Ka tänavu saavad soovijad toetada arvamusfestivali Hooandja ühisrahastuskeskkonnas.

Seekord kogutakse raha nii festivali aasta ringi korraldavate vabatahtlike kui ka osalejatele mugavamate arutelutingimuste loomiseks. «Mõeldes festivalil osalejatele, soovime panustada Paide Vallimäe ala mugavamaks muutmisse. Näiteks tellime toetuste abil tööd kohalikelt inimestelt – lapitekkide õmblejatelt, festivaliala ehitajatelt ja teistelt,» selgitas arvamusfestivali turundusjuht Anu Melioranski.

Hooandjad saavad tänutäheks kingitusi: valikus on näiteks festivali särgid, kõrvarõngad, kikilipsud ja käepaelad. Rohkem teavet aadressil: hooandja.ee/projekt/arvamusfestival-2015

Järva Teataja, 22.05
“Algab Hooandja kampaania”

Hea viis arvamusfestivalist maksimumi võtta on pakkuda mujalt tulnutele kodumajutust. See annab võimaluse tutvuda põnevate inimestega teistest Eesti nurkadest ning vahetada arvamusi mugavas koduses keskkonnas.

Paide avatud noortekeskuse juhataja Margit Udam avas eelmisel aastal oma kodu ukse kuuele arvamusfestivali vabatahtlikule.

Oma kogemuse põhjal julgeb Udam soovitada ka teistele paidekatele: avage oma kodu uksed, sest Paidesse ei satu just palju turiste ja on hea näidata, et paidekad on meeldivad ja avatud inimesed, kellel pole põhjust oma kodu häbeneda.

«Arvamusfestivalil osalejad on vahvad laia silmaringiga inimesed, kes on palju käinud ja näinud,» ütles Udam. «Mina kutsun küll üles, et avage oma uksed. Te saate sellest nii palju!»

Et Udamile ja tema perele meeldib suhelda ning uusi inimesi ellu leida, oli mõte kodumajutusest loogiline. «Maailmas on väga palju väga lahedaid inimesi, kellega tuttavaks saada ja diskuteerida maailma asjade üle,» lausus ta.

Kodumajutamise positiivne külg uute tutvuste ja kogemuste kõrval on Udami meelest erilised emotsioonid. «Meil perega oli situatsioon, kus pidime hommikul kell kuus kodust ära minema. Jätsime külalistele võtmed ja panime söögi valmis. Polnud hirmugi, et võib midagi juhtuda,» lausus ta.

Mis on kodumajutus?

Kodumajutus on võimalus pakkuda öömaja arvamusfestivali külastajatele, kes pole pärit Paidest. Kodumajutust võib pakkuda iga inimene, kel on kodus vaba pinda, kus ööbida. Tegemist ei pea olema vaba toaga, piisab ka elutoa diivanist.

Kodumajutus ei pea tähendama, et endal tuleb kodust välja kolida, samuti ei pea lubama kostilisi oma koju päris tasuta.

Need, kel on huvi ja tahtmist tutvuda inimestega teistest Eestimaa kohtadest, võivad ühendust võtta arvamusfestivali Järvamaa tiimi juhi Maiko Keskülaga e-posti teel (maiko@arvamusfestival.ee).

Lisaks on võimalus registreerida oma voodikohta või tuba mugavalt AirBnB või booking.com keskkonnas, kus saab täpsemalt määrata, milliseid külalisi koju ootate.

Järva Teataja, 21.05.
“Arvamusfestival kutsub uksi avama”

Kuu viimasel laupäeval, 30. mail ootavad arvamusfestivali korraldajad ärksaid eestimaalasi Narva, kus esimesel eelfestivalil otsida tuleviku-Eesti lugu, aga püüda leida ka vastust küsimusele, mis on venekeelne haridus Eestis.

Festivali avab muusikakriitik Artemi Troitski ja muusik Vasja Oblomovi mõtisklus selle üle, milliste proovikividega seisavad silmitsi kultuuri- ja ühiskonnategelased.

