetuse tunniga maakoolis ja õpetajal on ülesanne käsitleda klassis pagulasteemat ning seletada riigi pagulaspoliitikat.  Draamagrupp toimib õpetaja ja õppijate rollis. Mängu saab võtta kohalikku kogukonda, lapsevanemaid, eksperte, „elavaid näiteid“, liikuda ajas ja ruumis. Tunni teema on pagulaskriis ja sellega toimetulek. Arvamuslava moderaator toimib jokkeri rollis.
Osalejad: TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia draamaõpetaja Katrin Nielsen ja TÜ VKA draamagrupp; eksperdid, kelle poole pöördutakse etenduse ajal: Kristi Ockba; Aurika Komsaare; Auli Auväärt jt. 

22. sajandi hariduse ala

Kell 11.00–12.30
Mida teha, et rohkem noori reaalainete õpetajaks õpiks? Kellele on reaalharitud inimesi vaja? 
Eestis on suur puudus tugevatest füüsika- ja teiste reaalainete õpetajatest. Samal ajal ei hakanud eelmisel aastal näiteks füüsikaõpetajaks õppima mitte ühtki noort. Paide arvamusfestivalil arutamegi, mida tuleks Eestis ette võtta, et noored tahaksid reaalainete õpetajaks õppida. Loodame arutelude käigus kokku koguda paarkümmend ideed ja ettepanekut, mille abil saaks muuta reaalainete õpetajaks õppimise noorte hulgas palju atraktiivsemaks.
Moderaator: Tallinna Reaalkooli õpilased Katariina Päts ja Hanna Britt Soots
Osalejad: Tallinna Reaalkooli õppealajuhataja ja keemiaõpetaja Martin Saar, Harvardi tudeng Sandra Schumann, Riigikogu kultuurikomisjoni liige Mailis Reps, Talllinna Ülikooli õpetajakoolituse õppekavade arengujuht Jüri Kurvits. Avatud matemaatika-füüsikatunniga esinevad Paide gümnaasiumi keemiaõpetaja Lorina Kukk ja füüsika-matemaatika õpetaja Silva Jürisoo

Kell 13.00–14.30
100 reasons to be happy at school ehk kuidas teha nii, et kooli tuldaks alati rõõmuga? (arutelu toimub inglise keeles)
Miks meile ei meeldi koolis käia? Kuidas seda muuta? Eesti lapsed on rahvusvahelises võrdluses tublid, kuid paistavad silma sellega, et koolis käimine neile ei meeldi. Paljudele tuleb ehk üllatusena, et samuti on see ka Soomes – riigis, mille koolisüsteemi peetakse parimaks maailmas. On see paratamatus? Millised on meie ühised mured? Kogume kokku ideed, kuidas kooliaeg rõõmsamaks muuta. Vaatame, mida igaüks meist ise selleks teha saab. Inglisekeelne vestlusring. Rohkem informatsiooni selle arutelu kohta.
Moderaator: Tallinna Inglise Kolledži direktor Toomas Kruusimägi
Osalejad: Soome õpetaja ja haridusspetsialist Olli Vesterinen, psühholoog ja portaali peaasi.ee looja Anna-Kaisa Oidermaa, Tartu Hansa kooli õpetaja Mario Mäeots, Audentese õpilane Tuuli Helind

Kell 15.00–16.30
Kuidas targalt koonerdada, et oleks, mida teadlikult laristada?
Rahatarkuse arutelu on sissejuhatus, millist baasi säästmiseks ja investeerimiseks vaja on. Rahatarkuse arutelu otsib vastust küsimusele, mida on vaja teada enne säästmise ja investeerimisega alustamist? Rahatarkuse arutelul lahkub osaline vähemalt ühe hea praktilise võttega, kuidas alustada säästmist ja investeerimist.
Moderaator: Anu Olvik
Osalejad: Kristi Saare, Ruta Pärnpuu, Jaak Roosaare, Tõnis-Denis Merkuljev
Kell 17.00–18.30
tark+vara+arendus ehk kuidas kujuneb kultuurne inimene
Kooli mõju Eesti rahvale on meie ajaloost selgelt näha. Kultuuriline ärkamine ja rahvuslik eneseteadvus tugines haridusel, lugemisoskusel. Seda, et ainult hariduse läbi parema elu poole saab, see oli 19. sajandi keskpaigaks igale edasipürgivale inimesele selge. Kas nii on ka tänapäeval? Kohustuslik kirjandus, kehalise kasvatuse normatiivid, kunstimeel ja käelised oskused…kas üksikud nõuded ainetundides või terviklähenemine? Kui palju kohustuslikkust või vabadust vajab tänapäeva kultuur ja kool? Kas töötame täna selles suunas, et koolikultuur toetab ühtseid väärtuseid?
Osalejad: Rocca al Mare Kooli inglise keele õpetaja Aet Raudsepp, Tartu Linnavalitsuse kultuuriosakonna juhataja Katriin Fisch Uibopuu, Noored Kooli vilistlane Helen Sabrak, kultuuripoliitika uurija ja Kultuurikoja eestseisuse liige Egge Kulbok-Lattik

Õpioru arutelud on sündinud koostöös TÜ eetikakeskusega, MTÜ Mondoga, TLÜ rändevõrgustikuga, Õpetajate Liiduga, YFU-ga, Lastekaitse Liidu, Eesti Haridusfoorumi, Tallinna Reaalkooli, Soome Instituudi, Audentese Erakooli õpilaste, Kultuurikoja, Tööstus- ja Kaubanduskoja, Rahandusministeeriumi ja Ettevõtliku Kooliga.

12.–13. augustil 2016 toimub neljandat korda Arvamusfestival: kohtumispaik ja mõttevahetuskoht Eesti ühiskonnale ja inimestele olulistel teemadel. Kokku arutatakse kahe päeva jooksul enam kui 230 teemal. Tutvu kavaga: 2018.arvamusfestival.ee/kava.

2016. aasta on merekultuuriaasta, mil luubi all on kõik merega seonduv: pärand ja kultuur, haridus ja ohutus, puhkus ja vaba aeg ning ressurss ja võimalus. Augustis on hea võimalus Eesti mererahval end näoga mere poole pöörata Arvamusfestivali merekultuuri alal.

