2600 erinevat sündmust ja kümned tuhanded osalejad päevas. Bornholmi saarel algas täna taanimaine arvamusfestival Folkemødet, mille eesmärk on arendada demokraatiat, tuua poliitikud inimestele lähemale ning seda vabas õhus ja mitteametlikus vormis.

Järgnevate päevade jooksul peaks festivalilt läbi käima paarkümmend tuhat inimest päevas, nende seas nii inimesed eri kohtadest üle Taani, eri ettevõtete ja vabaühenduste esindajad, aga ka  tipp-poliitikud ja lobistid.

„Inimestest osa tuleb kohale kindlate arutelude ja sündmuste tõttu, teised lihtsalt kõnnivad ringi ja leiavad huvitavaid asju juhuslikumalt,” ütles kohaliku raadiojaama, DR Bornholmi ajakirjanik Jørgen Jensen. Ta lisas, et tänavu on festivali tähendus taanlaste jaoks pisut teistsugune, sest järgmisel nädalal toimuvad parlamendivalimised on meedia tähelepanu Folkemødetilt pisut eemale tõmmanud. „Tänavu on väga tugevalt fookuses ka julgeolek ja äärmuslused, teiste seas osalevad festivalil ka [hollandi poliitik] Geert Wilders ja Kreeka natsionalistliku partei esindaja,” lisas Jensen.

Folkemødet toimub sel aastal viiendat korda ja kasvab iga aastaga üha suuremaks. Kui näiteks eelmisel aastal oli festivalil ligikaudu 1900 erinevat arutelu, debatti ja üritust, siis tänavu on see number juba 2600. Suur osa festivali aruteludest on taanikeelsed, kuid leiduvad ka mõned ingliskeelsed debatid. Tänavu räägitakse ja arutletakse näiteks juhtimiskultuuri, valitsemistavade, ühiskonna heaolu, tervishoiu, hariduse, õigusküsimuste ja küberkuritegevuse üle. Festivalipublik annab juba kolmandat aasta parima dialoogivõimekusega poliitikule auhinna. Autasu nimi on Dialogue Prize 2015: Listening is the new black.

Sarnaselt Arvamusfestivaliga sai Taani Folkemødet inspiratsiooni Rootsist, kus juuni viimasel pühapäeval juba pea 50 aastat algab Almedaleni nädal ehk teisisõnu rootsimaine arvamusfestival.

Foto autor: Johan Wessman (News Øresund)

Sel aastal anti esimest korda välja Euroopa parimaid festivale koondav märgistus EFFE Label, mille sai 24 Eesti festivali seas ka Arvamusfestival. EFFE on Euroopa Festivalide Liidu loodud rahvusvaheline festivalide platvorm, mida ühendavad kunstile pühendumine, kohalikud kogukonnad ja euroopalikud väärtused.

Märgistuse saamiseks esitasid mitmed sajad festivalid üle Euroopa vastava taotluse, mida hindasid Euroopa festivalide liidu määratud kohalikud eksperdid ja rahvusvaheline žürii. EFFE märgistusel on kolm kriteeriumi: kunstiline pühendumus, kogukonna kaasamine ning festivali rahvusvaheline ja ülemaailmne suunitlus.

EFFE rahvusvahelise žürii esimees Vincent Baudriller ütles, et kvaliteetimärgi pälvinud festivalid esindavad paljusid erinevaid kultuurivaldkondi ja pakuvad oma publikule mitmesuguseid tegevusi. “Nendel festivalidel on märkimisväärne positiivne mõju nii kohaliku kogukonna kui ka suuremal rahvusvahelisel tasandil.”

Baudriller lisas, et kvaliteetmärgistuse väljaandmine aitab Euroopa festivalidel laiendada oma haaret veelgi kaugemale ja kaasata senisest enam publikut ning ehitada uusi sildu festivalikogukondade vahele.

Arvamusfestivali turundusjuhi Anu Melioranski sõnul on Euroopa parimate festivalide hulka valimine igati rõõmustav, eriti arvestades seda, et Arvamusfestival oli konkursile esitamise hetkel toimunud vaid kaks korda.