Järva Teataja, 21.05
“Narva eelarvamusfestival juba järgmisel nädalal”

Arvamusfestivali üleskutsele kirjutada teemal «Minu tulevikukodu» laekus 174 tööd, kirjutab Järva infoportaal.

Laste unistuste kogumise eestvedaja Kersti Viilupi ütlust mööda on üleskutse eesmärk julgustada lapsi mõtisklema loovalt ja ausalt oma ja kodumaakonna tuleviku teemal, kõik etteantud juhised olid pigem suunavad, mitte ranged ettekirjutused. «Väga vahva on lugeda kõige nooremate mõtteid endast suurena. Mõni unistab lossist, mõni Kuule lendamisest. Samas on väga soe tunne lugeda mõtteid, millest võib aimata lapse loodusearmastust, kus tulevikus tahetakse elada just maal järve kaldal, kasvatada söögipoolist ning hoolitseda laste ja lemmikloomade eest. Mõtteid ja unistusi on seinast seina,» lausus Kersti Viilup.

Laste unistusi tulevikukodust on lugeda ja näha arvamusfestivali ajal Paide Vallimäel ja festivali alal.

Järva Teataja, 14.05
“Lastel on unistusi seinast seina”

Arvamusfestivali meeskond on teinud ära suure töö: jaganud 250 teemaideed 25 suuremasse rühma ning viinud arutelusid korraldavad inimesed ja organisatsioonid omavahel kokku.

Lähinädalate jooksul peaks selguma, millised teemaalad tänavu festivalile tulevad.

Eelmisel nädalal kutsus festivali korraldusmeeskond Tallinna kokku teemade algatajad, et võimalike arutelude korraldajad omavahel kokku viia.

Arvamusfestivali meeskond paneb tänavu kokku ainult Oruala programmi, ülejäänud alade programm valmib inimeste ja organisatsioonide koostöös.

Teemaalade meeskond koondas ühesugused teemad ja moodustas vabatahtlikest väiksemad töörühmad. Sadakond osalist võttis endale ülesande sortida välja kõige põletavamad küsimused ning leida ka arutelude juhid.

Selle kõige juures on teemaalade programmide koostajatele abiks arvamusfestivali vabatahtlikud. Teemaalade programmijuht Maiu Uus ütles, et juba kokkusaamisel oli näha, kuidas töörühmades hakkas täpsem kontseptsiooni välja kujunema. «Tundub, et arvamusfestival on leidnud oma koha Eesti ühiskonnas. Näib, et ta pakub midagi sellist, mida on oodatud ja otsitud. See on koht nii organisatsioonidele oma teemade tõstatamiseks kui ka neile, kes tahavad end puudutavaid küsimusi läbi arutada ja lahendusi leida,» lausus Uus.

Teemaalade programmi koostamisega on seotud sadakond suuremat ja väiksemat organisatsiooni, teiste seas kultuuriministeerium, Tallinna Linnateater, MTÜ Mondo, maanteeamet, Arengukoostöö Ümarlaud ja Avatud Eesti Fond.

Järva Teataja, 07.05
“Teemaalad on asunud plaanima”

Arvamusfestival ei jää tänavu enam pelgalt Paide Vallimäele, vaid koostöös Eesti Kunstiakadeemiaga laieneb festival keskväljakule ja Tallinna tänavale.

Eesti Kunstiakadeemia õppejõud Katrin Koov ning tema arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala tudengid on välja pakkunud eskiislahenduse, millistesse uutesse kohtadesse võiks arvamusfestival laieneda.

Pärast tegusat talgupäeva Paides pidas arvamusfestivali tiim eelmisel laupäeval Wabalinna majas ka mõttetalguid festivaliala plaanimise nimel.

Valiti välja uued toredad kohad teemaaladele ning lepiti kokku, millised tegevused sobivad Paide peatänavale ja keskväljakule.

Uued arutelualade paigad Tallinna tänaval ja Vallimäe piiridel said ka nime: tänavu saab huvitavaid mõttevahetusi kuulda sellistes kohtades nagu Kooliorg, Hekiaed, Keldrimägi ja Konvendimüür.

