Arvamusfestival ei ole pelgalt täiskasvanud “arvamusliidrite” pärusmaa ning Järvamaa noored on seda juba mõistnud. Nende eestvedamisel toimub sel aastal Noorte alal tänavagraafika konkurss, juttu aetakse osaluskohvikus ja elavast raamatukogust laenutakse välja lausa päris, tuntud inimesi. Kuid tõsise argumenteerimise kõrval ei unustata ka lustida.

Laupäeval, 15. augustil esitavad Tänavakunsti alal oma loomingut seitse kunstnikku. Tööde joonistamist alustatakse kell 12.00 ning kogu päeva vältel on publikul võimalus jälgida teoste valmimist. “Kuna tänavakunsti ei saa harrastada igal pool, siis loome Arvamusfestivalile ala, kus noored kunstnikud saavad oma arvamust avaldada läbi kunsti – tuua välja midagi, mis on kaua hinge peal olnud või pöörata tähelepanu positiivsele meie ühiskonnas,” sõnas konkursi korraldaja Carolyn Mets.

Kõik huvilised on oodatud jälgima kunstnike tööprotsessi ning hiljem ka ringkäigule, mil oma töö sisu selgitatakse. Pisikeste intervjuude ajal uuritakse kunstnikelt, kuivõrd keeruline või lihtne on neil oma hobiga tegeleda; vesteldakse sellestki, kas hobist oleks võimalik töö teha.

Põnevust ja ehk ka pisukest võistlusmomenti pakub aga elav raamatukogu, mis algab laupäeval kell 17.00. Huvilistel on võimalik endale mõneks hetkeks välja laenutada tuntud inimesi. Nagu raamatukogudes ikka, on laenutataval ka tagastustähtaeg, seega tuleb kõik huvipakkuvad küsimused nobedalt valmis mõelda.

“Sellist võimalust, kus inimene saab vabas keskkonnas rääkida mõne tuntud Eesti inimesega, esineb harva,” ütles Kristofer Jürisoo, kes on üks elava raamatukogu korraldajatest. Tema sõnul on see hea võimalus pärida oma valdkonnas edukatelt persoonidelt nende tegevuste telgitaguste kohta ja saada ehk mõni nõuannegi. Või siis lihtsalt mõnusasti juttu ajada.

Kui aga soovite koos Järvamaa noortega arutleda digimaailma teemadel, leiate viis noort Väätsa põhikooli õpilast 15. augustil kl 13.30 Õpiorust arutlemas teemal “Miks lapsed lähevad digimaailmast pöördesse?” Õpilased tõestavad, et nad ei ole pelgalt passiivsed tarbijad, vaid suudavad samuti oma ja eakaaslaste valikuid analüüsida, selgitada. “Ka maakoolis võib olla põnev, ka poistel on koolis huvitavaid ettevõtmisi, seda nende enda initsiatiivil: Väätsa televisioon, kooliraadio, õpilasfirma Digitund,” rääkis noormeeste õpetaja Anneli Tumanski uhkusega. Kohale tuuakse ka poiste loodud 3D-mudel tuleviku koolimajast.

Tegelikult ei ole ühelgi festivaliprogrammi sündmusel vanusepiirangut. Seega võib öelda, et sarnaselt NO99 Tantsulaagriga, kuhu on oodatud kõik osalised, ootavad ka Järvamaa noored muusikud Keskväljakule püstitatud Wabalava ette igas vanuses fänne. Meelelahutuseks ja muusikaliseks vahepalaks esitatakse kogu päeva vältel nii klassikat kui ka poppi, luuletatakse, lauldakse ja tantsitakse.

“Igalühel meist peab olema oma arvamus siin reaalses elus;arvamus, millest ise lähtume ja mida soovime muuta kuuldavaks. Ja need isikud on enese hinge, mõtted pannud loomingusse ja olemasolevate loometööde esitamise emotsioonidesse ja valikusse,” rääkis Noorte ala üks korraladajatest Helena Mägi.

“Festivali ootavad nii nemad kui ka teised noored väga palju. See on see üks sündmus, mis ajab Paide tõeliselt elevile ja noored on Arvamusfestivali üks tähtsamaid alustalasid,” lausus Kristofer Jürisoo, kes julgelt kõiki osalema kutsub.

Lisaks toimub Noorte alal ka osaluskohvik, salvestatakse Kuma raadio otsesaade “Skräss” ja kuulatakse-mängitakse mõnusat meeleolumuusikat.

Üks Arvamusfestivali tänavusi uuendusi puudutab erakondade osalemist festivalil. Kui eelnevalt olid erakonnad festivali südames Vallimäel koos – nn maailmavaate kohvikus – siis tänavu on erakonnad ala peal laiali.

Kohal on kokku seitse erakonda: kõik parlamendierakonnad ja üks parlamendist välja jäänud erakond. 14. augustil on kõigil võimalus arutada koos Keskerakonnaga, IRLiga, Reformierakonnaga ja Eestimaa Roheliste poliitikutega, 15. augustil on kohal SDE, Vabaerakond ja EKRE. Mida erakonnad oma arutelualadel pakuvad?

14. august

Keskerakonna ala
Keskerakond võtab ette tänasele Eestile olulised teemad. Kas pagulasküsimus on muutnud lõimumispoliitka ühiskonna jaoks ebaoluliseks? 27 655 inimest andis oma allkirja kütuseaktsiisi tõstmise vastu, kuid mis saab edasi? Kas meie riigi regionaalpoliitiline tulevik on linnastumine? Arutelude vahel ja eelnevalt on võimalik kohtuda tuntud Keskerakonna poliitikutega.