“Esitasime Arvamusfestivali kandidatuuri, sest teame, et korraldame Eestis ainulaadset festivali – kutsume üles arvamust avaldama lisaks aruteluvormile ka teistes žanrites, näiteks luule, teater, muusika,” ütles Anu Melioranski. “Tunnustus on seda kaalukam, et žürii koosnes nii kohalikest kui välismaistest kultuuriekspertidest. Selline tähelepanu ja märkamine innustab meid kolmandat elamusterohket sõnarokifestivali korraldama. EFFE tunnustus on kvaliteedimärk, mille saamisele on kaasa aidanud iga Arvamusfestivali vabatahtlik korraldaja.”

Ühtekokku sai EFFE Festivali kvaliteedimärgise 761 festivali 31 riigist. Eestist said märgistuse näiteks veel PÖFF, Viljandi pärimusmuusika festival Viljandi Folk, Jazzkaar, Juu Jääb, Viru Folk, Tallinn Treff festival ja Tartu tudengipäevad.

Üks Arvamusfestivali teemaaladest, kel juba kogu programm koos, on Väärtusteala, mille arutelud ulatuvad robootikast ja tehisintellektist kuni inimese mineviku omandiküsimuste arutamiseni.

„Meil on kavas arutelu tehisintellektist ja võimekatest robotitest, mille fookuses on peamiselt kaks küsimust – nende staatus meie ühiskonnas ja väärtusküsimused, mida nende ühiskonda tulek tõstatab,“ rääkis Mats Volberg, TÜ eetikakeskuse referent ja üks Väärtusteala korraldajatest. „Robotid ja tehisintellektid ei ole päris tööriistad, kuid mitte ka inimesed. Kuid kui nad käituvad väga sarnaselt inimesele, ehk peaksime me neid siis ka inimesena kohtlema.“

Siit edasi minnes tekib hulgaliselt küsimusi näiteks isesõitvate autode või robotitest päästjate kohta – kui autod hakkavad iseseisvalt sõitma paremini kui inimesed, kas tuleb siis inimestel autode juhtimine ära keelata, sest see on ohtlik? Või kuidas programmeerida eetikareeglid, mille alusel robot valib, milline inimene esimesena päästa?

Üks teemadest arutleb tõe ja lepituse otsimise teemadel. „Arutelus räägime olukorraga või riigivõimuga kaasnevatest kuritegudest ja vastasseisust, mitte isiklikest rünnakutest,“ ütles Kristina Mänd, üks Väärtusteala korraldajatest. „Me ei vaidlusta, kas andeks andmine on vajalik, vaid lähtume sellest, et on, ja arutame, kas, kuidas ja kelle vahel seda Eestis teha ning mida see muudab,“ lisas ta.

Teema „Õigus olla unustatud” puudutab kõiki, kes internetis aega veedavad. Kõik, mida me internetis teeme, jätab jälje ning sageli pole meil kontrolli jälje kustutamise üle. Volbergi sõnul kerkib küsimus, millal on inimesel õigus internetist kustutada tema kohta käivat informatsiooni esile sageli sündmuste puhul, millest on palju aega möödunud.

„Inimene päriselt pole rassist, kuid ta kunagi postitas ühe selle teemalise nalja,“ toob ta näite. „On ka juhtumeid, kus inimesed lähevad Rahvusraamatukokku ja paluvad, et ajalehe artikkel, mis neist 20 aastat tagasi kirjutati, kustutataks arhiivist.“

Aruteluteemal on ka teine külg, mis puudutab internetis esile kerkivat omakohust, kus kellegi kritiseerimiseks mobiliseeritakse kiiresti palju inimesi, mis võib kiiresti üle kasvada lausa kiusamiseks. Küsimustele, kust läheb piir korrale kutsumise ja kiusamise vahel internetis keskendubki aruteluteema „Õigus olla unustatud“.

Tartu Ülikooli Eetikakeskus, Rahvusraamatukogu, MTÜ Loomus, Lapse Huvikaitse koda ja Lastekaitse Liit koostöös Kristina Männiga toovad tänavu festivali Väärtustealale seitse arutelu.

