Arvamusfestival ootab oma meeskonda uusi ja toredaid vabatahtlikke Järvamaalt, kes oleksid huvitatud festivali korraldusele kaasa aitama nii enne festivali kui ka selle ajal.

«Ootame häid inimesi, kes tahaksid tulla ja panustada väikese tükikese, et festival õnnestuks,» ütles arvamusfestivali vabatahtlike kaasaja Martin Meitern. «Vabatahtlik töö annab palju uusi ideid ja kuhjaga uusi tuttavaid. Inspiratsioon, mida sellest võib saada, on kirjeldamatu.»

Need, kes soovivad juba kevadel käed külge lüüa, peaksid endast 1. aprilliks märku andma aadressil martin.meitern@arvamusfestival.ee.

Järvamaa noored, kes tahaksid olla abiks festivali ajal, võiksid endast märku anda aprilli keskpaigaks. Appi saab tulla ka 2. mail, mil on üle-eestiline talgupäev ja festivalimeeskond koristab Paide Vallimäge.

«Vabatahtlik töö võib anda kogemuse valdkonnast, kus sa varem ei ole võib-olla midagi teinud, see annab võimaluse katsetada uusi asju, et näha, mis sulle meeldib,» selgitas Meitern. «Meeleolu, mis festivalil valitseb, on keeruline leida Paide tehisjärve äärest või mõnest teisest Eesti paigast. Nii et miks mitte kutsuda sõbrad kaasa, teha koos toredat asja ja saada uusi kogemusi!»

Järva Teataja, 26.03
“Arvamusfestival otsib vabatahtlikke”

Üleeile esitles Eesti kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskond Paide kultuurikeskuses näitusel «ELAMUSPAIDE» arvamusfestivali ja Paidega seotud tudengite töid. Arvamusfestivalile kohaselt avanes näitus teemaaruteluga.

Näha ja kuulda sai arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala II kursuse üliõpilaste ettekujutusi Paide linna ruumilisest identiteedist ja sellest, kuidas linnust kui keskset sündmuspaika veelgi põnevamaks muuta.

Arhitektuuri IV kursus seevastu näitas võimalusi teisaldatavate lavade rajamiseks festivali ajal, mis saab ühe päevaga lahti ja kokku panna ning pakuvad varju nii esinejatele kui ka külalistele.

Kõik tudengite ettepanekud lähtuvad soovist pakkuda linnas ja arvamusfestivalil inimestele meeldejäävat ruumikogemust.

«On tore, et arvamusfestival ei piirdu Paides kahe augustipäevaga, vaid jõuab meieni ka muude sündmuste kaudu ja märksa varem. Kutsun kõiki näitust vaatama ja uudistama, kuidas tulevased arhitektid Paidet vaimusilmas ette kujutavad ning milliste arvamusfestivali lavadega nad üllatavad,» lausus linnapea Priit Värk.

Näitus on avatud 22. märtsini (E–R 11–19, L–P ürituste eel).

Järva Teataja
“Tudengid näitavad tuleviku-Paidet”
Foto: Dmitri Kotjuh

Paide kultuurikeskuses avatud näitusel saab näha kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala teise kursuse üliõpilaste visioone, milline võiks olla Paide linna ruumiline identiteet ja kuidas Paide Vallimäge veelgi põnevamaks muuta. Samas näitab arhitektuuri eriala neljas kursus võimalusi uudse lahendusega teisaldatavate lavade püstitamiseks Arvamusfestivali alale.

Kui visioonid linnaruumi ja Paide Vallimäe põnevaks muutmiseks vajavad veel aega teostumiseks, siis spetsiaalselt Arvamusfestivali tarvis disainitud lavade püstitamisest võib juba augustis kujuneda omaette sündmus, vahendasid ERR-i teleuudised.

“Need on pigem eskiisprojektid. Aga need on näiteks ka konstruktsiooniinseneriga läbi arutatud, nii et selles mõttes nad on kõik valmis edasiseks projekteerimiseks ja arenduseks, et neist päris tooted luua ja need ka augustikuus püsti panna,” selgitas kursuse juhendaja, arhitekt Martin Melioranski.