Järva Teataja, 07.05
“Arvamusfestival laieneb kesklinna”

Kolmanda Arvamusfestivali eel ootavad meeskond ja Ida-Virumaa aktiivsed inimesed Eesti tuleviku üle kaasa mõtlema 30. mail Narva, kus lossipargis toimub põhifestivali Ida-Virumaa piirkondlik eelüritus.

“Arvamusfestivali eelüritused on mõeldud festivali tutvustamiseks üle Eesti,” ütles Arvamusfestivali teema-alade juht Maiu Uus. „Paides on teemad pigem üle-eestilised ja sellised, mis puudutavad enamikku meist. Piirkondlikel eelüritustel on võimalus festivali formaati ja head arutelutava kasutades tõstatada just kohalikele inimestele olulisi küsimusi, mis eri piirkondades on erinevad.”

Piirkondlike eelürituste idee tekkis eelmisel aastal, kui tagasiside uuringust tuli välja, et umbes pooled osalejatest tulid Tallinnast, 15% Järvamaalt ja sama palju Tartust, mujalt maakondadest oli osalejaid vähem. “Sestap on oluline tutvustada festivali ideed ka mujal Eestis, et innustada inimesi erinevaist paigust augustis Paidesse tulema,” ütles festivali eestvedaja Kristi Liiva.

Avatud Eesti Fondi kutsel astub Narva festivalil üles vene muusikakriitik ja ajakirjanik Artemi Troitski koos Vasja Oblomoviga Moskvast (kodanikunimega Vassili Gontšarov), kes arutlevad väljakutsete üle, millega seisavad kultuuri- ja ühiskonnategelased silmitsi.

„Usume, et Narva arvamusfestival tekitab Ida-Virumaal uut positiivset energiat ja huvi arutada üheskoos oma kodukoha tuleviku üle. Loodame, et Narva festival tuleb selleks, et jääda,” ütles juba kolmandat aastat festivali toetava Avatud Eesti Fondi juhataja Mall Hellam.

Teistes aruteludes võetakse ette, mida kujutab endast vene kool Eestis, aga räägitakse ka ettevõtete sotsiaalsest vastutusest, kodanikualgatusest ja -vastutusest, sellega seotud eelarvamustest. Vahetatakse mõtteid, kas inimesele luuakse inforuumi või loob inforuumi inimene ise. Viimasena peetakse avatud arutelu Eesti tulevikust, kus kõigil huvilistel on võimalus väikestes rühmades vastata küsimusele – mis meid ühiskonnana seob ja tegutsema inspireerib; mis on ühised väärtused, mis meid puudutavad.

“Oleme Narva sündmust isekeskis hakanud kutsuma eelarvamusfestivaliks, sest ka eelarvamus on arvamus,” ütles üks eelfestivali korraldajatest, Ida-Viru maavalitsuse peaspetsialist Jana Pavlenkova. “Kui arvamusavaldus on vaba ja avatud, siis lõpuks eelarvamused hajuvad.”

Arvamusfestivali Narva programm valmib Ida-Virumaa inimeste, festivali korraldustoimkonna ja Avatud Eesti Fondi koostöös. Arvamusfestivali Narva eelüritus toimub 30. mail linna lossipargis, Hermanni kindluse kõrval, keskpäevast kuni 18.30. Sündmust toetavad Avatud Eesti Fond, Ida-Viru maavalitsus, Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie inimesed, Narva muuseum ja Suurbritannia saatkond.

Arvamusfestival on kohtumispaik ja mõttevahetuskoht, kus arutleda Eesti inimestele ning ühiskonnale olulistel teemadel. Eesmärk on luua keskkond ja võimalus uute ideede ning ühiskonna jaoks kasulike ettevõtmiste sünniks, arendada arutelu- ja suhtluskultuuri Eestis ning julgustada ja inspireerida inimesi oma elu mõjutavatel teemadel mõtlema, sõna sekka ütlema ja muutusi ise eest vedama. Tänavune üle-eestiline Arvamusfestival on järjekorras kolmas ja toimub 14.–15. augustil Paides, Eestimaa südames.