Tallinna Linnateater toob Arvamusfestivalil oma alale näitlejad, kes räägivad oma kogemusest alkoholiga ning küsib, kas kärgperede ja samasooliste ühenduste kujutamine laval on kõlbeline. Aga loetakse ka värskeid ajalehti.

“On ju teatris töötades oht, et kapseldud oma mulli ja kaob ära kokkupuutepunkt väljaspoolse maailmaga,” põhjendas Tallinna Linnateatri dramaturg ja lavastaja Paavo Piik, miks ta koos teiste ala eestvedajate Henrik Kalmeti ja Veiko Tubinaga Arvamusfestivalile tuleb. Mehed soovivad huvitavate teemapüstitustega tõmmata rohkem kultuuritegijaid avalikku arutellu ning käsitleda teemasid, mis puudutavad kunsti ja ühiskonna vahekorda. “Ideaalis on ju ka teater omamoodi arvamusfestival, eri väärtuste põrkumise ja arutamise plats. Eelkõige ootame aga hasartseid ja meeleolukaid jutuajamisi,” sõnas Piik.

Linnateatri ala tasub otsida festivali teisel päeval, 15. augustil. Päev algab seal värskete uudistega – näitlejad teevad varajaste ärkajate eest ära hommikuse lehe-, Facebooki- ja internetisirvimise, lugedes ette olulisemad hetkeuudised ja kommenteerides kuumemaid teemasid sotsiaalmeedias. Kohale tasub tulla varakult, sest pakutakse ka kohvi ja kooki.

Arutelus “Kultuurialkohol. Alkoholikultuur” räägitakse kunsti ja alkoholi seostest ning uuritakse, kas näitleja olemiseks peab alkoholi tarbima ning kas kultuuri peaks rahastama läbi sõltuvusaktsiiside. Oma kogemustest alkoholiga ning alkoholireklaamides osalemise eetilisusest räägivad Eesti meesnäitlejad.

“Kultuur on alkoholiga seotud muuhulgas rahastamise ja alkoholireklaamides osalevate näitlejate kaudu,” ütles Piik. “Tahame koos aruteludes osalejatega tekkinud pilti veidi mõtestada.”

Puudutatakse ka teatri ja loojate vastutust – mil määral käivad kunstitegemine ja sotsiaalne vastutus kokku ja mil määral on nad eraldi. “Eesti teater traditsiooniliste pereväärtuste kaitsel” küsib dramaturgidelt ja teatrikriitikutelt, kas kärgperede ja samasooliste ühenduste kujutamine laval on kõlbeline. Kui mujal maailmas juhtis teater 1990ndatel võitlust selle nimel, et seksuaalvähemusi ühiskonnas aktsepteeritaks, taasetendab Eesti teater kahesaja aasta taguseid mõisa- ja taluperekondade lugusid.

Linnateatri päevakava lõpetab arutelu ” Sotsiaalne vastutus for dummies. Kuidas saada hoolivaks ja vastutustundlikuks kunstnikuks?”.  Esitatakse küsimusi meediaekspertidele. Kuidas saada hoolivaks kunstnikuks? Millised on võimalikud kasutusviisid tuntusele? Miks üldse ise midagi arvata?

Arvamusfestivali teemaalade programm on tänavu mitmekesine ja põnev – umbes 40 erineval arutelualal puudutatakse teemasid alkoholikultuurist kuni robotite arenemisega seotud eetikaküsimusteni.

„Suur rõõm on näha, kuidas üle Eesti käivad praegu mõttetalgud ja korraldustöö, et enne jaanipäeva oleks kogu festivaliprogramm koos. See tagab, et kõik saaksid tuua augustis Paidesse oma erinevad teemad, probleemid, algatused ja lahendused,” sõnas Arvamusfestivali teemaalade juht Maiu Uus. „Kõige rohkem, koguni viis, on festivalil tänavu haridusteemadega seotud alasid. Arutletakse uut moodi õppimisese, kooliväärtuste, õpetamiskunstide, digihariduse ja kogukonnakoolide üle.”