Isamaa ja Res Publica Liit
Isamaa ja Res Publica Liidu laval diskuteeritakse ilma võltshäbita ja ausalt poliitika üle. Poliitika pole patt ning teravaid torkeid ja sõnalahinguid, kus jäetakse üleliigsed viisakused kõrvale, on oodata kõigil aruteludes osalejatel.

IRL-i minimissiooniks on oma aruteludega panustada, et Eestis saavutab Arvamusfestival poliitikakujundamises samasuguse rolli nagu Soomes, Rootsis ja Taanis, kus osalemisnumbrid ulatuvad kümnetesse tuhandetesse. Aeg on küps, et anonüümsed „delfi kommentaatorid“ julgeksid oma sõna sekka öelda ka reaalsetes aruteludes ja just sellist võimalust soovib pakkuda IRLi Vaba lava.

IRLi vabalaval on fookuses kolm suurt teemat. Päeva alustatakse majandusteadlase Andres Arraku juhtimisel, kui juureldakse selle üle, miks on Eestist kui majandustiigrist kujunenud tänaseks välja riik, kellele prognoositakse lähiaastatel majanduskasvu 2-4%? Aastaid on räägitud, et meie ettevõtetel on vaja tõusta tarneahelas ja pakkuda kõrgema lisandväärtusega tooteid ja teenuseid, kuid tänaseks on jäänud vaid sõnadeks. Mida ja kas üldse saab riiklikul tasandil siinkohal teha? Maksupoliitika? Dotatsioonid?

IRLi teine „sõnalahing“ on intriigihõnguline. Bestselleri „Isamaa tagatuba“ autor Kalle Muuli julgeb kaevuda IRLi juurteni ning arutleda kas ja millal toimub Isamaa kolmas tulemine? Erakond, mida on juhtinud Mart Laar ja andnud 90ndate algul toimunud reformidega Eestile tänase näo, on sattunud madalseisu. Isamaas on toimumas sisekaemus juunis valitud uue esimehe Margus Tsahkna juhtimisel, kuid kas Laari „õpilane“ on õpetaja kingade vääriline? Koos Kallega on lavale oodata tegevpoliitikuid, kuid ka mehi, kes küll tänaseks on loobunud poliitikast, aga kelle töö ja agaruse viljaks ongi Isamaaliit.

Päeva lõpetab arutelu Eesti kaitsevõime üle, mida veab Riigikogu riigikaitse komisjoni esimees Marko Mihkelson. Vaba maailma piiridel asuva Eesti julgeolekut vaadeldakse nii Venemaa agressiooni kontekstis Ukrainas kui ka laiemas globaalses võtmes. Tõenäoliselt on meie riik vastakuti pikaajalise probleemiga, mistõttu peame iga päev enda käest küsima – kui hästi oleme kaitstud erinevate ohtude eest?  See puudutab nii meie iseseisvat kaitsevõimet kui ka rahvusvahelist koostööd oma lähimate liitlastega NATOs ja Euroopa Liidus. Marko kõrvale võib oodata muljetavaldavat kooslust – suursaadik Jüri Luike, kaitseliidu ülem brigaadikindral Meelis Kiili, kaitseministeeriumi asekantsler Jonatan Vseviovi, Londoni mõttekoja analüütik Kadri Liiki ja meediaekspert Raul Rebast.

Reformierakond
Reformierakonna aruteluala nimeks on sel aastal “Kindlalt juhitud Eesti!”. Arutelusid juhivad oma ala eksperdid nii Reformierakonnast kui ka asjatundjad väljastpoolt erakonda. Põhifookuses saab olema majandus, mida käsitletakse läbi mitme erineva teemanurga, nagu näiteks julgeolek, lapsed ja riigi konkurentsivõime.

Arutelud toimuvad reedel, 14. augustil ning kolmes jaos:

– kell 13:00 – 14:30 “Mitme rikkama hulka kuulub uuspõhjamaine Eesti?
– kell 15:30 – 17:00 “Lapsed – kas investeering või kulu?”
– kell 18:00 – 19:30 “Kuidas liitlaste kohalolek mõjutab meie palkasid?”

Meie regioonis on suurema osa riikide põhiküsimuseks majanduse stabiilsus ja jätkusuutlikkus. Kuidas saavutada konkurentsieelist ja võimaldada inimestele suuremaid sissetulekuid? Samas on murekohaks järjest vananev ühiskond ja suurenev vajadus oskustööliste järele. Kõige eelneva kirjeldatu aluseks on aga omakorda julgeolek ja turvatunne.

Reformierakonna alal saab ka väljaspool planeeritud aruteluaegasid mõnusasti jalga puhata ning arvamusi jagada ja kujundada. Pakutakse ka väikseid suupisteid ja karastavat jooki.

Roheline Eesti

Rohelised on Arvamusfestivalil esmakordselt. Oodatud on julged arvamused ja lahendused, sest teie ees on julged küsimused. Milline narkopoliitika sobiks Eestile? Mida teha toiduraiskamise lõpetamiseks? Millised on Rail Balticu mõistlikumad alternatiivid?