Üle-eestilisel talgupäeval, 2. mail ehk järgmisel laupäeval teeb arvamusfestivali meeskond Paides talgutöid. Plaanis on värvida, kõpitseda, meisterdada, riisuda ja korrastada, ehitada ja remontida.

«Paide Vallimägi on meie festivaliala süda, nii et on igati loogiline, et tahame selle korrasolemise eest seista ka festivalivälisel ajal,» ütles festivali eestvedaja Kristi Liiva. «Oodatud on kõik festivali vabatahtlikud, kaasa soovitame võtta töökindad, reha ja hea tuju!»

Talgud algavad laupäeval kell 11, kogunemine Wabalinna maja õuel. Talgud lõpevad kell 16.

Kodanikuühiskonnast soorollideni, innovatsioonist terviseni ja eetikast riigijuhtimiseni. Need on vaid mõned ligi 25st teemavaldkonnast, mis tänavusel Arvamusfestivalil kõne- ja mõtteainet pakuvad.

Arvamusfestivali teemaalade tiim on ära teinud suure töö – 250 laekunud ideed on jagatud umbes 25 rühma ning neist rühmadest areneb järgmiste nädalate jooksul teemaalade programm.

„Vaatasime mis teema märksõna iga ideed kirjeldab. Kas tegemist on näiteks õpetajate staatuse küsimusega, või on teemaga seotud kooli keskkond. Mahukamatele valdkondadele nagu näiteks haridus andsime ka alateemad, kuna igale teemale saab läheneda erineva nurga alt,“ selgitas Arvamusfestivali teemaalade programmi juht Maiu Uus. Ühiste teemade alla koondatud ideede kokku sobitamisel peeti alati ka silmas, et valitud teemadering edastaks mingit konkreetset sõnumit.

„Otsisime tänavu natuke uudsemat lähenemist teemaaladele. Me ei nimeta ainult haridusala, keskkonnaala või majandusala, vaid püüdsime leida kitsamaid teemasid ja probleeme, mida iga ala võiks lahata, esile tõsta ja millele lahendust otsida,“ selgitas Uus. „Näiteks tahaks ühisele alale kokku tuua arutelud eri valdkondadest, kuid mis ühiselt tõstatavad küsimuse Eesti elujõulisusest“ tõi ta näiteks.

Lisaks eelmistest aastatest tuttavatele teemaaladele nagu, lapsed ja pered, ettevõtlus ja heaolu, lisanduvad nüüd teadusteemad, meeste ja naiste suhteid ja rolle käsitlev teemaala, tööelu, tervise ning julgeolekualad ja palju muud.

„Tänavu tuli riigi juhtimisest päris palju erinevaid ideid ja me loodame mitu aruteluala selle teema katuse alla tuua,“ lisas Uus. Loomulikult on festivalil kohal ka eelmisel aastal palju populaarsust kogunud erakondade maailmavaatekohvikud ning erinevate meediaväljaannete teemaalad. Millised parlamendierakonnad ning meediaväljaanded tänavusel festivalil kohal on, selgub aprilli lõpuks, kui toimub Arvamusfestivali korraldustiimi ning teemaalade korraldajate ühisüritus.

Pärast aprilli lõpus toimuvat kohtumist tuleb organisatsioonidel asuda teemaalasid ette valmistama, mõeldes osalejatele, täpsematele teemadele ja küsimustele ning kindlasti ka sellele, mismoodi arutelusid läbi viia. „Tänavu otsime veidi ootamatuid aruteluvorme, kus inimesed saaksid rohkem aktiivselt osaleda, kaasa rääkida, võib-olla ka liikuda, midagi teha, et arutelu ei kujuneks tavapäraseks paneeldiskussiooniks,“ ütles Uus.

Arvamusfestival ootab kolmapäeval, 15. aprillil toimuval Mitmekesisuse päeval aruteluhommikule, et koos erivajadustega inimeste ja inimõiguste ekspertidega leida lahendusi, kuidas teha Paides Vallimäel peetav festival ligipääsetavaks kõigile.