Arvamusfestivali programmi aitavad kokku panna ligi 100 erinevat ühendust üle Eesti. Festivalilt leiab nii ühe- kui kahepäevaseid teemaalasid, päevas toimub igal alal kolm-neli arutelu. Juba eelmisel aastal festivalil osalenud organisatsioonid toovad Paidesse alad nagu Ettevõtlusala, 21. sajandi eesti pere, Vabakonna kasvulava. Uutest tulijatest on festivalil oma ala näiteks Tallinna Linnateatril, kus näitlejad lahkavad alkoholikultuuriga seotud teemasid: küsitakse, kas näitleja peab tarbima alkoholi ja kas kultuuri peaks rahastama läbi sõltuvusaktsiiside.

Väärtuste alal arutletakse robootikast ja tehisintellektist kuni inimese mineviku omandiküsimuste arutamiseni. „Robotid ja tehisintellektid ei ole päris tööriistad, kuid mitte ka inimesed. Kuid kui nad käituvad väga sarnaselt inimesele, ehk peaksime me neid siis ka inimesena kohtlema,” sõnas Mats Volberg, TÜ eetikakeskuse referent ja üks Väärusteala korraldajatest.

Uued ja varasemast mahukamalt esile toodavad teemad on Toimiv riik, Tööelu ala, Terve elu ala, Rahva Raamatu aed ja Sooala. Teadusalal jagub juttu suure paugu teooriast teaduse populariseerimiseni. Ka sel aastal on inimestel võimalik eri maailmavaatekohvikutes kohtuda ja mõtteid vahetada poliitikutega. Kindlasti on päevaste programmidega kohal kõik kuus parlamendierakonda. Meediakanalitest on mõlemal päeval kohal Postimees ja Ekspress Meedia oma vestlusprogrammidega ja ERR oma stuudioga.

„Arvamusfestivali sisu loomisel mängivad väga olulist rolli kümned ja kümned inimeste ühendused ja sädeinimesed, kes korraldavad arutelusid teemaaladel. Seetõttu oleme sel aastal pööranud palju tähelepanu nende toetamisele ja nõustamisele,” sõnas Arvamusfestivali teemaprogrammi juht Maiu Uus.

Teemasid, mida Paides toimuval festivalil käsitleda, pakuti veebruaris välja rekordarvuliselt – 250. Ideede rohkuse tõttu tuli teemaalade meeskonnal teha hoolikad valikud, mille tulemusena paluti sarnaseid mõtteid välja käinud organisatsioonid koostööd tegema. Tänaseks on kõigist ideedest väljakujunenud ca 150 arutelu või muud põnevat ja inimesi kaasavat sündmust.

Mis on vene kool Eestis? Kas see on Eesti haridus vene keeles või vene haridus Eestis? Mis on õpilaste jaoks tulevikule mõeldes kõige kasulikum?

Neile ja veel paljudele teistele haridust puudutavatele küsimustele proovisid Narvas toimunud [eel]arvamusfestivalil vastust leida Eduard Odinets, Irene Käosaar, Kristina Kallas, Triin Ulla ja Sergei Seredenko. Arutelu juhtis Aet Kiisla.

Lühikesele küsimusele „Mis on vene kool Eestis“ järgnes hingest tulev avalik arutelu, mille käigus said sõna paljud erinevad arutelus osalejad. Omi mõtteid sel olulisel teemal olid jagama tulnud mitmed õpetajad ning õpilased eesti ja vene koolidest.

Kui sageli öeldakse, et „arvamusi jagus seinast seina“, siis antud arutelu puhul oli arvamusi küll palju, kuid need klappisid omavahel ja lõid justkui ühe suure avaliku arvamuse. Vestluse käigus tuli välja, et kool peaks olema lihtsalt kool. Ei ole vaja eraldi vene kooli ega eesti kooli, vaja on kohta, kus õpilastel oleks piisavalt võimalusi valida ning saada parim haridus. Eduard Odinets ütles, et pole oluline, mis keeles õpitakse. Pigem tuleks esmalt paika panna tulemus, milleni hariduses püüeldakse ning seejärel pole vahet, kuidas selle tulemuseni jõutakse – peaasi, et jõutakse.

