Paides tänavu kuuendat korda toimuv Arvamusfestival on osa uuest demokraatiafestivalide võrgustikust Democracy Festivals. Kaheksa demokraatiafestivali Põhjamaadest ja Läänemere piirkonnast, alates Visbyst Rootsis kuni Birštonaseni Leedus, on ühendanud oma jõu, et aidata luua tugevamat osalusdemokraatiat kõikjal maailmas ja pakkuda võimalust õppida parimatest tavadest. Kaheksa festivali tõid 2017. aastal 29 päeva kokku kuni 500 000 osalejat.

Võrgustik sündis Eesti-Läti-Taani ühisprojektina. Mõte hakkas idanema Lampa vestlusfestivali eestvedaja Ieva Morica peas, keda Arvamusfestivali inimesed festivali korraldamisel nõu ja jõuga aitasid. Arvamusfestivali ellukutsuja Kristi Liiva: “Rääkisime arengukohtadest, mis iga riigi demokraatlikus aruteluprotsessis ja laiemalt suhtluskultuuris on ning sellest sündis idee toetuda vastastikku parimatele praktikale ja üheskoos demokraatiafestivalide missiooni ellu viima hakata.”

Platvormi Democracy Festivals missioon

Põhja- ja Baltimaade ainulaadne osalusdemokraatia ja demokraatiafestivalide kogemus väärib laialdasemat tähelepanu ning selle talletamiseks ja jagamiseks ongi veebiplatvorm Democracy Festivals loodud. Sealt leiab kaheksa demokraatia edendamise festivali tutvustuse ning juhendi neile, kes soovivad kas ise uusi festivale luua või edendada muul moel arutlevat demokraatiat. Lisaks Arvamusfestivalile kuuluvad võrgustikku Rootsi Almedalsveckan, Soome SuomiAreena, Läti Lampa, Islandi Fundur Fólksins (alates 2018. aastast Lysa), Norra Arendalsuka, Taani Folkemødet ja Leedu Būtent!.

Demokraatiafestivalide missiooni toetab Põhjamaade Ministrite Nõukogu. Nõukogu Eesti esinduse juht Christer Haglund: “Tänapäeva demokraatia on pidevas muutumises, pakkudes väljakutseid ja luues uusi võimalusi. Toetame Balti- ja Põhjamaade koostööd arutelukultuuri arendamisel suunas, mis inspireeriks inimesi osalema ühiskondlikes aruteludes, toetaks nende turva- ja heaolutunnet, oskust ja julgust end väljendada, tahet teisi kuulata ja teistsugust arvamust austada. Soovime kaasa aidata arutelukultuuri levikule ka meie piirkonnast kaugemale.”

Demokraatiafestivalide formaadi vastu on juba huvi tundnud Ukraina, Lõuna-Korea, Ühendkuningriik, Holland, Belgia, Valgevene, aga ka näiteks Kataloonia piirkond.

Arvamusfestival eristub vabatahtlike kaasamisega

Paide Arvamusfestival eristub teistest festivalidest peamiselt kahes aspektis. Arvamusfestivali eestvedaja Maiu Lauring: “Kui mujal on põhikorraldajad kohalikud omavalitsused ja/või ettevõtted, siis siin sünnib festival sadade vabatahtlike ja toetajate abil. Partnerid on korduvalt uurinud, kuidas nii palju vabatahtlikke ja eriti kohalikku kogukonda kaasata ja üheskoos festivali toimimas hoida. Samuti on partneritele muljet avaldanud, kui hästi toetab Arvamusfestivalil ruum ja õhustik nii korraldatud arutelude kui spontaansete vestluste pidamist. Demokraatiafestivalide peres on Arvamusfestival hinnatud nii-öelda butiik-festivalina.”

Eesti eeskuju innustab

Arvamusfestival on olnud eeskujuks Lätis toimuvale Lampa vestlusfestivalile. Samuti on eestlased andnud festivalikorralduse näpunäiteid Valgevene, Ukraina ja Bulgaaria noortele ja kodanikuaktivistidele. Ukraina väikelinnas Severodonetskis toimus 9. septembril 2017 esimene ühepäevane arvamusfestival, mis tõi kokku eksperdid ja linnarahva ning tõstatas nende jaoks olulisi teemasid. Arvamusfestivali mudelit soovivad katsetada veel kuus piirkonda, kelle eesmärk on järgmise kahe aasta jooksul jõuda oma festivalini. Demokraatikafestivalide idee ja formaadi levik Euroopa idapiirile on Eesti jaoks oluline ning sellest aastast tegutsetakse sel suunal veelgi aktiivsemalt ja sihipärasemalt.

Olof Palme pärand ja demokraatiafestivalide sünd

Demokraatiafestivalide traditsioon ulatub aastasse 1968, kui Olof Palme, tolleaegne Rootsi haridusminister, pidas kõne, seistes veoauto kastis. Veoauto oli pargitud Almedaleni parki ning sinna kogunes teda kuulama mitusada inimest. Suure tõenäosusega polnud toona kellelgi õrna aimugi, et nad muutsid ajalugu ja mõjutasid tervet Põhjamaade ja Balti piirkonda. 50 aastat hiljem on demokraatiafestivalid levinud mitmesse Läänemere riiki ning neist on saanud olulised sündmused, kus osalevad riigi tulevikust huvituvad inimesed ühiskonna eri gruppidest.

Arvamusfestivali ideekorjesse saabus üle 200 aruteluidee, teemad ulatuvad inimvarast ja meditsiinist innovatsiooni ja metsanduseni. Kõige enam esitati väärtuste, hariduse ja noortega seotud arutelude ideesid.

Festivali eestvedaja Maiu Lauringu sõnul joonistuvad ideekorjesse jõudnud ideede põhjal välja teemad, mis on Eesti inimeste jaoks praegusel ajal olulised ning küsimused, mis vajavad läbirääkimist. “Teemadering on sarnaselt eelmistele aastatele lai, esindatud on nii hariduse, elukeskkonna, majanduse, innovatsiooni, meditsiini, välispoliitika kui kultuuri teemad. Eriliselt torkab aga silma mure Eesti inimvara ja metsa pärast,” rääkis Maiu Lauring.

Lisaks üksikutele aruteluideedele olid sel aastal ideekorjesse oodatud ka terviklikud teema-ala lahendused. “Meie soov oli innustada arutelude korraldajaid koostööle juba ideede väljatöötamise etapis, et arutelu ettevalmistamiseks jääks rohkem aega ja energiat. Paistab, et niisugune lähenemisviis sobib – meieni jõudis 15 teema-ala lahendust, millest suur osa tõenäoliselt ka töösse läheb,” rääkis Lauring.

Ideekorje analüüsi meeskond hindab ideid neljas kategoorias: arutelu eesmärgi argumenteeritus, teemapüstituse selgus ja põhjendus, osalejate mitmekesisus ja aruteluvorm. Tänavu kaasatakse hindamisprotsessi ka EV100 Noorte Maapäeva saadikud, et festivali programmi jõuaks noori kõnetavad teemad.

Arvamusfestivali ideekorje tulemused selguvad märtsi alguses. Arvamusfestivali programm sünnib kümnete arutelukorraldajate ühisloomes ning saab paika juuni alguseks.