Eestlased on mereäärne rahvas. Kui paljud meist aga väärtustavad mereajalugu, osutavad tähelepanu merega seotud traditsioonidele ja tunnevad end tõelise mererahvana? “Arvamusfestivalil osalemine on meie jaoks üks olulisimaid võimalusi tõmmata tähelepanu ja kaasamõtlejaid merendusalaste väljakutsete üle arutlemiseks,” sõnas merekultuuriaasta turundus- ja kommunikatsioonijuht Kristi Hürri. Merega seotud proovikivide ületamine ei ole aga kiire sahmakas vett, vaid aastatepikkune kulgemine. “Arutlemistest kasvavad välja suuremad muutused, ja seda ka loodetavasti nii riiklikul kui üksikisiku tasandil, et saaksime ennast tunda täisväärtusliku mereriigi, mitte üksnes mereäärse riigina,” lisas Hürri.

Merekultuuri ala aruteludel saab osaleda Arvamusfestivali teisel päeval, 13. augustil. Merekultuuri ala korraldajad osalesid Arvamusfestivali formaadilaboris ning töötasid välja täiesti unikaalse aruteluvormi – merekultuuri kiirkohtingu! “Tulles kiirkohtingule saab iga inimene ise vestelda rannaküladest pärit seitsme randlasega – inimestega, kelle igapäevaelu ongi üks suur merekultuur,” ütles Hürri, merekultuuri ala üks korraldajatest. Tuult ja tormi toob alale aga meremõrv. Meremõrva tagajärjel ei ole Eestil enam merd ning arutelul osalejate ülesanne on teostada merealane krimiuuring, et taastada Eesti kui vana mereriigi staatus.

Et aga merekultuur ei ole vaid rannal tiibade ripsutamine ega juriidiline jalutuskäik, on merekultuuri ala avadiskussioon hoopis tõsine vestlusring merementaliteedist. Hürri sõnul annab arutelu igale osalejale samastumisvõimalusi, küsides, kas eestlane tõepoolest sobib mereline ning milline üks tõeline merel käiv eestlane olema peab. Sest nõnda nagu meri, kestab ka eestlane edasi.

Merekultuuri alal on lisaks ka meelelahutuslik pool mereteemaliste viktoriinide ja kinoprogrammi näol, tegevuseta ei jää ka meresõpradest lapsed.

Merekultuuri ala Arvamusfestivalil asub Facebookis siin.

Merekultuuri ala arutelud:

Laupäeval, 13. augustil

Kell 10.00–11.30
Kas eestlase koht on merel?
Mis täpselt seob meid tänapäeval merega? Millist tarkust on meri Sulle andnud? Merekultuuriaasta päevalava avaarutelu räägib eestlase merementaliteedist. Formaat: Äratundmismäng. Kui palju sarnanevad Sinu merehoiakud ja -teadmised keskmise Eesti kodaniku omaga?
Moderaator: Märt Treier
Osalejad: Roomet Leiger (TTÜ Eesti Mereakadeemia direktor), Tarmo Sööt (Eesti Merekooli direktor), Rene Arikas (Veeteede Ameti peadirektor), Jako Vernik (Eesti Vabatahtlik Mere- ja Järvepääste, juhatuse liige)

Kell 12.00–12.30
Vahepala: Merevillaku muusikaviktoriin
Paneme proovile osalejate muusikateadmised: kas tunned ära merelaulu?

Kell 12.30–14.00
Merekultuuri kiirkohting – tule leia oma randlane!
Randlane on merekultuuri kandja ning merega kooselamise kunsti valdaja. Tule kuula tema lugu! Formaat: Kiirkohting ehk kindla aja jooksul toimuvad isiklikud vestlused randlaste kogukonna liikmetega.
Osalejad: Reet Laos (Kihnu), Merle Jantson (Lindi küla), Ingeldrin Aug (Pärispea poolsaar), Kaido Taberland (Rannamõisa), Mehis Luus (Toila), Urve Tiidus (Saaremaa), Jana Stahl (Pakri)

Kell 14.30–15.00
Vahepala: Merevillak viktoriin
Meelelahutuslikud-harivad mereteemalised küsimused osalejatele.

Kell 15.00–16.30
Võtame mere tagasi!
On toimunud meremõrv – Eestil pole enam merd! Miks on meri muutunud võimaluse asemel takistuseks? Toome Eesti tõsiseltvõetavate mereriikide hulka tagasi! Formaat: Teeme krimiuuringu! Mõrvani viinud asjaolude põhjal hakkame otsima lahendusi ning koostöös publikuga käime välja ettepanekud Eesti mereriigi staatuse taastamiseks.
Moderaator: Märt Treier
Osalejad: Merendusnõukoja president Tarmo Kõuts, rahandusministeeriumi nõunik Anni Konsap, Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu esimees Jüri Lember

12.–13. augustil 2016 toimub neljandat korda Arvamusfestival: kohtumispaik ja mõttevahetuskoht Eesti ühiskonnale ja inimestele olulistel teemadel. Kokku arutatakse kahe päeva jooksul enam kui 230 teemal. Tutvu kavaga: 2018.arvamusfestival.ee/kava.

Arvamusfestivalini on jäänud loetud päevad ning seega on sobiv aeg anda soovitusi, mida sellel aastal eriti tähele panna ning kuidas festivaliks parimal moel valmistuda.

Programm – isetekkeline ja üllatav
Arvamusfestivali tuuma moodustavad arutelud, mis on sündinud jaanuaris toimunud ideekorje tulemusel. Kuna arutelusid on üle kahesaja (!), on tõelisel aruteluhuvilisel soovitatav juba enne festivali programmiga tutvuda ning Arvamusfestivali kodulehel endale isiklik kava kokku panna. Oma kava saab festivali ajal jälgida ka Arvamusfestivali äpist.

“Kõige olulisem soovitus on planeerida päeva vähemalt üks arutelubingo ehk osaleda mõnel arutelul endale justkui kaugel teemal, sest siis on tõenäosus ka tegelikult uusi ideid saada isegi suurem, kui tuntud arvamusliidrite ja koduste teemade järel joostes,” soovitab festivali eestvedaja Ott Karulin.

Sel aastal on varasemast märksa enam kaasavaid aruteluvorme. Miks mitte kogeda Rändealal virtuaalreaalsuse kaudu, kuidas elab Za’atari pagulaslaagris Jordaanias Sidra-nimeline tüdruk või osaleda Tööelualal toimuval karjäärinõustamisel või tagurpidi tööintervjuul?