Jaguneti väiksematesse gruppidesse, kus vaadati tulevikku, pakkudes visioone, milline võiks olla vene kool Eestis tulevikus. Mõtteid ja ettepanekuid oli mitmeid – luua rohkem suuri kvaliteetseid ühisgümnaasiume; koolitada vene õpetajaid nii, et nad oleksid kompetentsed eestikeelset haridust pakkuma; anda eesti ja vene lastele võimalus tasuta eelkooli raames üheskoos mängida ja õppida ning koondada erineva emakeelega õpilased mitte ainult ühte koolimajja, vaid ka ühte klassi.

Arutelu lõppedes jäi kõlama üks kandev mõte – mõelda tuleb eelkõige lastele, neile peab andma võimaluse valida. Nii publik kui ka eeskõnelejad avaldasid lootust, et nende valikuvõimaluste pakkumisteni tulevikus ka jõutakse.

Arvamusfestival ootab sel aastal kõiki huvilisi osalema Eesti tulevikuloo välja mõtlemises ja esimene võimalus kaasa lüüa on homme Arvamusfestivali eelfestivalil Narvas.

„See, millises Eestis me elada soovime, on meie kõigi – minu ja sinu – teha,” ütles tulevikulugude kogumise eestvedaja Marten Lauri. „Küllap oleme kõik ühel hetkel tulevikule mõelnud. Tulevikulooga on võimalus seda teha koos mõttekaaslastega. Üksteist ära kuulates ja enda sisse vaadates saab sellele tuleviku-Eestile sammu lähemale astuda.”

Ta lisas, et tulevikulugu ei ole niisama “arutelu”, vaid see aitab päriselt enda sisse vaadata ja mõelda, et see, millises Eestis me tulevikus elada tahame, ei ole kellegi teise teha kui meie enda. Eesmärk ongi kaasata kõik eesti inimesed, kellel on huvi Eesti tuleviku teemadel kaasa rääkida. Mõtteid vahetama ja üheskoos arutlema on oodatud need, kes julgevad oma soovid, ettepanekud ja unistused Eesti kohta välja öelda.

Arutelud ei eelda mingisugust ettevalmistust. Kohapeal vestluse käigus sünnivad kas isiklikud või grupilood ning arutelude lõppedes peaksid osavõtjad suutma sõnastada selle, mida nad kas üksi või koos kaaslastega ise Eesti tuleviku jaoks teha saavad. Kõik kirjapandud tulevikulood talletatakse ning edastatakse loovmõtlejatele, kirjanikele, luuletajatele, stsenaristidele, kunstnikele ja teistele tõlgendamiseks.

Esimene tulevikulugude arutelu toimub Arvamusfestivali eelürituse raames 30. mail Narvas. Vabas vormis arutelu „Eesti tulevikulugu otsimas“ algab kell 17.00.

Arvamusfestival soovib tuua kokku inimesed ja organisatsioonid üle Eesti ning anda neile võimaluse mõnusas, sundimatus õhustikus vestelda nende küsimuste üle, mis Eesti jaoks olulised, ent millest tavaliselt räägitakse kinnistes koosolekuruumides.

Selleks, et Arvamusfestival oleks võimalikult hea mõttevahetusplatvorm kõigile, on meeskond sõnastanud hea arutelutava ja ootab, et festivalil osalejad sellest kinni peaksid.

Arvamusfestivali sisutiimi juht Margo Loor, mis on Arvamusfestivali hea arutelutava?

Arvamusfestivali ellukutsujad leppisid esimesel aastal kokku seitse põhimõtet, mis on festivali korraldamise aluseks. See ongi Arvamusfestivali hea arutelutava. Seda võiks võrrelda põhiseaduse üldosaga, kus on kirjas, mis on need suured väärtused ja printsiibid, millest lähtuvalt korraldajad teevad jooksvaid otsuseid.