Üliõpilased Ats Buddell, Liisa Valdmann, Hanna-Liisa Mõtus ja Mae Köömnemägi võivad juba praegu õnnelikud olla, sest nende välja pakutud paviljon võetakse Arvamusfestivalil kasutusele esimesena.

“Materjalide valikuks osutus liimpuit-konstruktsioon, mis töötab koos konstruktiivse kangaga. Need peaksid üksteisele kaasa aitama ja lõppvormiks oli õhuline ja kerge ja elegantne varjualune, mis peaks looma mõnusa õhkkonna sinna alla ja tekitama kõlakoja efekti,” tutvustas Ats Buddell.

Arvamusfestivali üks korraldajatest Kristi Liiva ütles, et koostöö kunstiakadeemiaga sündis soovist head ideed tõepoolest ka ellu viia.

“Juhendajad Katrin Koov, Martin Melioransiki ja Paco Ulman mõtlesid sellele oma majas ja Arvamusfestivali inimesed mõtlesid selle peale oma meeskonnas. Küll on tore, kui ühel ajal sünnivad kahes erinevas inimeste koosluses sarnased ideed, mis lõpuks kokku saavad. Ma väga loodan, et kümne aasta pärast võiks olla enamik neid arutelualasid hästi läbimõeldud hea disainiga punktidest,” ütles Liiva.

ERR
“EKA tudengid näitavad visioone Paide linnast ja Arvamusfestivali lavadest”
Foto: Anu Piirisild

Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskond esitleb Paide Kultuurikeskuses näitusel ELAMUSPAIDE Arvamusfestivali ja Paidega seotud tudengite töid. Näitus avatakse 3. märtsil kell 17 arvamusfestivali kohaselt teemaaruteluga.

Näha ja kuulda saab arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala 2. kursuse üliõpilaste visioone, milline võiks olla Paide linna ruumiline identiteet ja kuidas linnust kui keskset sündmuspaika veelgi põnevamaks muuta. Arhitektuuri 4. kursus seevastu näitab võimalusi teisaldatavate lavade rajamiseks festivali ajal, mis oleksid ühe päevaga lahti- ning kokkupandavad ning pakuksid varju nii esinejatele kui külalistele. Spetsiaalselt festivali jaoks disainitud lavade püstitamisest saab samuti kujuneda omaette sündmus. Kõik tudengite ettepanekud lähtuvad soovist pakkuda linnas ja arvamusfestivalil inimestele meeldejäävat ruumikogemust.

“On tore, et Arvamusfestival ei piirdu Paides vaid kahe augustipäevaga, vaid jõuab meieni ka muude sündmuste kaudu ja märksa varem. Kutsun kõiki näitust vaatama ja uudistama, kuidas tulevased arhitektid Paide linna vaimusilmas ette kujutavad ning milliste Arvamusfestivali lavadega nad üllatavad,” arvab Paide linnapea Priit Värk.

Näituse ELAMUSPAIDE avamisele kutsutakse kõiki huvilisi arutlema, kuidas Paide linn saaks oma unikaalsest ajaloolisest kultuuripärandist rohkem võita ning kuidas festival võiks väikeses linnas paremini toimida. Arutelu modereerivad arhitektid Katrin Koov ja Martin Melioranski. Aruteluringi avavad arhitektuuritudengid, Paide linnapea Priit Värk ja arvamusfestivali eestvedaja Kristi Liiva.

Näitus ELAMUSPAIDE on avatud 22. märtsini E-R 11-19, L-P ürituste eel.

2. kursuse tudengite töid juhendas arhitekt Katrin Koov ja 4. kursuse töid juhendasid arhitektid Martin Melioranski ja Paco Ulman.

Fotol töö “Lõõts”, mille autoriteks on EKA IV kursuse tudengid Helen Tikka, Liis Uustal ja Joonas Tanne.