Programmist saab leida 8 arutelu inglise keeles ning 6 arutelu vene keeles, aga ka jälgida terve päeva Rändealal toimuvat sünkroontõlkega inglise keelde. Teiste keelte kõrvuti saab sellel aastal esmakordselt jälgida Kodanike Euroopa ja Tööeluala reede arutelusid eesti viipe keeles.

2015. aasta Arvamusfestivali teine päev. Foto: Sven Tupits

Kultuur kui arvamusavaldus
Mitte kunagi varem pole Paide kesklinnas paralleelselt toimunud nii palju eriilmelisi kultuuriüritusi kui tänavu. Meelelahutusprogrammi Reede@Paide valikus on nii salongorkester, Meisterjaan, Ans Andur, Würffel,  tantsuline plaadimuusika kohvikus Meer jpt. Hommikutundideni keerutavad plaate DJd Madis Aesma, Kersten Kõrge ja Kaarel Valter. Hommikutundideni otseses mõttes, sest juba kl 7.30 Elu( )tuppa kogunedes saab ühineda loodusretke juhi Veljo Runneliga, et vaadata ringi Paide vallimäel ja ümbruskonnas, uurida, kes elab Paides.

Kindlasti ei tohiks ilma jääda koostöös Kumuga spetsiaalselt Arvamusfestivali jaoks kureeritud videokunsti näitusest Raputada, mitte segada, mille abil näidatakse, et ka visuaalne kunst võib arvamusavaldusena toimida.

Festivali kultuuriprogrammile paneb punkti laupäeval kell 21.30 pärast iga-aastast erakonna esimeeste debatti algav Psühhodisko Festivaliklubis.

Lastele oma festival
Lisaks lastehoiule on tänavusel Arvamusfestivalil avatud ka kaks lasteala, kus lapsed saavad kahe päeva jooksul mängida Eesti ajalooga seotud mänge, kohtuda klouniga, osaleda ürdivõi meisterdamise- ja maitsmise töötubades. Kuuma päikese eest saab varjuda koopasse, kus näidatakse multifilme.

Eesti piimandusmuuseumil on Arvamusfestivalil kaasas 1905. aasta võimasin, millega tehakse kohapeal head ja värsket võid. Laupäeval viib Hull Teadlane Tartu Ülikooli muuseumist läbi 4 töötuba. Töötoas “Nähtav ja nähtamatu heli” uuritakse heli omadusi ja helide levimist. Pannakse metalltorud laulma ja saab teada, mis asjad on Chladni kujundid.

Mitmekesine toidukultuur
Festivali toitlustuse puhul on mõeldud sellele, et iga osaleja leiaks endale sobiva ning annaks võimaluse ka uutele maitsetele. Festivali toitlustusjuht Mart Uusjärv on püüdnud kombineerida terviku erinevatest maitsetest ning tegijatest: “Festivali ajaks loodud kohvikutes on Eesti köögi kõrval esindatud ka india, usbeki, jaapani maitsed. Oma lemmiku leiavad nii liha- kui ka taimetoidu fännid ning tervislike smuutide austajad. Esindatud on pealinna ja Järvamaa tippkokad ja oma uksed avavad ka kodukohvikud,“ kirjeldas Uusjärv.

Arvamusfestival muudkui kasvab ja mitmekesistub, aga kuidas saab osaleja olla kõige toimuvaga paremini kursis ning leida oma lemmiküritused ja -kohad? Meil on rõõm teada anda, et Arvamusfestivali äpp tuleb ka sel aastal, põhjalikum ja mugavam kui varem!

„Arvamusfestivali äpi abil on lihtne koostada oma kava, teha valikuid lopsakast programmist, orienteeruda festivalialal ja olla kursis kõigega, mis arvamuste festivalil toimub,“ loetleb äpi eeliseid e-kanalite tiimi juht Heldi Ruiso. Programm on parema ülevaate saamiseks jaotatud äpis teemakaartideks: festivali kava, Minu Kava, kohvikud, ala kaart.

Et leida festivalikavast endale kõige meelepärasem arutelu või sündmus, saab tänavu lisaks tavaotsingule otsida ka esineja või teemaala järgi. Lisaks saab äpi abil põhjaliku ülevaate neist mitmekümnest kohvikust, kes on tulnud festivalil osalejaid oma menüüga rõõmustama.

Kõik oma lemmiküritused saab salvestada Minu Kavasse. Veebis tehtud Minu Kava saab nüüdsest näha ka äpis ja vastupidi: mõlemad keskkonnad on omavahel sünkroonitud. Minu Kava loomiseks on vaja isiklikku parooli, mida saab sisestada nii veebis kui ka äpis.

Arvamusfestivali äppi on oma nutiseadmesse saada väga lihtne:

1. Kui sa kasutad iOSi, siis mine App Store’i, aga kui kasutad Androidi, siis Google Play‘sse.
2. Kirjuta otsingusse ‘Arvamusfestival‘.
3. Laadi seadmesse äpp nimega Arvamusfestival.

Äpi oleme loonud koostöös Teliaga ning võtnud arvesse eelmise aasta osalejatelt saadud tagasisidet. Oleme teie tähelepanekute eest väga tänulikud! Lisaks oleme pingutanud selle nimel, et levi oleks rahvatihedal festivalialal parem ja alati olemas ning äpp töötaks tõrgeteta.

Äpp toimib kõigi operaatorite võrgus ja on tasuta.

Arvamusfestivali äpp näeb telefonis välja selline!

Suurt osa kaasaegse ühiskonna pakutavaid hüvesid ei ole võimalik nautida elektrienergiata. Vahest liigagi iseenesestmõistetavaks peame võimalust pistikut pesasse torgata, eriti juhul, kui energiatootmine toimub eemal meie vahetust ümbrusest. Selleaastase Arvamusfestivali energiaala eesmärgiks on muuta inimesed teadlikumaks energeetika valdkonna hetkeolukorrast ning jagada piisavalt infot, et võimaldada diskussiooni erinevate tulevikuvisioonide üle.

Energiaala 2015. aasta Arvamusfestivalil. Foto: Tauno Tõhk

Energiaala Arvamusfestivalil asub Facebookis siin.