Meie jaoks on oluline, et inimesed austaksid nii kõiki teisi festivali osalejaid kui ka nende aega ja oleksid teiste inimeste suhtes hinnanguvabad, reageerides inimese mõtetele, mitte tema isikule. Ootame, et arutlejad tõestaksid oma väiteid ja peaksid kuulamist sama oluliseks kui kõnelemist. Tahaksime, et arutlejad keskenduksid lahendustele selle asemel, et lihtsalt kritiseerida. Ja üldiselt tahaksime, et kõneleksid inimesed, mitte esitlusmaterjalid, seega PowerPointi kasutamisest soovitaksime pigem loobuda.

Miks on festivalil sellist raamistikku tarvis?

Korraldajad vahetuvad, esialgsed suusõnalised kokkulepped võivad ununeda. Uued, festivali käivitamisel ettenägematud olukorrad võivad korraldustiimi ette kerkida. Nendel puhkudel aitab hea arutelutava kiiresti leida õige lahenduse, ei pea hakkama otsast peale elu ja festivali mõtet läbi väitlema. Saab vaadata head arutelutava ja sealt meenutada, mis on kogu tegevuse n-ö DNA.

Kui ma tulen Arvamusfestivalile osalema ja tahan head arutelutava austada, siis mida ma pean silmas pidama? Kuidas peaksin käituma?

Hea arutelutava punktid on kirjas nii festivali toimumispaigas, kavas kui ka kodulehel. Nende läbilugemine võtab alla minuti, kuigi igaühest võiks rääkida tunde. Festivali ajal näpuga järge ajama ei pea. Nagu juba ütlesin, on heas arutelutavas näiteks kirjas, et kuulamine on sama oluline kui kõnelemine, et hea arutelu sünnib vastastikusest austusest ning et väärtuslikeim on argumenteeritud arvamusvahetus, kus oma seisukohtade toetuseks esitatakse ka loogilisi ja faktilisi tõestuskäike. Asjad, mida mõistlik inimene heas arutelus nagunii teeb.

Üks hea arutelutava punkt, mille vastu Eesti avalikus ruumis kiputakse siiski sageli eksima, on reageerimine inimese esitatud mõtetele, mitte tema isiku ründamine. Nii et kui festivali külastaja tahab head arutelutava austada, siis võiksid Vallimäelt eemale jääda isikute pihta käivad pilked ja sõnarünnakud. Loome koos kultuurse ja lahendusi pakkuva õhkkonna, kus igaühel on õigus oma arvamusega arutelus osaleda.

Eelmise nädala lõpus alanud Arvamusfestivali Hooandja kampaania annab võimaluse toetada seda, et augustis oleksid tingimused arutlemiseks mõnusamad kõigile osalejatele, kaasa arvatud festivali vabatahtlikele.

Hooandjate toetusel loodetakse katta enam kui 150 vabatahtliku majutus- ja toitlustuskulud festivali ajal. Osa rahast kulub sellele, et muuta Vallimägi mugavamaks, pakkudes rohkem istumisvõimalusi ja varjualuseid. See kõik peaks kaasa aitama sellele, et festivaliala soosiks võimalikult palju kaasavaid aruteluformaate ja oleks vihmakindel.

„Tellime toetuse abil võimalikult palju töid kohalikelt inimestelt – lapitekkide õmblejatelt, festivaliala ehitajatelt ja teistelt,“ rääkis Arvamusfestivali turundusjuht Anu Melioranski. „Meil on üks suurem unistus – toota koostöös EKA arhitektuuri eriala magistrantide, õppejõudude ja inseneridega vihmakindel varjualune, mis sobib Paide Vallimäe looduskaunisse keskkonda.“
Korduvkasutatav varjualune on moodne, mugavalt üles seatav ja kokkupandav ning vaatamata oma avatusele ja õhulisusele pakub see kaitset tuule ja vihma eest. „Joonised ja maketid on juba olemas, nüüd on vaja varjualune päriselt valmis teha,“ lisas Melioranski.