„Esimesel festivali toimumisaastal oli meil eesmärk uudset kohtumispaika katsetada, teisel aastal jõudsime juba mõelda, et erivajadustega inimestele oleks ligipääsetavad kesksed festivalipunktid – Oruala ja Mäeala ning festivalikohvik. Samuti mõtlesime, et kaartidel ja infomaterjalides oleks hoolitsetud vastava info olemasolu eest,” ütles festivali eestvedaja Kristi Liiva. „Nüüd, kolmandal aastal oleme jõudnud nii kaugele, et soovime koos erivajadustega inimeste eest seisvate organisatsioonide ekspertidega tõsiselt mõelda, kuidas järgmistel aastatel festivali arendada.”

Nõnda oodataksegi kolmapäeval Tallinnasse Wabaduse kohvikusse eksperte erinevatest organisatsioonidest, kes oskaksid festivali korraldajatega kaasa mõelda: kuidas teha Vallimägi ja festivali teemaalad ligipääsetavaks kõigile, kes soovivad Eesti oleviku ja tuleviku nimel kaasa mõelda.

Arutelu on osa esimest korda toimuvast üle-Eestilisest Mitmekesisuse päevast, millega soovitakse kolmapäeval, 15. aprillil, pöörata inimeste tähelepanu iga inimese erakordsusele ja olulisusele nii organisatsioonis kui ka ühiskonnas. Mitmekesisuse päeva korraldavad Inimõiguste Keskus, Tallinna Tehnikaülikooli projekt “Erinevus rikastab” ja mitmekesisuse kokkuleppega liitunud organisatsioonid. Mitmekesisuse kokkulepe on kokkulepe, millega ettevõte või avalik organisatsioon näitab, et hindab mitmekesisuse väärtusi enda klientide ning töötajate seas, rõhudes sealjuures võrdsele kohtlemisele ning diskrimineerimise kaotamisele nii ettevõttes kui ka ühiskonnas.

Seni on mitmekesisuse kokkuleppega liitunud 53 ettevõtet ja kolmapäeval liitub umbes kümme veel. Mujal Euroopas on seda päeva korraldatud Saksamaal ja neid on Eesti Mitmekesisuse päeva korraldamisel palju ka eeskujuks võetud. Mitmekesisuse päeva – nime all Diversity Day – , populaarsus Saksamaal loonud mitmeid väärtusi, näiteks on vabale töökohale kandideerivale puudega inimesele kindlustatud tööintervjuu, mis muudab puuetega inimestele tööturule sisenemise võrreldes paljude teiste Euroopa riikidega hulga lihtsamaks.

Ideede hulk, mida Mitmekesisuse päevaga seoses ettevõttes korraldada on praktiliselt piiritu – alates teavitamisest sotsiaalmeedias kuni lõpetades mitmekesisuse teemaliste arutelude ning diskussioonidega ettevõtte sees ja väljas. Samuti leidub erinevusrikastab.ee kodulehel mitmeid ideid, mida ettevõttes korraldada.

Arvamusfestival ootab kõiki, kes soovivad festivali ligipääsetavuse teemal kaasa mõelda, kolmapäeval kell 11 Vabaduse väljaku kõrval asuvasse kohvikusse Wabadus.

Rohkem infot Mitmekesisuse päeva kohta leiab kodulehelt www.erinevusrikastab.ee.

Arvamusfestival kutsub Järvamaa õpilasi üles mõtisklema loovalt ja ausalt oma ja kodumaakonna tuleviku teemadel. Maavalitsusse laekunud jutte, visuaalseid lahendusi ja videoid kasutatakse festivali ajal Vallimäe kujundamiseks.

Eelmisel aastal käima lükatud katseprojektis «Minu tuleviku kodu» osales umbes 270 I–III klasside õpilast, kelle tööd olid festivali ajal Vallimäel väljas. Sama on kavas teha ka tänavu. «Möödunud aastal valisimegi selle sihtrühma, et tuleksid esile puhtad ja rikkumata mõtted – selline alasti tõde,» selgitas Kersti Viilup Järva maavalitsusest.