Täna avati Paide Vallitornis, Ajakeskuseses Wittenstein fotonäitus Eesti Vabariigi ajaloost, oluline osa näitusel on mängida fotodel Arvamusfestivalist.

“Otsustasime Ajakeskusesse sisse tuua Arvamusfestivali. Kuna Ajakeskuse eesmärk on igal korrusel välja tuua üks Eesti ajastu, on festival esindatud tänapäevas, mis iseloomustab demokraatiat ja arvamuste rohkust,” sõnas Ajakeskuse juht Ants Hiiemaa.

Arvamusfestivalil tehtud fotode autoriteks on Ingmar Muusikus ja Jan Vutt, näitus jääb avatuks märtsi lõpuni.

Veebruari lõpuni saab Ajakeskuses osaleda elava ajaloo rännakutel, mis annavad ülevaate Eestimaa erinevatest ajastutest nii lastele, õpilastele kui täiskasvanutele. Keskuse üheksal korrusel on esindatud sündmused muinasajast kuni tänapäevani.

Kuni Arvamusfestivali alguseni saavad kõik Ajakeskuse külastajad panustada festivali vaiba loomisesse.

Lähemalt toimuvatest sündmustest Paides Ajakeskuses Wittenstein saad lugeda siit: http://www.wittenstein.ee/et/

Arvamusfestival 2015 korraldamiseks kestab ideekorje kuni 28. veebruarini. Lisainfo: 2018.arvamusfestival.ee/ideede-esitamine

Järgmisel kolmel aastal toimub Arvamusfestival kindlasti Paide Vallimäel ja Järvamaa omavalitsused toetavad festivali korraldamist nii hea nõu kui ka rahaga.

Paide Wabalinna majas allkirjastasid Arvamusfestivali eestvedaja Kristi Liiva, Wabalinna maja juht Rainer Eidemiller, Paide linnapea Priit Värk, Järvamaa Arenduskeskuse nõukogu esimees Rait Pihelgas, Järvamaa Omavalitsuste liidu juhatuse esimees Kristjan Kõljalg ja Järva maavanem Alo Aasma hea tahte leppe Arvamusfestivali korraldamiseks.

Kuni 30. novembrini 2017 kehtiv lepe näeb ette, et Arvamusfestivali toimumispaigaks on Paide Vallimägi ja koostööleppe osalised panustavad, et festival areneks kui uusi mõtteid ja algatusi loov ideede ja inimeste kohtumispaik, mis tugevdab Eesti ühiskonda. Paide linnapea Priit Värki sõnul kindlustab lepe tunnet, et ka järgmisel kolmel aastal toimuvad Vallimäe nõlvadel Eesti jaoks olulised arutelud.

„Usun, et Arvamusfestivalist on kujunenud Paide linna tuntuim kaubamärk ning tõenäoliselt on Paide jaoks tegemist iseseisvumise taastamise järgsete aastate kõige enam Eestis kõlapinda leidnud sündmusega,“ lisas ta. „Tore on ka see, et festivali korraldusse on kaasatud nii Paide linn kui ka tegelikult kogu maakond. See tekitab hea tunde, et ajame ühist asja. Ka kohalikud inimesed on festivali enda jaoks avastanud, mille tulemusel kõik saadud head mõtted, ideed, nähtu ja kogetu talletub ka kohalikku kogukonda, mitte ei lahku koos mujalt Eestist saabunud festivaliosalejatega.“

Hea tahte leppe osalised soovivad, et Arvamusfestival oleks inspireeriva õhustikuga uusi mõtteid ja algatusi loov kohtumispaik, kuhu oodatakse kõiki ärksa meelega eestimaalasi. Lisaks tegutsetakse edasi ka selle nimel, et see sündmus kaasaks inimesi ühiskonna eri elualadelt, ühendaks erinevaid eluvaldkondi ja arendaks kodanikuharidust.