Samas võib juhtuda, et küllaltki mahukas ja palju tööd nõudev varjualuse projekt valmib alles 2016. aasta Arvamusfestivaliks.
Nagu tavaks, teeb Arvamusfestival kõikidele hooandjatele tänutäheks festivaliga seotud kingitusi. Kingituste hulgast leiab nii Arvamusfestivali kõrvarõngaid, Stella Soomlaisi spetsiaalselt festivali jaoks loodud nahast käepaelu, õpilasfirma Sikikikilips loodud kikilipse kui ka Reet Ausi disainitud Arvamusfestivali T-särke.

Lisaks hooandjatele toetavad Arvamusfestivali Avatud Eesti Fond, Paide linn, Järvamaa omavalitsused, Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Swedbank ja Eesti Energia.

Arvamusfestival toimub 14. ja 15. augustil Paide Vallimäel. Festivalilt leiab hulgaliselt võimalusi, et lüüa kaasa inspireerivates aruteludes ning diskussioonides, leida oma ideedele ja ettevõtmistele kaasaelajaid ning hankida uusi ja põnevaid tutvusi.

„Eks Arvamusfestivali teevad ja toetavad need, kelle arvates on Arvamusfestival üks võimalus ise midagi ära teha, muuta elu Eestis paremaks,“ sõnas Melioranski.

Hoogu saab anda 7. juulini Hooandja kodulehel.

Sel suvel kolmandat korda toimuv Arvamusfestival avab festivalihooaja juba 30. mail, mil Narvas toimub esimene arutelude päev, mis aitab tuua erinevaid teemasid ja debatte inimestele lähemale ja koju kätte.

Eelfestivali eesmärk on luua keskkond uute ideede ning ühiskonna jaoks kasulike ettevõtmiste sünniks, arendada arutelu- ja suhtluskultuuri Eestis ning inspireerida inimesi oma elu mõjutavatel teemadel sõna sekka ütlema.

Päeva jooksul leiab aset mitu inspireerivat arutelu. Näiteks mõtisklevad Eduard Odinets, Irene Käosaar, Kristina Kallas, Triin Ulla ja Sergei Seredenko selle üle, mis on vene kool Eestis, arutelu „Eesti tuleviku lugu otsimas“ mõttetalgutel üritatakse sõnastada, mida eesti inimesed ise oma riigi tuleviku jaoks ära teha saaksid.

„Narva festival keskendub paljuski Narva arengu tuleviku teemadele,” tutvustas Narva festivali Mall Hellam, kes juhib üht olulisemat Arvamusfestivali toetavat organisatsiooni: Avatud Eesti Fondi. „Päeva avavad venelastele hästi tuntud Artemi Troitski ja Vasja Oblomov, kes lahkavad Venemaa olukorda ja arenguid kultuuriinimeste vaatenurgast. Loodetavasti tuleb põnev ja inforikas päev.“

Põnev ja mitmekesine on ka augustis Paides toimuva Arvamusfestivali programm. Plaanis on arutelusid soorollide, kodanikuühiskonna, tervise, ettevõtluse, eetika ning paljudel muudel huvitavatel teemadel. Lisaks uutele teemadele võib festivalil näha ka uudsemat lähenemist teemaaladele.

„Me ei nimeta ainult haridusala, keskkonnaala või majandusala, vaid püüdsime leida kitsamaid teemasid ja probleeme, mida iga ala võiks lahata, esile tõsta ja millele lahendust otsida,“ selgitas Arvamusfestivali teemaalade programmi juht Maiu Uus.

Nagu eelmistel aastatel, on ka sel korral festivali kandvaks jõuks inimesed, kes julgevad ja tahavad erinevatel Eestit puudutavatel teemadel kaasa rääkida. “Aastad on näidanud, et Paide festivalile tulevad kokku inimesed, kes on huvitatud Eesti käekäigust ja soovivad Eesti asjades sõna sekka öelda. See on omamoodi mõtete laulupidu ja vaidluste folk, mis ühendab endas väga erineva taustaga inimesi,“ rääkis Hellam. Ta lisas, et Arvamusfestival pakub harukordse võimaluse kohtuda silmast silma, luua kontakte, vaielda ja arutleda otse ja oma nime all ning muuhulgas saada uusi teadmisi ka väljendus- ja väitlusoskuse alal.