Sel aastal oodatakse osalema lapsi ja noori nii koolidest kui ka noortekeskustest. Algklassiealistel (I–IV klass) on jälle võimalik jutustusi esitada. Teemagi on sama: «Minu tuleviku kodu».

Loovaid visuaalseid lahendusi «Minu tuleviku Järvamaa» teemal võiksid pakkuda V–VIII klasside õpilased. «See võib olla nii makett kui ka joonistatud kavand, näiteks oma küla kiigeplatsist või siis hoopis tuleviku koolimajast,» selgitas Viilup.

Ta lisas, et kõik ette kirjutatud reeglid on pigem suunavad soovitused kui ranged piirangud.

IX–XII klasside noortelt ootab arvamusfestival kuni viieminutisi lühifilme, mis kajastaksid seda, milline on noorte kodumaakond praegu. Oodatud on lavastused, lihtsamad videoklipid Järvamaa eri paigust või hoopis intervjuud.

Algklassilapsed peaksid oma jutustused ära saatma enne 6. maid, visuaalsete lahenduste ja videotööde tähtaeg on 22. mai. Rohkem teavet saab maavalitsuse kodulehelt jarva.maavalitsus.ee.

“Arvamusfestival julgustab õpilasi unistama ja märkama”
Järva Teataja
09.04.15

Siret Pihelgas, Paide linnapea:

Paide vajas ammu sellist sündmust nagu arvamusfestival. Tinglikult on Vallimäel arvamust avaldamas käidud, nagu ajalookroonikad räägivad, juba 700 aastat tagasi, kui neli Eestimaa kuningat foogtilt oma õigusi nõudsid ning oma arvamust vabaduse mõistest avaldasid. Kuningatele lõppes oma arvamuse avaldamine teadagi kurvalt. Nüüd aga, samas kohas, võime mõelda ja arvata nii, nagu tahame ja heaks arvame, ning saame vastu parema mina, ühiskonna, kogukonna või miks mitte parema Eesti.

On ääretult uhke tunne, et selline festival on meie linnas. Olen arvamusfestivali seni mõlemal korral külastanud ning tõdenud, nagu ilmselt paljud teisedki, et sedalaadi sündmus rikastab mõttemaailma tohutult, rääkimata selle mõjust meie väikelinnale ja siinsele elanikule.

“Küsimus”
Järva Teataja
09.04.15

Kui Läti festival kujuneb edukaks, võiksid kahe riigi mõttepäevad tihedat koostööd teha.

„On hea meel, et meilt saadud inspiratsioon nii kiirelt, juba sel suvel vilja kannab,” rääkis Avatud Eesti Fondi juht Mall Hellam, kes tutvustas lätlastele festivali eelmise aasta septembris.

„Väga huvitav on jälgida, milliseks kujuneb nende praegu alles arenemisjärgus olev programm. Millele lätlased keskenduvad, kas meil on palju sarnaseid probleeme ja kattuvusi ning vastupidi – millised on erinevused,” selgitas Hellam. Ta lisas, et kui lätlaste festivalist saab nii nagu Paide festivalistki menuk ning seal tõstatatud ideed leiavad laialdast ühiskondlikku kajastust, siis võiks kahe festivali vahel tulevikus toimuda ka tihedam koostöö.

Läti Sarunu Festivāls LAMPA ehk vestlusfestivali LAMP korraldaja Ieva Morica sõnul on Eesti festival kõige lähedasem sellele, mida lõunanaabrid ise korraldada soovivad. Morica lisas, et korraldamise üle on aru peetud ka Eesti festivali peakorraldaja Kristi Liivaga, kelle mõtted ja tähelepanekud on neile suureks abiks olnud.

Demokraatia väärtus

Morica sõnutsi on 3.–4. juulil Cēsises ehk eesti keeli Võnnus toimuva festivali peamine eesmärk rõhutada demokraatia tähendust ja väärtust. Seda nii tõsises kui ka lõbusas võtmes. „Demokraatia ei ole lihtsalt millegi lõpp, see on protsess ja selle toimimist peab tähistama kultuurse vestlusega, kus inimesed leiavad rõõmu erinevate arvamuste vahetamisest.”