15. augusti praktiliseim varustus olid vihmakeebid, mis oleksid peaaegu koju jäänud. Endist kolleegi ja fantastilist koolitusguru Lia Ratnikut kohtumispaigas auto peale võttes ja pottsinist taevast piieldes, kust muuhulgas üht-koma teist autoaknale pritsis, arvasin, et sellise vahelduv-pilvisus-päike-hoovihm ilmaga võiks Paide lossimägedes keepidest abi olla.

Tõsi, oli. Eriti kasulikuks osutusid keebid kuulates Arvamusfestivali ühel 29-st lavast – Vabakonna laval – arutelu demokraatiast ja vabakondlusest, kus osales ka ühiskonnateadlane Marju Lauristin, keda paljud mäletavad tema poliitikukarjääri ajast Eesti taasiseseisvumise alul ja järel. Seisime, kuulasime ja imetlesime, kuidas professor Lauristin, kelle intellektuaalsesse arsenali kuuluvad peale kuulipildujate ja dünamiidi ka kõrgtehnoloogilised relvad, kohaldas ennast ülejäänud diskussioonis osalejatega – Eestis tuntud aktivistid-poliitikud-mõtlejad – Peeter Vihma, Märt Põder ja Gea Kangilaski.

Seda, millega lõppes diskussioon inimeste vabatahtlikust koondumisest ühise eesmärgi nimel või seda takistavatest teguritest Eesti ühiskonnas, ei jõudnud me kahjuks ajanappusel ära oodata. Küll aga veetsime hubase pooltunni koos teiste kuulajate ja esinejatega pisikese lavakese varikatuse all, sest hoovihma kallas ja vestluse moderaator, Avatud Eesti Fondi juht Mall Hellam tabas kiiresti, et lihtsam on inimesed varju alla kutsuda, kui neil lasta platsilt varju alla kaduda. Tore oli seal lähestikku õlg-õla kõrval seista ja festivali mõte – kaotada barjäärid kuulajate ja esinejate vahel ning tekitada “meie”-tunde – sai kohe intiimsema tähenduse.

Arvamusfestival sai alguse Almedalenilt

Arvamusfestival Paides sai eelmisel aastal alguse minu hea endise kolleegi ja juhi Kristi Liiva initsiatiivikusest. Kui tavalisel inimesel on ka mitu asja korraga tules ja teoksil, siis Kristil on neid mitukümmend. Sest ta lihtsalt jõuab nii palju.

Tegelikult sai festivali idee alguse muidugi juba oluliselt varem. Kristi osales Gotlandil Almedalenil 2010. aastal ja sai sealsest õhustikust ja diskussioonidest vabas õhus nii palju inspiratsiooni, et otsustas tänu Rootsi endisele peaministrile Olof Palmele alguse saanud traditsiooni Eestisse importida. Jah, Palme 46 aastat tagasi Visbys peetud kõned viisid 1982. aasta suvel lõpuks nii kaugele, et korraldati ametlikult esimene Almedaleni Nädal ja 20 aastaga on sellest kasvanud Rootsi üks mõjukamaid poliitilisi ja ühiskondlikke mõttefoorumeid.

Minu jaoks sümboliseerib Almedalen midagi, mis Rootsis on selgelt kõrgemale tasemele välja arenenud kui Eestis – oskust pidada dialoogi, mitte monoloogi (ka oma publikuga, oskust diskuteerida ja kaasata, oskust ära kuulata, oskust aktsepteerida arvamuste paljusust. Ja mis kõige tähtsam – oskust kogu selles arvamuste- ja mõteterägastikus edukalt koostööd teha. Tõepoolest – alles Rootsis elades olen aru saanud, et debati mõte pole oma vastane põrmustada, vaid arendada vestlust selliselt, et nokauti löömine õnnestub ära hoida.

Ka opositsiooni ja koalitsiooni koostöös, mille osas on jällegi Rootsil selgelt ette näidata suurem koostöövalmidus. Debati lõpus surutakse Rootsis kätt ja leitakse see ühisosa, mille pealt edasi minna. Eestis jäädakse debati lõpus pigem eriarvamusele, halvimal juhul minnakse tülli ja hakatakse muda loopima. Aga millal on selja pööramine ja “ära tegemine” viinud millegi kasuliku loomisele? Millegi, millest sünnib ka nende heaolu, kes Eesti kasinaid ressursse ei halda, vaid kel otsustajate armust ainult
tarbida lubatakse?