Energiaala arutelud:

Reedel, 12. augustil

Kell 13.00–14.30
Kas Eesti peaks panustama põlevkivitööstuse arendamisse?
Maailma energiaturgudel on juba pikemat aega õli ja elektri hinnad madalad, mis seab Eesti põlevkivitööstuse väga raskesse seisu. Pärast Pariisi kliimakokkulepet on palju diskuteeritud üleüldse põlevkivitööstuse jätkusuutlikkusest. Põlevkivitööstus on aga üks olulisi harusid, mis pakub tööd üle 6000 inimesele, tagab energiajulgeoleku ja annab olulise panuse riigieelarvesse. Milline saab olema Eesti põlevkivitööstuse areng ja tulevik? Kas elektrit tuleks toota või osta sisse? Millised riigiinvesteeringud on põlevkivisektorisse põhjendatud? Kui suuri investeerimisriske saab riik võtta? Kuidas hinnata ja maandada investeeringute riske?
Moderaator: Andrus Karnau
Osalejad: Hando Sutter, Meelis Eldermann, Ando Leppiman, Tarmo Olgo

Kell 15.00–16.30
Millist elektrivõrku me vajame?
Rahvaarvu vähenemine ja koondumine tõmbekeskustesse on suundumused, mis ei jäta puutumata ka taristuteenuste pakkujaid, sealhulgas elektrivõrguettevõtteid. See tähendab, et üha rohkem elektrivõrku on seal, kus tarbijat enam ei ole. Samal ajal torkab kliendile elektriarvel üha teravamalt silma rida “võrguteenus”. Millisel tasemel elektrivõrku me soovime ja kui palju oleme valmis selle eest maksma? Kuidas hoida teenuse taset ja mõistlikku hinda Eesti hajaasustuse ja väikeste tarbimismahtude juures? Kas iga tarbija peab katma oma kulud ise? Kuidas mõjutab elektrivõrgutasu Eesti konkurentsivõimet? Kui muud teenused liiguvad tõmbekeskustesse, kas elektrivõrk saab ja peab meelitama maale “elu” ja investeeringuid? Millised on tulevikusuundumuste – hajaenergeetika ja üha mobiilsemaks muutuva energiatarbimise – mõju võrgule? Milliseks kujuneb võrguettevõtte roll, kui elektri olemasoluks tekib võrgule üha rohkem alternatiive? Kuhu liigub võrgutasu?
Moderaator: Mihkel Härm
Osalejad: Liisa Oviir, Heido Vitsur, Tarmo Mere, Peep Siitam

Kell 17.00–18.30
Tuleviku transpordilahendused Eestis – teel keskkonna- ja kliimasõbralikuma Eesti poole?
Transpordisektoril on märkimisväärne mõju keskkonnale ja inimeste tervisele. Seetõttu peame muutma oma transpordisektorit rohelisemaks. Aga kuidas oleks seda mõistlik teha ja millal? Kas riik peaks panustama puhtamate kütuste turule toomisele? Kas loobuda autode kasutamisest ning soodustada ühistransporti ja sõidujagamist? Kas panustada rohkem ühendustele, nagu kergliiklusteed? Mis on need tegurid, mis takistavad muutmast transpordisektorit puhtamaks ja ökonoomsemaks?
Moderaator: Meelis Münt
Osalejad: Marti Hääl, Toomas Saks, Egert Valmra, Marten Kaevats, Raivo Vare

Laupäeval, 13. augustil

Kell 10.30–12.00
Üleminek taastuvenergiale – kas otsustav kursimuutus või loomulik areng?
Taastuvenergia edendajad töötavad välja visiooni, mille järgi läheb Eesti täielikult üle taastuvenergiale. See kava tõstatab palju küsimusi, näiteks milline saab olema taastuvenergia sektori mõju majandusele, töökohtadele, keskkonnale? Eesti on olnud taastuvenergia eesmärkide saavutamisel võrdlemisi edukas, kas suudame seda edu hoida? Kas täielik üleminek taastuvenergiale on Eestis võimalik? Kui kiiresti peaksime nende muudatustega edasi minema? Millised on meie taastuvenergia ressursid ja mil määral saaks ja tuleks neid rakendada? Kas ja millal muutub taastuva energia tootmise hind konkurentsivõimeliseks? Kas toetustevaba taastuvenergeetika on üldse võimalik? Mis saab taastuvenergiale üleminekul Ida-Virumaast ja sealsest põlevkivisektorist? Milline on riigi roll, mida saaks teha erainitsiatiiviga?
Osalejad: Ando Leppiman, Rene Tammist, Andres Sõnajalg, Juhan Telgmaa, Innar Kaasik

Kell 13.00–14.30
Energiatarbijatest energiatootjateks?
Tehnoloogia areng ja odavnemine ning EU2020 energiasäästunõuded motiveerivad tarbijaid säästma ja sealjuures tarbimise kõrval ka ise elektrit tootma ehk muutuma consumer‘ist prosumer‘iks (consumer + producer). Riiklikult seatud kohustuste kõrval on tarbijate positiivsed küljed riskide maandamine, stabiilse elektri hinna kindlustamine aastakümneteks ja lokaalse energiasõltuvuse vähendamine enda toodetud elektri abil. Viimastel aastatel on lisandunud turule suurel hulgal mikrotootjaid, kes on kannustanud turul mikrotootmislahenduste arengut ja konkurentsi. Samal ajal on nad ka tekitanud katsumusi võrgule, kuna tarbimine ja tootmine muutuvad heitlikuks. Millist edasiminekut on oodata lähiaastatel mikrotootmise vallas, nii tootjate hulga suurenemise kui ka tehnoloogiliste täienduste vallas? Kui lihtne või keeruline on hakata mikrotootjaks? Kas see on taskukohane ka tavatarbijale? Kas ja kui palju peaks riik toetama mikrotootmise kasvu? Missuguste energialahenduste kasutamine aitaks suurendada elektrivõrgu efektiivsust? Mida tähendab see eraisikule, kes tahab ehitada linna maja? Kui palju muutub majaehitus seetõttu kallimaks?
Moderaator: Lauri Tammiste
Osalejad: Teet Kerem, Jaanus Uiga, Jaanus Ratnik, Andres Meesak, Kuldar Leis

Kell 15.00–16.30
Eesti energiajulgeolek – mis hoiab pirni põlemas ja toa sooja?
Millest ja kellest sõltub Eesti energiajulgeolek, kes sellesse panustab? Kas miski ohustab seda praegu? Kas tänapäeva energiaühendused ja alternatiivsed energiaallikad suudavad tagada energiajulgeolekut või on vaja ka kohalikel ressurssidel töötavaid ja juhitavaid elektritootmisvõimsuseid? Kas peaksime tänases julgeolekuolukorras panustama rohkem ka energiajulgeolekusse? Millised on kriisi- ja varuplaanid võimalike ohuolukordade puhuks?
Moderaator: Taavi Veskimägi
Osalejad: Jüri Luik, Ando Leppiman, Andres Mäe, Hannes Kont, Martin Kruus

12.–13. augustil 2016 toimub neljandat korda Arvamusfestival: kohtumispaik ja mõttevahetuskoht Eesti ühiskonnale ja inimestele olulistel teemadel. Kokku arutatakse kahe päeva jooksul enam kui 230 teemal. Tutvu kavaga: 2018.arvamusfestival.ee/kava.