Eesti Arvamusfestivali kommunikatsioonijuhi Liis Kängsepa sõnul kavatseb osa Eesti meeskonnast ka Läti festivali külastada ning seda oodatakse suure põnevusega. „Meil on väga hea meel, et arukate arutelude pisik levib, ja me hoiame lätlastele kõvasti pöialt, et nende festival hästi õnnestuks,” lisas Kängsepp.

Eesti Päevaleht, 27.03
“Lätlased korraldavad oma arvamusfestivali”, autor Piia Puuraid
Foto: Martin Dremljuga. Arvamusfestivali lõppvaatus 2014

Inspireerituna arvamusfestivalist korraldavad lätlased tänavu samasuguse ürituse – Sarunu festivāls «LAMPA» ehk vestlusfestival LAMP ootab huvilisi Cēsises 3. ja 4. juulil.

Festivali korraldab Läti fond Dots (endine Sorosi fond), mille inimesed käisid eelmise aasta septembris külas Avatud Eesti Fondi (AEF) XIX avatud ühiskonna foorumil.

Külaskäigu ajal rääkis AEFi juht Mall Hellam neile ka arvamus- festivalist. «On hea meel, et meilt saadud inspiratsioon nii kiirelt juba sel suvel vilja kannab,» ütles Hellam. «Väga huvitav on jälgida, milliseks lätlaste alles arenemisjärgus programm kujuneb, millele nad keskenduvad, kas meil on palju samu probleeme ja kattuvusi ning millised on erinevused. Pealinnakesksus, piiri- alad, ääremaastumine ja lõimumisküsimused tulevad sarnaste probleemkohtadena esimesena meelde.»

Dotsi fondi juht Ieva Morica selgitas, et eesmärk on luua kohtumispaik aruteludele, kus tulijad saavad vahetada mõtteid ning tavainimesed arutlevad koos poliitikute ja otsustajatega Läti tuleviku üle.

Peale Paide arvamusfestivali ammutasid ka lätlased inspiratsiooni Rootsi Almedaleni ja Taani Folkemødeti festivalist.
Osa arvamusfestivali meeskonna liikmetest on LAMPi endale juba kalendrisse märkinud.

Järva Teataja, 26.03
“Lätlased teevad oma arvamusfestivali”

Arvamusfestivali ideekorje käigus laekunud aruteluteemadest üle veerandi on seotud haridusega, teine suurem valdkond puudutab sotsiaalküsimusi. Aprilli keskpaigaks tehakse esimene valik, millised teemaalad tänavu Paide Vallimäele tulevad.

«Haridus oli konkurentsitult kõige populaarsem valdkond. Pakuti teemasid, mis on seotud näiteks elukestva õppe, digiõppe, õpetamismeetodite, koolikeskkonna, huvihariduse, haridussüsteemi ümberkorralduste mõjuga,» täpsustas arvamusfestivali teemaalade programmijuht Maiu Uus.

Uus märkis, et meeskond tegeleb ideede sõelumisega. «Olulised tunduvad olevat ka tööturuprobleemid, samuti laste ja perede heaolu ning lähisuhete teemad,» lausus ta. «Rõõmu teeb, et terviseteemasid tuli tänavu väga palju. Ei puudu ka majanduse ja ettevõtlusega seotu, valimiste aasta tõi esile küsimused seoses riigijuhtimisega,» täpsustas ta.

Uus märkis, et festivali korraldajad soovivad, et programm oleks mitmekesine ja kõik augusti keskel Paidesse tulijad leiaksid endale huvitavaid arutelusid, kus osaleda.

Ideekorjele tuli tänavu tunduvalt rohkem pakkumisi kui eelmisel aastal, nende lõplik hulk ulatub koguni üle 200. Tunduvalt rohkem on ka organisatsioone, kes tahavad festivali korralduses kaasa lüüa.

Järva Teataja, 26.03
“Tänavu on enim hingel haridusteemad”