Festivalil osales üle 4000 inimese enam kui 160 arutelul

On suurepärane, et üks tarmukas naine on suutunud kahe aastaga püsti panna Eesti Arvamusfestivali, mis aitab neid puudulikke oskusi diskussioonivaeses ühiskonnas kultiveerida. Kuna tegemist on tulemusele orienteeritud inimesega, siis on Kristi saavutanud juba teisel aastal festivaliga selle, millest ta ehk isegi ei julgenud eelmisel aastal unistada – sel aastal käis kohal enam kui 4000 inimest, kahe päeva jooksul peeti enam kui 160 arutelu ligi 400 osalejaga ja programmi jagus üle 30-le alale. Ja meedia oli esinejate targutusi ja mõttelõngu tulvil, Arvamusfestivali mahtus nii telesse, internetti kui lehte. Jalutasime festivalialal ringi ja nautisime täiel rinnal publikut. Ei ühtegi jalad-harkis kõnnakul ja õlletops käes ringi räuskavat järelpohmellis lällajat. Selle asemel nägin tohutult ärksaid inimesi, ka erinevate meediaväljaannete esindajaid, kes seal hulgaliselt kohal olid ja saateid oma lugejatele-vaatajatele pritsisid.

Idee algataja sai palju kiita ja kohaliku ärilehe Äripäeva tegijaks: “Kristi Liiva võib üle 4000 inimese Paide Vallimäele meelitamise üle uhke olla. Festival on leidnud oma kindla koha avalikus elus ja toimub ka järgmisel aastal,” kirjutas Eesti ärielu häälekandja. Väike vihm ei seganud kedagi, andis hoopis elule vürtsi juurde ja ilmestas seda, mida festivalil suurtes kogustes kogeda sai – sama vahelduv kui oli ilm, olid ka arvamused, mida erinevatelt lavadelt ja nende ümbrusest maha hõigati.

Hästi korraldatud üritus kvaliteetse programmiga

Orulaval Arvamusfestivali avavestlusel, milles osalesid endised peaministrid Andres Tarand, Siim Kallas ja Juhan Parts ja kus teemaks oli “mida me teeksime täna teisiti“, ei maininud Siim Kallas kordagi VEB Fondi ja 32 miljonit USA dollarit (kõige olulisemate sündmuste keerises ei olnud ta ju ka peaminister, vaid “kõigest” Eesti Panga president ja hiljem rahandusminister). Kuigi tänasel päeval on see jätkuvalt aktuaalne müsteerium, mis saadab teda kleepuva varjuna, kuhu iganes ta ei ilmuks ja mis iganes teemal ta ka sõna ei võtaks.

Kokkuvõttes. Kolm korda hurraa Arvamusfestivale! Tore ja hästi korraldatud üritus. Soovitan soojalt. Nähes koos nii palju
toredaid inimesi, kellele Eesti olevik ja tulevik korda läheb, tuleb usk ausama ja sirgjoonelisema elu võimalikkusest Eesti Vabariigi poliitilises mädasoos jälle tagasi. Paljud Arvamusfestivali teemad olid kavas ära toodud küsimustena. Usun, et tegelikult ei olnud oluline niivõrd vastuse saamine kohapeal, vaid diskussiooni käivitamine, mis kunagi hiljem võib-olla viib
vastusteni. Arvamusfestival annab selle teekonna sujuvamaks muutmisele kindlasti oma panuse.

Kristi võib täel rinnal uhkust tunda – võib-olla just tema leiutas (Rootsi ja Palme abiga) Eesti Nokia. Kunagi saab ka see küsimus vastuse…

Eesti Päevaleht, 03.09.14
“Kas Arvamusfestivalist võiks kunagi saada Eesti Nokia?”, autor Kairi Ilison