15. august

Sotsiaaldemokraatik Eesti
Kui aeg on liigestest lahti ja vanaviisi edasi viib hoopis tagasi, tuleb otsida uusi lahendusi. Sotsid võtavad ette kolm tulist teemat ja kutsuvad arutama majandusarengu, avatud eestluse ja ääremaastumise teemal. Kohal on uus esimees Jevgeni Ossinovski ja sotside raudvara Marju Lauristin, lisaks ministrid, saadikud ja erakonnavälised arvamusliidrid. Kolmas aasta, latt on kõrgel, teeme ära.

Vabaerakonna mõttekohvik
Möödunud aastal osales Vabaerakond arvamusfestivalil kui uus tulija poliitikas, täna on nad juba populaarne erakond, mis kõneleb sellest, et ideed kannavad. Kui eelmine kord rääkisid nad poliitilise reformi vajadusest, siis sedakorda keskendutakse elu võimalikkusele Eestis. Märksõna on kogukond. Elutervsus ja lahendus probleemidele algab sellest, kui me tahame teha asju koos, kogukonnana. Kui me tahame üksteist toetada ja aidata. See on võti ka sotsiaalsetele probleemidele.
Vabaerakond teeb tihedalt koostööd ka Regionaalarengu alaga Arvamusfestivalil. Seal püütakse vastata küsimustele, kas linnastumine on pöördumatu ja vastupidi – kas tühjaks jäänud maa pole mitte piiramatu ressurss, kuhu globaalsed kriisid meid tagasi juhivad?

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna eestuba
Tänases maailmas, kus Euroopa on aastakümnete suurimas muutuses tulenevalt globaliseerumisest, finantskriisist, massiimmigratsiooni survest teistelt mandritelt ja kultuuriruumidest, samuti teravnenud julgeolekuolukorrast, on konservatiivseid väärtusi kandvad erakonnad ja -liikumised pälvinud rahva märkimisväärse toetuse kasvu.
Nii võitsid Suurbritannias, Poolas ja Taanis viimased parlamendivalimised just konservatiivid, Soomes jõudsid põlissoomlased valitsuserakondade hulka ja hõivasid ka olulised ministrikohad. Konservatiivsed erakonnad on oma valijate toel tugevad ka teistes Euroopa riikides nagu Prantsusmaa ja Ungari.

Seni Euroopas peaideoloogiatena toiminud globaalne liberalism ja sotsiaaldemokraatia ei ole oma ülesannetega hakkama saanud ning vajavad hädasti ühiskonda tasakaalustavat jõudu, milleks sobib hästi rahvuskonservatism. Kui enamus valitsevate erakondade otsuseid sünnib ju nende hämarates tagatubades, siis EKRE eestuba pakub häid võimalusi oma mõtteid vabalt väljendada, sisukalt arutleda.

Oleme valinud kolm peateemat mis rahvuskonservatiividel südames ja keelel, sest nende ilma nende lahendamiseta Eesti elu paremaks ei lähe. Imre Mürk juhib teemat kuidas juhtida Eesti majandus välja patiseisust ja suurendada inimeste sissetulekuid. Sellega mõnevõrra haakuv on Eesti arutelu põllumajanduse perspektiividest ja arenguvõimalustest.

Kolmas, ja ehk ka kõige intrigeerivam, arutelu on teemal, kuidas päästa meie rahvas väljasuremise ohust. Pakume sellele probleemile ka lahendusi. Demograafilist paneeli modereerib rahvasaadik ja nelja lapse isa Martin Helme ning juttu tuleb väga mitmetest asjadest: kuidas suurendada iivet, kuidas tugevdada pereväärtusi ja aidata noori peresid elu alustamisel ka riigi poolt. Eestis peaks eesmärk olema kolm last igasse peresse!

Avatud Eesti Fondi (AEF) jaoks on Arvamusfestivali toetamine võimaluse andmine ühiskonna liikmetele, et saada kokku silmast silma ja arutada asjade üle, mis puudutavad kõiki, kuid igapäevaelus ehk tööplaani ei mahu. Seekord kutsub AEF koos
Delfiga üles lahkama ka vihakõnega seonduvat.

Nii, nagu kõik kaaskorraldajad ja toetajad, loodab ka Hellam festivalil näha inimesi, kelle jaoks on oluline arutleda ühiskonnas muret tekitavate teemade üle. Nii näiteks soovib ta tähelepanu pöörata vihakõne järsule esilekerkimisele kõige avalikes anonüümsetes internetikommentaariumites.

Fond tutvustab festivalil kolmandat kommentaariumite-teemalist uuringut ning arutleb sagenenud pahatahtlike anonüümsete arvamusavalduste valguses, kuidas takistada vihakõne levikut. Ühtlasi mõeldakse ka, kas ja kuidas võiks ajakirjanduse eetikakoodeksi täiendada.“On tagumine aeg midagi ette võtta, et vihakõnest avalikus ruumis ei kujuneks uus normaalsus,” sõnas Hellam.

Vihakõne teemaline arutelu toimub Ekspress Meedia alal 14. augustil kell 13.00-14.15. Teema üle diskuteerivad teiste seas Mall Hellam, Urmo Soonvald, Mihhail Lotman ja Linnar Viik.

Teiste Avatud Eesti Fondi alal toimuvate arutelude teemad leiad festivali kavast.