Kes rajavad Eestis säästlikku innovatsiooni? Kas mahe on vaid äri ja kas Eestist võiks saada maailma esimene maheriik? Mis asi üleüldse on keskkonnainnovatsioon? Neile ja muudele küsimustele leitakse vastused Arvamusfestivali keskkonnainnovatsiooni alal.

Keskkonnainnovatsiooni arutelualal otsitakse üheskoos lahendusi, kuidas keskkonnainnovatsiooni ettevõtlussektoris tõhustada. Ette võetakse innovatsiooni mõiste, millele antakse konkreetsem tähendus, ja ühtlasi uuritakse, kes või mis on keskkonnainnovatsiooni käivitajad, kuidas innovatsioon aitab luua uusi ärivõimalusi ja mil moel mõõta keskkonnainnovaatiliste lahenduste mõju.

Keskkonnainnovatsiooni alale on oodatud kõik suurelt mõtlejad, kes tahavad üheskoos leida julgeid lahendusi, kuidas keskkonnasäästlikke uuendusi ettevõtlussektoris kõige tulusamalt tööle panna. „See on võimalus jagada oma visiooni, kuidas innovatsioon aitab luua uusi ärivõimalusi ja olla osaks tulevikusuundade loomisel,” ärgitab keskkonnainnovatsiooni ala eestvedaja, advokaadibüroo GLIMSTEDT juhtivpartner Marko Tiiman.

Arutelude käigus uuritakse tulevikutehnoloogiaid ja tutvustatakse Eesti säästliku innovatsiooni teerajajaid. Vastust otsitakse küsimusele, kuidas saaks Eesti ettevõtja uuenduslikke lahendusi oma äri kasvatamiseks tööle panna. Tiimani sõnul esitatakse arutelude sisukamad tulemused ühise ettepanekuna Eesti valitsusele. Keskkonnainnovatsiooni ala eesmärk on jõuda arutelude käigus selgusele, kuidas tagada läbi innovatsiooni keskkonnavaldkonnas reaalsed tulemused ja mõju.

Keskkonnainnovatsiooni alal puudutatakse ka raha teemat ja sealjuures võetakse võrdlusse riigi mängumaa vs erasektori panus. Arutelualal avatakse tänased toetusmudelid ja finantseerimisvõimalused ning lahatakse, kas need on piisavad ning sobivad protsesside, tehnoloogiate ja teenuste arendamiseks. Vaadeldakse ettepoole ja mõeldakse, kuidas saaksid meie ettevõtjad olla uuenduste ja muutuste loojad.

Ala viimasel arutelul keskendutakse üha populaarsemaks muutuva mahetootmise jätkusuutlikkusele ja uuritakse, millised võimalused on Eestil tõusta maailma esimeseks maheriigiks. Vahetatakse mõtteid, kas mahenõuete järgimine on keskkonna ja inimese tervise aspektist niivõrd oluline, et neid tuleks tulevikus laiendada suurtootmisele või on tegemist siiski pigem nišivaldkonnaga.

Aruteludesse on teiste hulgas kaasatud keskkonnaministeeriumi asekantsler Margit Martinson, Eesti Energia keskkonnajuht Olavi Tammemäe, Startup Estonia projektijuht Caroline Rute, Tartu Ülikooli arendusprorektor Erik Puura, Innovation Norway Baltikumi esinduse juht Tiina Link, SEI Tallinn juhataja Lauri Tammiste, OÜ Loodusvägi tegevjuht Kristo Tuurmann ja veel hulk teemasse pühendunud ettevõtjaid ning eksperte.

Keskkonnainnovatsiooni ala eestvedaja on advokaadibüroo GLIMSTEDT. Programm on välja töötatud koostöös Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsiooniga.

Keskkonnainnovatsiooni ala Arvamusfestivalil asub Facebookis siin.

Keskkonnainnovatsiooni ala arutelud:

Laupäeval, 13. augustil

Kell 12.00–13.30
Mis on keskkonnainnovatsioon ja kuidas seda mõõta?
Anname laiale mõistele konkreetsema tähenduse ja selgitame välja, kes või mis on keskkonnainnovatsiooni käivitajad, mis on selle tulemused ning kuidas neid mõõta.
Moderaator: Marko Tiiman (advokaadibüroo GLIMSTEDT juhtivpartner)
Osalejad: Margit Martinson (Keskkonnaministeeriumi asekantsler), Olavi Tammemäe (Eesti Energia keskkonnajuht), Harri Moora (Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse programmijuht ja vanemekspert)

Kell 14.00–15.30
Keskkonnainnovaatilised lähema ja kaugema tuleviku lahendused Eestis ja mujal
Uurime innovaatilisi tulevikutehnoloogiaid ja tutvustame Eesti säästliku innovatsiooni teerajajaid. Vastuse leiame ka küsimusele, milline on Eesti ettevõtja valmidus uuenduslike lahendustega kohanemiseks.
Moderaator: Imbi Jürgen (advokaadibüroo GLIMSTEDT energiaõiguse advokaat)
Osalejad: Caroline Rute (Startup Estonia projektijuht), Peep Pitk (bioressursside väärindamise ekspert, TTÜ Keemianistituut), Erik Puura (Tartu Ülikooli arendusprorektor), Meelis Eldermann (Viru Keemia Grupp tehnikadirektor), Egert Valmra (Skeleton Technologies programmijuht)

Kell 16.00–17.30
Finantseerime keskkonnainnovatsiooni: riigi mängumaa vs erasektori panus
Arutleme, kas tänased toetusmudelid ja finantseerimisvõimalused on piisavad ning sobivad keskkonnainnovaatiliste protsesside, tehnoloogiate ja teenuste arendamiseks.
Moderaator: Triin Siil (advokaadibüroo GLIMSTEDT advokaat)
Osalejad: Tiina Link (Innovation Norway Baltikumi esinduse juht), Andres Juur (teaduskeskus AHHAA juhatuse esimees), Lauri Tammiste (SEI Tallinn juhataja)