Veebruaris toimunud ideekorjele laekus 250 mõtet, millistel teemadel võiks tänavusel festivalil arutleda. Nendest pannakse kokku üle 30 teema-ala. Festivali programm peaks selguma lähinädalatel.

Muusikakriitiku ja ajakirjaniku Artemi Troitski silmis on laul üks arvamuse avaldamise vormidest. Narvas astub Artemi Troitski järgmisel laupäeval osalejate ette koos Vene muusiku Vasja Oblomoviga, et koos arutleda, milline on muusika tähtsus ühiskonnakriitikas. Mida arutelult oodata?

Millest 30. mail Narvas Vasja Oblomoviga räägite ja mis teemasid puudutate?
Ei tule arutelu, vaid pigem dialoog minu ja Vasja Oblomovi vahel. Vasja Oblomov on tuntud Venemaa laulja. Ta on pärit Rostovist, aga viimased aastad on elanud Moskvas ja kirjutab väga huvitavaid laule aktuaalsetel teemadel. Oblomoviga räägime väga erinevatest asjadest. Ma ei tahaks, et jutt puudutaks praegust poliitilist olukorda ja üldist keerulist olukorda Venemaal.
Arvan, et räägime temaga muusikast, kaasaegse Vene meedia olukorrast, meie ühistest sõpradest, tuttavatest, muusikutest, avaliku tegelastest jne. Vasja Oblomov pole ainult muusik, koos Mihhail Jefremovi, Dmitri Bõkovi ja Andrei Orloviga on ta sage külaline telekanali Дождь saates „Господин хороший”.
Meie jutt puudutab kindlasti ka selliseid teemasid nagu kultuuriinimeste reaktsioon sellele, mis toimub praegu Venemaa poliitilises elus. Kuidas nad reageerivad erinevatele hiljuti kerkinud probleemidele, näiteks tsensuurile, usklike tunnete kaitsmisega seotud probleemidele jne.

Muusika nagu sõna – see on autori viis oma arvamust avaldada. Missuguseid eelised on Teie arvates muusikal? Kuidas autorid avaldavad oma arvamust muusikaga?
Ma just arvan, et muusika pole arvamuse avaldamise viis. Arvamus saab ikka avaldada ainult sõnadega, arvamus tuleb formuleerida. Ainult siis saab see kõlada arvamusena.
Muusika mõjub mitte sõnadega, vaid emotsioonlasel tasandil. Muusika mõjub üldse mitte intellektuaalsetele retseptoritele, vaid pigem tunnetele, temperamendile, sentimentaalsusele ja muule.
Muidugi, laulud võivad olla ka sisulised. Asjatult ei räägita näiteks protestilauludest, millega väljendatakse mingisugust protesti. Kuid see ei puuduta muusikat, see puudutab sõnu.

Eelmisel aastal osalesite Arvamusefestivalil Paides. Mis muljed Teile jäid?
Muljed on väga head. Mulle meeldis juba festivali idee, kus kokku oli pandud vabad arutelud erinevatel teemadel ja oli võimalik käia ühelt lavalt teisele, kuulata arutelusid nendes küsimustes, mis sind puudutavad.
Minu arust on see väga kena formaat ja mul oleks hea meel, kui ka Venemaal oleks võimalik midagi samasugust. Aga ma pole kindel, et meil see sama rahulikult toimiks nagu Eestis. Paides ma igatahes ei näinud mingit esinejate agressiivsust ega konflikte inimeste vahel. Ausalt öeldes, mul on väga raske ette kujutada midagi samasugust kaasaegsel Venemaal, kuna olukord riigis on praegu väga pinev.

Järgmisel laupäeval, 30. mail toimub esimene Arvamusfestival Narvas, kuhu on oodatud aktiivsed inimesed, kes soovivad kaasa mõelda meie kõigi tuleviku osas. Tegemist on esimese eelfestivaliga, mis loodetavasti muutub samasuguseks traditsiooniks nagu on Arvamusfestival Paides, mis toimub tänavu 14.-15. augustil juba kolmandat korda.

Rohkem infot leiad siit: bit.ly/1FyARRn

Loo autor: Jekaterina Kalinitševa