Euroopa Parlamendi Eesti infobüroo toob tänavu Arvamusfestivalile debati, kus meie europarlamendi liikmed keskenduvad ajakirjanik Neeme Raua modereerimisel võimalikele lähituleviku arengutele Venemaal.

Vene Riigiduuma väliskomisjoni esimees Aleksei Puškov ütles sel kevadel toimunud pressikonverentsil, et on lõpetanud europarlamendi materjalidega tutvumise, sest see on suhteliselt mõttetu tegevus, kuna sel kogul pole palju kaasarääkimisõigust Euroopa välispoliitikas. Samas on meie eurosaadik Marju Lauristin öelnud, et parlamendi kaal Euroopa välissuhtluses on just praeguse koosseisu ajal nähtavalt tõusnud.

Euroopa Parlamendi Eesti infobüroo toob europarlamendi liikmed Paide Vallimäele, et mõtiskleda selle üle, kas ja millistes valdkondades oleks Euroopa ja Venema rahvaesindajate koostöö võimalik ning milliseid hoobasid on Euroopa Parlamendil ELi Venemaa-poliitika mõjutamiseks ajal, mil omavahelised suhted Euroopa Liidu ja Venemaa vahel praktiliselt puuduvad? Räägitakse ka sellest, kuidas peaks EL käituma majandussuhetes Venemaaga ja kuidas mõjutab vene gaas Euroopa ühtsust.

Teiste europarlamendiliikmete seas on lubanud kohale tulla Tunne Kelam, kelle sõnul on raske Arvamusfestivali tähtsust ja olulisust üle hinnata.

“Tegus kodanikuühiskond on avatud demokraatia nurgakivi. Ja kodanikuühiskonna toimimise eelduseks on see, et ka väljaspool formaalseid struktuure toimub sisukas ja mitmekülgne arutelu. Ainult see, mitte täiendavate institutsionaalsete foorumite juurde loomine, viib kokkuvõttes ühiskonda edasi,” ütles ta. Kelam lisas, et mõne aastaga, mil festivali on korraldatud, on see saanud vaba mõtte ja eelkõige kvaliteetse arutelu majakaks. “Loodan seda näha ka tänavu. Arvamusfestivali vara ei ole mitte kaubamärk või tore suveüritus Paides, vaid arvajad. Need inimesed, kes tulevad kohale, argumenteerivad ja esitavad oma seisukohti.”

Kelam lisas, et peab festivali üheks Eesti intelligentsemaks suveürituseks, kus on lai teemadering, alustades üldhuvitavatest ja lõpetades spetsiifilisemate teemadega. „Igaüks saab päeva või ka kaks ära sisustada tiheda mõttetegevusega,” ütles ta.

Lisaks soovib Kelam kindlasti külastada Postimehe, Väärtuste ning Kirikute alasid. “Kõige rohkem aga ootan toredaid kohtumisi heade sõpradega ja loodetavasti leian sealt ka palju uusi põnevaid tuttavaid,” lisas ta veel.

Arutelu toimub laupäeval, 15. augustil kell 10 hommikul. Kel pole võimalik kohale tulla, saab arutelu vaadata interneti otseülekandest.

Sel aastal ühendab Tartu armastusfilmide festival tARTuFF käed Arvamusfestivaliga, et tuua filmisõpradeni arutelud ühiskonnas ja filmides aktuaalsetel teemadel.

Arutelusid on tARTuFFil peetud juba aastaid, sel aastal otsustasid aga kaks festivali ühiselt tuua Arvamusfestivali arutelud ka Tartu filmisõprade ette. „Meie jaoks ei ole tARTuFF ainult filmifestival, kus kogu info liigub ühesuunaliselt ekraanilt publikuni, vaid me tahame pakkuda publikule võimalust ka kaasa mõelda, arutleda ja mõtteid jagada,“ rääkis tARTuFFi projektijuht Agnes Nurme.

Arvamusfestival on sel aastal eelürituste ja koostööprojektide abil laienenud, et inspireerivad ja mõtlemapanevad arutelud jõuaksid paljudesse Eesti nurkadesse ja ka nende inimesteni, kes augusti kolmandal nädalavahetusel Paidesse ei satu

6. augustil kell 17.00 algab Tartu raekoja platsil festivali telgis arutelu teemal „Eestist ja Eestisse – mugavusest paguluseni“. Lisaks viimasel ajal Eestis palju kirgi kütnud pagulasküsimusele tuleb juttu ka kõigist teistest inimestest, kes on erinevatel põhjustel oma koduriigist lahkunud – kes ajutiselt, kes igaveseks; kes sõja, kes töö tõttu. Arutelu modereerib Ilmar Raag.

Rändeteemaline arutelu on ajendatud tARTuFFi filmist “Iraagi Odüsseia”, mis jutustab ühe keskklassi perekonna saatuse kaudu lahti Iraagi viimase saja aasta ajaloo. Suur osa iraaklasi elab väljaspool oma kodumaad, ja seda erinevatel põhjustel – palju on põgenetud, kuid on lahkutud ka näiteks parema hariduse või armastuse nimel.

Lisainfot veel: www.tartuff.ee

.

Mitme viimase aja kriisid on esitanud paljudele küsimusi, kas ja kuidas võiks Eesti kogukond ehk riik jätkusuutlikult toimida. Kas üheks lahenduseks võiks olla Eesti kui ökoriik?