Kell 18.00–19.30
Kas mahe on äri või teadvustatud vajadus?
Mis Sa arvad, kas mahetootmine on jätkusuutlik? Jagame mõtteid, kas mahenõuete järgimine on keskkonna ja inimese tervise aspektist niivõrd oluline, et neid tuleks tulevikus laiendada ka suurtootmisele või on tegemist pigem nišivaldkonnaga.
Moderaator: Marko Tiiman (advokaadibüroo GLIMSTEDT juhtivpartner)
Osalejad: Mati Nõmmsalu (AS Tatoli juhatuse esimees), Kristo Tuurmann (OÜ Loodusvägi tegevjuht), Juhan Särgava (Saidafarm OÜ juhatuse esimees), Ants-Hannes Viira (Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi direktor), Siim Kabrits (Mahe-Eesti idee autor)

12.–13. augustil 2016 toimub neljandat korda Arvamusfestival: kohtumispaik ja mõttevahetuskoht Eesti ühiskonnale ja inimestele olulistel teemadel. Kokku arutatakse kahe päeva jooksul enam kui 230 teemal. Tutvu kavaga: 2018.arvamusfestival.ee/kava.

Kagu-Eesti käänulised teed ja kuppelmaastikud on mind alati paelunud: olen nende keskel üles kasvanud ja neid eemal olles igatsenud. Nad sümboliseerivad minu jaoks samaaegselt kohalolu ja teel olekut, rahu ja igatsust, minekut ja jäämist. Ehkki Eestis vaevalt leidub enam neid, kes elaksid sõna otseses mõttes looduse rüpes, usun siiski, et ümbrus avaldab mõningast mõju ka tänapäeva inimesele. Keskkond, kus üles kasvame, mõjutab me tegevusi ja elulaadi ning sedakaudu me väärtushinnanguid ja tõekspidamisi. See ei tähenda keskkondliku determinismi uskumist. Ajal, mil info ja ideed liiguvad kiirelt virtuaalseid teid mööda, pole üksikisiku geograafiline asukoht enam määrava tähtsusega, kuid endiselt on toimetusi-tegemisi (näiteks põllumajandusega seotu), mis ümbruskonnast lahutamatud. Alati ei piisa e-kirjade saatmisest või online-küsimustike täitmisest, vahel peab ise kohal olema. Füüsilise keskkonna olulisuse kontekstis on väga tervitatav idee arutada mingi konkreetse piirkonna eeliseid ja puudusi sellessamas paigas viibides, kohalike elanike eestvedamisel ja osalusel. Vana postitee ääres paikneva Varbuse maanteemuuseumi territooriumil toimunud [eel]arvamusfestival andis just taolise võimaluse.

Kagu-Eesti [eel]arvamusfestival Varbusel. Foto: Henari Kamenik

Esialgu potentsiaalse kitsaskohana tundunud väike arv teemaalasid osutus tagantjärele tarkusena tegelikult ürituse suurimaks tugevuseks. Eelmise aasta Paide arvamusfestivalil olin valikute tegemisel kimpus: mida võtta, mida jätta? Ühel arutelul osalemine tähendas loobumist paljudest teistest, Varbusel seda probleemi ei tekkinud. Oli võimalik liikuda sujuvalt ühelt alalt teisele ning olla kursis kõige toimuvaga. Rahvast oli igal pool just nõnda palju, et iga laval istunud arvaja kohta oli kordades rohkem innukaid kaasamõtlejaid, uudishimulikke küsijaid ja südikaid arutlejaid. Moderaatorid oskasid meeldival moel kuulajaid kaasata ning vältida diskussioonide liigset laialivalgumist. Kõnelejatesse suhtuti lugupidamisega, eriarvamustele jäädi sõbralikult, oma mõttekäigud tehti näidete ja taustinfo andmisega hästi mõistetavaks. Minu jaoks jäi kõikjal kõlama, et inimesed ise tajuvad neil lasuvat vastutust ning võimekust midagi muuta, teisalt ka seotust ülejäänud inimestega. Kohale tulnud näisid proaktiivsed, abstraktsete visioonide asemel räägiti konkreetsetest ohtudest ja võimalustest, jagati mõtteid hõlpsalt hoomatavatest väikestest sammudest, mis igapäevaelu kvaliteeti parandada võiksid. Ökoriigi võimalikkusest mõtisklejad ärgitasid üle vaatama igaühe enda tarbimiskäitumist (mida, kellelt ja miks ostame?), tervishoiu teemale keskendujad soovitasid võimalikult palju ise enda heaolu jaoks ära teha, pöörata tähelepanu oma lähedastele ning vajadusel usaldada spetsialiste, maal elajad jagasid näpunäiteid, kuidas külaellu sobituda. Vahest sümpaatseimaks oli minu jaoks meeldetuletus mitte otsida õigeid vastuseid ja uskuda pimesi kaalukaid arvamusliidreid, vaid püüda saada olukorrast tasakaalustatud ülevaade ja kuulata iseenda mõistuse häält.

Arvamusfestivali tööeluala korraldajad kutsuvad kõiki huvilisi arutlema, kuidas muuta Eesti inimeste tööelu paremaks. Kahepäevase Arvamusfestivali tööeluala teemad on mitmekülgsed: ühiskonna suhtumine töösse ja töötusse, töövõime ja -võimetus, töö ja töötaja otsimine, tööandja maine, õppimine ning tööturu mitmekesisus.

Tööeluala eelmisel Arvamusfestivalil

Tööeluala ühe korraldaja, töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel kirjeldab praegust tööturu olukorda: “Eestis on ühel ajal nii töö- kui ka tööjõupuudus. Kuidas korraldada selles olukorras asjad nii, et inimesed leiaks endale sobiliku töö ja tööandjad vajaliku töötaja?” Lisaks saab alal arutleda tuleviku töö üle: mis on selle olemus ja milliseid uusi oskuseid on töötajatel vaja.

Tööeluala korraldajad usuvad, et vabas õhkkonnas korraldatavate arutelude tulemusel tekivad uued ideed ja lahendused, millega saab hiljem edasi tegeleda juba töisemas olukorras. “Töötukassa korraldas töövõimereformi ettevalmistamise ajal arutelusid vähenenud töövõimega inimestega. Nende arutelude käigus tekkinud mõtetest sündisid reaalsed tegevused. Seetõttu ootame inimesi tööelualal aktiivselt osalema ja kaasa mõtlema,” sõnab üks ala korraldajatest Jekaterina Kalinitševa. Teine ala korraldaja, Aimar Altosaar, lisab: “Osalejad, kelle meeled on avatud ning kes on valmis mõtteid avaldama ja teiste omasid kuulama, saavad loodetavasti arutelude käigus veendumuse, et kõik probleemid on ühiskonnas lahendatavad.”

Tagurpidi tööintervjuu, karjäärinõustamine ja elav raamatukogu

Kahtlemata on üks Arvamusfestivali eripärasemaid aruteluvorme reede õhtupoole peetav tagurpidi tööintervjuu. Selle käigus astub vastupidiselt tavapärasele töövestlusele intervjueerija rolli üks noor tööotsija, kes küsitleb kolme suure asutuse-ettevõtte personalijuhte. Tagurpidi tööintervjuu keskmes on tööandja maine ning see, kas ja kuidas peaks tööandja end tööotsijale müüma. Intervjueeritavad on töötukassa personalijuht ja tööandjatega koostöö nõunik Kristiina Palm, Swedbanki personalijuht Ülle Matt, CV Keskuse värbamiskeskuse juht Renita Käsper ning Omniva personali ja tugitegevuste valdkonna juht ja Eesti Personalijuhtimise Ühingu PARE juhatuse liige Kadi Tamkõrv. Noort tööotsijat mängib Kaisa-Triin Karu, kes on Brandemi kaasasutaja ja tööandja brändi konsultant.

Arutelude kõrval toimuvad tööelualal kogu festivalipäeva kestvad sündmused. Terve reedese päeva vältel saab rääkida töötukassa karjäärinõustajatega, seda nii põgusalt mõtteid vahetades kui ka pikemalt vesteldes. Ei mingit kabinetis istumist ega ametlikku külastust!

Laupäeval on aga avatud elav raamatukogu, kus lugusid räägivad raamatute asemel inimesed, täpsemalt Kuldliiga Klubi liikmed. Elava raamatukogu erilisus seisneb selles, et n-ö elavale raamatule saab esitada küsimusi, kui mingi teema huvitab rohkem või midagi jääb arusaamatuks. Elava raamatukogu raamatutes antakse isiklikule kogemusele tähendus jutustuse kaudu.

Tööelualale on eriti oodatud vähenenud töövõimega inimesed

Arutelusid on nii noortele kui ka vanematele, nii töötavatele kui ka mittetöötavatele inimestele, nii tööandjatele kui ka -otsijatele. Arvamusfestivalile pääsevad hõlpsalt ligi ka puudega inimesed ning lisaks on reedel tööelualal viipekeeletõlk. Väga on oodatud osalema vähenenud töövõimega inimesed, kellele pakub muu hulgas kindlasti huvi reede pärastlõunane arutelu töövõimest ja töövõimekusest. Arutatakse, kas vähenenud töövõimega inimeste palkamisel on eeliseid ja kuidas julgustada erivajadusega inimesi tööle kandideerima. Arutelus osalevad sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna, töötukassa juhatuse liige Pille Liimal, sotsiaalministeeriumi töövõimepoliitika juht Arne Kailas ja Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse esindaja.

Tööeluala korraldavad üheskoos Eesti Töötukassa, Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE, Eesti Ametiühingute Keskliit, Kutsekoda, Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon, Swedbank, MTÜ Kuldliiga Algatus, Tartu Kunstimuuseum, Eesti Vabaharidusliit jt.

Tööeluala Arvamusfestivalil asub Facebookis siin.

Tööeluala arutelud:

Reedel, 12. augustil

Kell 12–19.30 ehk kogu festivalipäeva
Karjäärinõustamine kõigile
Töötukassa pakub karjäärinõustamist individuaalselt või vestlusringi vormis, kus inimesed saavad arutleda tööplaanide ja ka karjäärivõimaluste üle. Kasuta juhust saada karjäärinõu mitte vaid professionaalselt nõustajalt, vaid ka võõralt inimeselt, kes näeb sind ja su olukorda kõrvaltvaataja pilguga. See ei ole arutelu, vaid võimalus festivali osalejatele saada karjäärinõustamist ja suhelda karjääriteemadel terve esimese festivalipäeva jooksul.

Kell 12.00–13.30
Ühiskondlik suhtumine töösse ja töötusesse
Töötamise roll meie elus: vahend teenida elatist või võimalus inimesena areneda. Otsime vastuseid küsimustele, kuidas on muutunud suhtumine töötamisse ja mittetöötamisse ning kas peaksime nende muutustega leppima. Kas inimene peaks üldse tööd tegema? On see vajalik isiksuse arenguks või pigem hädavajalik hinge sees hoidmiseks? Kas mittetöötamine on häbi- või auasi?
Moderaator: Urmas Vaino
Osalejad: töö- ja terviseminister Jevgeni Ossinovski, töötukassa juht Meelis Paavel, ametiühingute juht Peep Peterson ning Eesti Tööandjate Keskliidu juht Toomas Tamsar

Kell 14.00–15.30
Töövõime või töövõimetus?
On töövõimereformi aasta. Erivajadusega inimestelt oodatakse valmisolekut aktiivseks tööotsinguks ja tööleasumiseks. Tööandjatelt oodatakse suuremat valmisolekut erivajadusega inimeste värbamiseks. Kas erivajadus on takistus või leidub igaühele võimetekohane töö? Arutame, kas vähenenud töövõimega inimeste palkamisel on eeliseid ja kuidas julgustada erivajadusega inimesi tööle kandideerima.
Moderaator: Tom Rüütel
Osalejad: sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna, töötukassa juhatuse liige Pille Liimal, sotsiaalministeeriumi töövõimepoliitika juht Arne Kailas ja Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse esindaja

Kell 16.00–17.30
Kas tööd on või ei ole?
Kas tööd siis ikkagi on või ei ole? Töökohad ja tööjõud asuvad Eesti eri paigus. Arutame, kas Eesti on väike või suur ning mis vajab muutmist, et viia kokku nõudlus ehk inimesed ja pakkumine ehk töökohad.
Moderaator: Postimehe majandustoimetuse juhataja Liis Kängsepp
Osalejad: töötukassa Ida-Virumaa osakonna juhataja Anneki Teelahk, töötukassa Tallinna ja Harjumaa osakonna juhataja Siim Sarapuu, Viljandi linnapea Ando Kiviberg ning Eesti Panga ökonomist Orsolya Soosaar