“Maailmas on üha rohkem häid näiteid, kuidas jätkusuutlikult toimitakse ja majandatakse ökokülade ja teiste sarnaste struktuuride tasemel,” selgitab Eesti Ökokogukondade Ühenduse juhatuse liige ning teemaala Ökoriik eestvedaja Toivo Aalja. Ta leiab, et Eesti riik on oma suuruselt ja rahva arvult maailma mõistes nagu üks ökoküla ning on seetõttu veendunud, et Eestis võiks eksperimenteerida just ökokogukondade parimaid näiteid. “Meie riigi toimimine lähtub endiselt eelmise sajandi põhimõtetest, kuid samas tunneme ja tajume tungivad vajadust muutusteks,” lisab Aalja. Kas me aga oleksime valmis arutlema ja võtma vastu väljakutset olla kogu riigina üks tuleviku elustiili laboratoorium ehk ökoriik?

Ökoriigi teemaalal suunatakse tähelepanu ka uue sajandi inimestele. Tänapäeva inimene on suutnud leiutada põnevaid ja asjalikke tehnoloogiaid aitamaks lahendada mitmeid elus tekkivaid takistusi, kuid pole pööranud piisavalt tähelepanu iseenda olemusele ja sisemaailmas toimuvale. Aalja usub, et kuna teadlikuks saamine iseenda olemusest ning meid mõjutavatest emotsioonidest ning mõtetest pole seni piisavalt fookuses olnud, lahvatavad inimeste vahel ka erinevad konfliktid, sealhulgas sõjad. Just seetõttu on ülim aeg uurida ja arutleda võimalusi, kuidas teadvustada ja korrastada inimese sisemaailma, lahendada emotsioone ja vanu mõttemustreid.

Lisaks arutletakse ka selle üle, kuidas rajada võimalikult inim- ja loodussõbralikku kodu. Aalja sõnul unustatakse tänases linnastumise protsessis sageli ära loodusega kooskõlas olemine, mille tagajärjed avalduvad nii stressi kui erinevate haiguste näol. Arutelu toimub praktilises vormis, kus Eesti loodusehituse asjatundjad jagavad nippe ka kohalike materjalide kasutamise võimalustest.

Aalja sõnul on ökoriigi teemaalale on oodatud kõik inimesed, kes tunnevad huvi holistilise ja looduslähedase eluviisi vastu ning kes näevad ja tunnevad vajadust muuta eeskätt inimese iseenda käitumismustreid ning suhtumist ellu.

Teemaala Ökoriik sünnib Eesti ökokogukondade, Eesti ökokülade liikumise ning Gaia hariduse initsiatiivil ning koostöös kogukonnakoolidega.

Ökoriigi arutelud toimuvad laupäeval, 15. augustil:

Kell 12:00 – 13:30. Uue ajastu inimene – teadlik inimene?
Inimene on suutnud tänaseks palju eesrindlikke tehnoloogiaid arendada, kuid on sattunud ise 21. sajandi väljakutsete keerisesse. Üha rohkem on stressi ning pole osatud oma täit potentsiaali kasutusele võtta ehk tulla teadvele oma olemusest ja potentsiaalist. Uue sajandi lahenduste leidmisel takerdutakse jätkuvalt sisemaailma probleemidesse ehk valdavald emotsioonidesse ja mõtetesse, inspiratsioon ja intuitsioon on piiratud ja seega taiplikkus lahenduste leidmiseks pärsitud. Kuidas tulla teadvele oma olemusest ja sisemaailmas toimuvast ning lõpetada emotsioonide ja mõtete juhtiv roll inimese elus? Kuidas kasutada inspiratsiooni ja intuitsiooni ning olla taiplik?

Kell 14:30 – 16:00. Mis oleks, kui teeksime Eestist täiusliku ökoriigi?
Mitmed viimase aja kriisid on esitanud paljudele küsimusi, kas ja kuidas võiks Eesti kogukond ehk riik jätkusuutlikult toimida. Maailmas on üha rohkem häid näiteid, kuidas suured ökokogukonnad on leidnud tasakaalustatud viisi toimimaks kooskõlas loodusega ja jätkusuutlikult nii majanduses, kultuuris kui ka sotsiaalsel tasandil. Tänu oma väiksusele ning rahva suhteliselt avatud meelele võiksime eksperimenteerida ökokogukonna parimaid näiteid kujundamaks Eestist eeskujuliku ja täiusliku ökoriigi. Milline on tänane ökokogukond või –riik ja kuidas teha vastavad muutuseid?

Kell 17:00 – 18:30. Kuidas rajada inim- ja loodussõbralik kodu?
Kodu rajamine loodusega kooskõlas, jälgides nii kohalikku elukooslust kui ehitustraditsioone. Pigem sobitudes kui oma kindla plaaniga üle sõites. Valides materjale, mis on taaskasutatavad, mõeldes rajatavate hoonete elukaarele ja jälgides permakultuuri printsiipe.

Arvamusfestival saab juba kolmandat aastat toimuda tänu headele inimestele ja organisatsioonidele, kes seal osalevad, korraldamises kaasa löövad või omalt poolt finantsvahendite kaudu toetavad. Nende seas, üks paljudest, on ka rahvusvaheline tarkvaraarendusettevõte Nortal.

“Eestis on kahjuks viimasel ajal välja kujunenud olukord, kus avalikus diskussioonis eksisteerivad väga tihti kaitse- ja ründeasendid, vabale arutelule ruumi ei jäeta. Inimesed istuvad enda loodud kaevikutes ning kui keegi julgeb pead tõsta ja välja tulla vähegi vastuolulisemate arvamustega, siis tõmmatakse sinna kohe tuli peale,” ütles Nortal Eesti juht Priit Alamäe.

Ta lisas, et Arvamusfestival on hea platvorm uute ideede esilekerkimiseks ja avaliku diskussiooni algatamiseks, sest juba ürituse formaat eeldab konstruktiivsust ning mõttevabadust.

“Arutledes on võimalik välja sõeluda need uued mõtted või nutikad lahendused, mis muudavad nii meie endi kui ka meie laste elu paremaks. Just seetõttu peaksid kõik, kel midagi hinges pakitsemas, kindlasti Paidesse kohale tulema,” lisab Alamäe. “Arvamuse kujundamine eeldab loovust, oma mõtete arusaadavaks tegemine väljendusoskust ja tagasiside küsimine omakorda kuulamisoskust – juba puhtalt nende oskuste lihvimine Eestimaa suves teeb meist paremad inimesed.”

Alamäe ütles, et Nortal toetab Arvamusfestivali, kuna ettevõtte meeskond hindab festivali korraldajate soovi panustada muu hulgas Eesti infoühiskonna arendamisse, digikuvandi kujundamisesse ja e-Eesti visiooni värskendamisse. “Aga ka seetõttu, et arutletakse selle üle, kuidas Eesti ettevõtete välisturgudel läbilöömise ja hakkamasaamise võimekust tõsta või kuidas saavad näiteks idufirmad ja suurettevõtted teineteisele tulevikus kasulikud olla.”

Nortalil on Eesti e-kuvandi eksportijana olemas reaalne kogemus sellest, mida tegelikult mujal maailmas oodatakse ja mis on lahendamist vajavad probleemid. “Meil on ka ideid, kuidas Eesti e-riigi kogemust ja visiooni veelgi paremini paketeerida ja tootestada. Seega tahaksime oma mõtetele tagasisidet ja oleme juba ette väga põnevil võimaliku tulemuse pärast,” ütles Alamäe. „Samuti ootame huviga vabu ja lennukaid mõtteid selle kohta, kuidas meie e-riik uuele tasemel viia.”

Sel aastal on festivalil üle 200 arutelu. Lõviosa aruteludest toovad Paidesse festivali partnerühendused ehk saja organisatsiooni koostöös valmivad peaaegu 40 erinevat teemaala. Lisaks aruteludele on festivalil rikkalik kultuuriprogramm, mis hõlmab nii kirjandus-, teatri-, muusika-, kui ka filmihuviliste soove.

Arvamusfestival pakub kõigile partneritele kohtumispaika luues selleks mõnusa keskkonna. Oleme kokku kogunud kõik oma partnerite Facebooki sündmused, mida oleme Facebookis märganud. Toome need teieni, et teil oleks neid lihtsam leida.

Haridusala
www.facebook.com/events/1673521946202759/

Linnateatri ala Arvamusfestivalil
www.facebook.com/events/1453912934927049/

Sisekaitseakadeemia teemaala „Riskidega ühiskond ja kogukondade turvalisus”
www.facebook.com/events/1730059287221210/

Vabakonna kasvulava
www.facebook.com/events/777091935745570/

Sooala
www.facebook.com/events/1116999914981515/

Terve Elu ala
www.facebook.com/events/1418643415131413/

Ettevõtlusala
www.facebook.com/events/670947006339404/

Heaolu teemaala
www.facebook.com/events/1676593109241006/

Tööelu teemaala
www.facebook.com/events/1652381181714874/

Ökokogukondade ala
www.facebook.com/events/381897652000024/

Zonta Eesti klubide arutelu “Kelle asi on lähisuhte vägivald?”
www.facebook.com/events/431714733668298/

Arhitektuuriteemad Paide Arvamusfestivalil
www.facebook.com/events/1011634918847066/

Arutelu “Kas Eesti energiasektor on uueks kliimapoliitikaks valmis?”
www.facebook.com/events/1469261323385579/

Arutelu “Kuidas ise elektrit teha?”
www.facebook.com/events/570431593095037/

Arutelu “Kuidas kliimamuutus mõjutab Eestit?”
www.facebook.com/events/1628126347435370/

Arutelu “Loomade õigused inimkeskses ühiskonnas”
www.facebook.com/events/1442596159380329/

Arutelu Väärtustealal “Õigus olla unustatud”
www.facebook.com/events/373774862821093/

Arvamusfestival: Eesti maailmas
www.facebook.com/events/1661794130719331/

E-riigi Akadeemia arutelu “Kellele ehitame e-riiki?”
www.facebook.com/events/1412786299048853/

Eesti Rahvusringhäälingu stuudio
www.facebook.com/events/404353506419737/

Ekspress Meedia ala Arvamusfestivalil
www.facebook.com/events/991114990910271/

Ettevõtlusala
www.facebook.com/events/670947006339404/

Fookuse Vabaõhustuudio Arvamusfestivalil
www.facebook.com/events/522984201190906/

Haridusala
www.facebook.com/events/1673521946202759/

Heaolu teemaala
www.facebook.com/events/1676593109241006/

VUNK innovatsiooniala
www.facebook.com/events/908566902515227/

Euroopa Parlamendi hommikudebatt “Venemaa – kas vaenlane Euroopa idapiiri taga või siiski võimalik koostööpartner?”
www.facebook.com/events/413227345544877/