Kell 18.00–19.30
Kas ma otsin tööd või otsib töö mind?
Unistuste töö ja tööandja. Arutame, mida peaks ettevõtted pakkuma, et leida häid ja lojaalseid töötajaid. Tagurpidi tööintervjuus peab noor tööotsija töövestluse kogenud personalijuhtidega, et valida endale parim töökoht.
Tööintervjuu peab Brandemi kaasasutaja ja tööandja brändi konsultant Kaisa-Triin Karu.
Osalejad: töötukassa personalijuht ja tööandjatega koostöö nõunik Kristiina Palm, Swedbanki personalijuht Ülle Matt, CV Keskuse värbamiskeskuse juht Renita Käsper ning Eesti Personalijuhtimise Ühingu PARE juhatuse liige Kadi Tamkõrv

Laupäeval, 13. augustil

Kell 11–19.30 ehk kogu festivalipäeva
Elav raamatukogu
Elav raamatukogu on nagu raamatukogu ikka: palju huvitavaid ja põnevaid raamatuid. Elava raamatukogu raamatuteks on inimesed oma lugudega ja lugemise asemel neid raamatuid kuulatakse. Elava raamatu erilisus on selles, et raamatule saab esitada küsimusi, kui mingi osa huvitab rohkem või midagi jääb arusaamatuks. Elava raamatukogu raamatutes antakse isiklikule kogemusele tähendus jutustuse kaudu. Raamatuid saab kohapeal laenutada ja tagastada tuleb need õigeaegselt. Meie elava raamatukogu kullafond koosneb Kuldliiga Klubi liikmete kuldaväärt kogemustest.

Kell 12.00–13.30
Tuleviku töö
Kas töölepingul on tulevikku? Kas OÜ on uus töötaja? Kas minu töö jääb alles? Kas seadus on vedur või pidur? Kõigile neile küsimustele saad vastuse “Tuleviku töö” arutelult. Keskendume töötamise tulevikusuundumustele: millised on tulevased vajalikud oskused tööturul, millised on tulevikuametid ja mis oskuste järele vajadus väheneb. Räägime muu hulgas ka paindlikkusest töösuhtes ehk mida saab ettevõtja teha ja mida peaks tegema riik, töötamise eri vormidest töölepingust tööampsudeni, kärgperede eeskujul terminina kasutusele läinud kärgtööst ehk mitme tööandja heaks töötamisest ning globaliseerumisest.
Moderaator: Tiia Randma
Osalejad: Ott Pärna, Peep Peterson, Eela Velström ja Merle Liisu Lindma

Kell 14.00–15.30
Töö viib õppima, õppimine tööle
Arutelu algab väitlusega õppimise poolt ja vastu. Arutelu teine osa on vestlusring, kus arutatakse, kas inimene, töökoht ja õppimisvõimalused saavad kokku või eksisteerivad eri aegruumides. Kas õppimine on võimalus või kohustus? Kas inimene vastutab enda arengu eest ise? Kas tööturult leiab õigete oskuste ja teadmistega töötajaid? Kas tööandjatel on valmisolek ja tahe inimesi arendada? Kas olemasolevad õppimisvõimalused on kooskõlas tegeliku vajadusega?
Moderaator: Reet Valgmaa
Osalejad: Milvi Tepp, Lana Randaru, Anneli Entson, Aune Valk, Erle Nõmm ja Olga Aasav

Kell 16.00–17.30
Vanemas keskeas töötajad kui tööturul kasutamata potentsiaal
Vananemine on ühiskonnale suur hüve ja üks majanduse suure tootlikkuse eeldusi. Eakad ja kogenumad on empaatilisemad ja suurendavad sotsiaalset sidusust, luues sellega paremaid võimalusi kõigile elanikkonnarühmadele. Noorte tehniline võimekus ja eneseteostussoov loovad töökeskkonna energeetilise aluse, vanemad loovad aga stabiilsuse ja pakuvad sotsiaalseid uuendusi. Tootmise ja kogu majanduse rahvusvahelistumise tingimustes tuleb igale ettevõttele kasuks kontakt väga erinevate kultuuride ja maadega. Sellele aitab kaasa suhtlemisvõimekus eri kultuuride ja sotsiaalsete rühmadega. Loovus tekib eri maailmavaadete, kultuuride, töö- ja elukogemuste kokkupuutepunktides. Arutelu keskendub küsimustele: kuidas äratada noortes huvi ja hoida neid oma ettevõttes? kuidas luua sidusat ja psühholoogiliselt turvalist töökeskkonda? kuidas kasutada paremini vanemas keskeas (55–75-aastased) inimeste potentsiaali ettevõtluses ja avalikus sektoris?
Moderaator: Aimar Altosaar

Kell 18.00–19.30
Kas kunstnikuks olemine on hobi või töö?
Viimastel aastatel on ühiskonnas sagedamini kõlanud kunstitöötajate hääled, mis nõuavad, et nende tööd tunnustataks ja tasustataks. Tänavu on kunstivaldkonna töötingimuste parandamiseks astutud mitu märgilise tähendusega sammu. Kultuuriministeeriumi eestvedamisel muudeti ravikindlustuse seadust, mis peaks andma vabakutselistele töötajatele parema ligipääsu ravikindlustusele. Lisaks on kultuuriministeerium algatanud kunstnikupalga juhtprojekti ning Tallinna Kunstihoone ja Eesti Kunstnike Liit on lubanud alustada korrapärast töötasude maksmist näitustel osalevatele kunstnikele. Kuidas mõjutavad need suundumused kunstitöötajate töötingimusi? Kellele on neist muudatustest kasu ning millised probleemid vajavad endiselt lahendusi? Kuidas näevad töötingimuste debatis oma rolli ja vastutust eri institutsioonid nagu kultuuriministeerium, kultuurkapital ja näitusemajad?
Moderaator: Airi Triisberg
Osalejad: Taaniel Raudsepp, Hillar Sein ja Maria Arusoo

12.–13. augustil 2016 toimub neljandat korda Arvamusfestival: kohtumispaik ja mõttevahetuskoht Eesti ühiskonnale ja inimestele olulistel teemadel. Kokku arutatakse kahe päeva jooksul enam kui 230 teemal. Tutvu kavaga: 2018.arvamusfestival.ee/kava.