BNS Pressikohvik Arvamusfestivalil
www.facebook.com/events/518477951638914/

kultuur@AF2015 – Arvamusfestivali tänavakunsti konkurss
www.facebook.com/events/1463276420650634/

kultuur@AF2015 – Fopaa!
www.facebook.com/events/705604709567888/

kultuur@AF2015 – Kino Sõprus @Arvamusfestival
www.facebook.com/events/1630748340530357/

kultuur@AF2015 – kontsertetendus “Kohtumine Raimond Valgrega”
www.facebook.com/events/667982336670786/

kultuur@AF2015 – Labürintteatri G9 rännak-lavastus AJAPROOV
www.facebook.com/events/1022870847747332/

kultuur@AF2015 – Must Puudel @Arvamusfestival
www.facebook.com/events/114100522263691/

kultuur@AF2015 – N099 Tantsulaager: Arvamusfestivali eri
www.facebook.com/events/458511284327182/

Meedia on üks äärmiselt kirju nähtus või paik või kuidas iganes seda nimetada. See hiiglaslik teadetetahvel annab meile igapäevaselt nii olulist kui ka vähem väärtusliku infot. Ja seda ükskõik mis valdkonnast – alustades poliitikast ning majandusest, lõpetades kollaste kõmu-uudistega. Täpselt sama värvikad ja mitmekesised on ka selleaastase arvamusfestivali meediaalad, kust võtavad osa ERR, Ekspress Meedia (Delfi, Eesti Päevaleht, Eesti Ekspress, Maaleht), Postimees, Kuku raadio ja BNS.

Meediaaladel leidub arutelusid seinast seina – räägitakse kõikvõimalikel aktuaalsetel teemadel, mis puudutavad Eesti inimesi. Aruteludesse on kaasatud Eesti armastatuimad ajakirjanikud ning ühiskonnategelased, otseloomulikult saab arutelude käigus sõna sekka öelda iga festivalist osavõtja. Kindlasti ei puudu meediaaladelt ka raadiosaadete salvestused ja reportaažid.

Festivali avab Orualal toimuv Raadio 2 otsesaade “Olukorrast riigis”, kus päevapoliitilistel teemadel arutavad Ahto Lobjakas ja Allar Tankler. Pärast seda jätkatakse Orualal sõnavabaduse temaatikaga ja küsitakse: “Kuidas rääkida sellest, millest Eestis ei tohi rääkida?”.

Lisaks Kuku raadio ja Postimehe koostöös valmib poliitikateemalise raadiosaate “Keskpäevatund” avalik salvestus, mis läheb eetrisse otse arvamusfestivalilt.

“Postimehe alal tuleb muuhulgas jutuks äppide mõju väikefirmadele, sotsiaalmeediamõju noortele ning Google’i mõju meie tervisele,” täpsustab Postimehe arvamustoimetuse juhataja Neeme Korv teemalava arutelusid. Laupäeva hommikul kostitavad Postimehe ajakirjanikud festivalikülalisi värske kohvi ja veelgi värskema ajakirjandusega.

Ekspress Meedia loovjuhi Ester Vaitmaa sõnul saab nende teemaalal vastused näiteks küsimustele: kas õnn peitub rahas, kas maale elama minek tasub end ära ja kas stand-up on Eesti uus teater? Lisaks Eesti toidu erilistest maitsetest ning nende populariseerimisest tuleb kõnelema ei keegi muu kui Evelin Ilves.

“ERRi stuudioalal toimuv ETV+ arutelu mõtiskleb selle üle, kas telekanal on vaid lihtsakoeline meelelahutus või saab ETV+ kaasabil lahendada ka ühiskondlikke probleeme,” tutvustab ERRi juhatuse esimees Margus Allikmaa nendepoolset meediaarutelu lähemalt. Jututeemaks tulevad ka ristmeedia väljund laste kasvatamise abivahendina ning sidusus meie ühiskonnas.

Kui mingil hetkel peaks tekkima soov festivalimelust puhata, siis kerge kosutuse saamiseks saab suunduda Paide keskväljakul asuvasse BNSi pressikohvikusse, kus leiavad aset päevakajaliste teemade vestlusring ning “Pressiklubi” salvestus.

Kes ühel või teisel põhjusel Arvamusfestivalil osaleda ei saa, siis ERR, Postimees ja Delfi pakuvad oma kodulehel võimalust jälgida otseülekandeid festivalilt ning videoklippe aruteludest!

Tutvu arvamusfestivali kavaga siin: 2018.arvamusfestival.ee/kava/

Üha sagedasemad on avalikud sõnavõtud, ühistegevused millegi toetuseks või vastu olemiseks, külaseltside ja muude pisemate organisatsioonide loomised. Kas Eesti vabakond on tugev ja milline on meie kolmanda sektori tulevik, tuleb jutuks Vabakonna kasvulaval.

“Välja paistame ägedad ja julged, tegelikult napib nii inimesi, ideid kui raha,”
ütles Helpifici ja Vabakonna kasvulava üks eestvedajatest Annika Amenberg. Seetõttu võetakse vabakonna kasvulaval luubi alla küsimused ja mõ
tted, mis puudutavad Eesti vabakonna tugevust ja tulevikku. Kas me tahame muutuda ja kui, siis millisteks ning mida me selleks tegema peame?

Arvamusfestivali vabakonna kasvulava  mõõdab kodanikuühiskonna pulssi kõige laiemas mõttes. Tegeletakse ja arutletakse teemade üle, mis on ühised kogu kolmandale sektorile. Kui on soov muutuda, siis mida selleks peab tegema, kust leida eestvedajaid ning kuidas kasvatada homseid arvamusliidreid. Samuti uuritakse kuidas ühitada ettevõtjate ja vabasektori kired ning kas sotsiaalmeedia on kodanikuaktivismile uus võimalus või hoopiski oht.

Vabakonna kasvulava eesmärk on pakkuda aruteluvorme, mis annaks kõigile võimaluse kaasa rääkimiseks. Üksi arvutiekraanilt häid ja huvitavaid mõtteid lugeda või jälgida on kahtlemata hariv, kuid võimalust ise kohapeal vaielda, kaasa rääkida, edasi arendada võib pidada kvaliteetajaks, leidis Amenberg. Seetõttu on arutelud üles ehitatud nii, et alal saab tõsised probleeme arutada nii mängulisemas vormis kui ka vahetada mõtteid terviseekspertidega.

Ala sünnib Avatud Eesti Fondi, Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu, Eesti Noorsootöö Keskuse, Eesti Noorteühenduste Liidu, Eesti Sotsioloogide Liidu, Helpifici, Meeskonnakoolitus ja arendus OÜ, Poliitikauuringute Keskus Praxis SA ja Tallinna Ülikooli koostöös.

Vabakonna kasvulava arutelud toimuvad 14. ja 15. augustil:

Reede 14.august

12.30-14.00  Eesti järgmised arvamusliidrid – noorsootöö ja noortealgatuste väärtus ning roll nende kujunemisel   
Noored on meie tulevik! Jah, kõlab kui cliché, aga nii see on! Soovime toetada noorte arengut ja juurutada noortesse soovi aktiivselt ühiskonnas aktuaalsetel teemadel kaasa rääkida. Mida rohkem meil on Eestis noori, kes aktiivselt ühiskonnaelus osalevad, seda soodsama keskkonna loome tulevastele arvamusliidritele, kes hakkavad meie riiki kujundama. Arutelu keskendub noorsootöö ja noortealgatuste võludele, millel on oluline roll tulevaste arvamusliidrite ja aktiivsete kodanike väljakujunemisel.
Moderaator: Ivo Visak
Osalejad: Kerli Kõiv, Grethe Aikevitsius, Martin Noorkõiv, Herman Kelomees

15.00-16.00 Mõttekojad – kellele neid vaja on?
Mis üldse on mõttekoda, mille poolest mõttekojad eristuvad teistest organisatsioonidest ja kuidas toimivad? Millised on Eesti mõttekodade eripärad? Kuidas sünnib mõttekoja töö tulemus? Milline on mõttekodade tulevik?
Moderaator: arutelu veavad interaktiivsete osalusmeetoditega arutelus osalejad.
Osalejad: Annika Uudelepp, Kristiina Tõnnisson, Kristina Kallas, Liia Hänni

17.30-19.00 Annetus – raisatud raha või investeering?
Eestis tahab üha suurem hulk inimesi head teha ning annetamine on tõusutrendis. Ometi tehakse endiselt suurem osa annetustest ühekordsena ning paljud annetajad ei tunne huvi, kuidas annetusi kasutatakse. Napib püsiannetajaid ja samas on annetusi saavate organisatsioonide hulk üsna piiratud. Annetuste kogujate kohta kuuleb meedias tihti kriitikat, kuid on ka edukaid ja inspireerivaid näiteid. Räägime arutelul sellest, millele tuleks enne annetamist mõelda ja millistest põhimõtetest annetuste kogujad võiksid kinni pidada. Loodame, et arutelu tulemusena saavad osalejad paremini aru, miks annetada ja kuidas seda läbimõeldult teha, ning annetusi koguvad organisatsioonid uusi mõtteid, kuidas oma tööd hästi teha.
Arutelu juht: Alari Rammo
Osalejad: Kõik huvilised, paneeli ei ole.

Laupäev 15.august

10.00-11.00 Kas kodanikuühiskonna pulss ja vererõhk on normis?
Rahvusvahelised raportid ütlevad, et Eesti kodanikuühiskond on stabiilne ja elujõuline: aastaid oleme olnud vähemalt oma regioonis kodanikualgatuse eeskujuks. Samas seisame oma tulemustega juba mitu aastat paigal ning värsked kohalikud uuringudki näitavad, et organisatsioonidel on vähem koostöösuhteid, napib eestvedajaid ja vabatahtlikke ning uued sütitavad ideed oleks ka nagu otsa saanud. Mis siis tegelikult toimub, kuhu on saanud maailmamuutjad, põnevad lahendused ning vabakonna värskus ja uuenduslikkus? Võtame 60 minutit, et mõõta kodanikuaktivismi pulssi ja süda ärksamalt lööma saada.
Moderaator: Maris Jõgeva
Osalevad: Kõik huvilised, paneeli ei ole.

12.00-13.30  Interneti aktivism – Kas klikk muudab maailma?
Nii avalikus kui teaduslikus diskussioonis on sotsiaalmeediat peetud rahva hääle võimendajaks, indiviidide ja gruppide ühendajaks, kuid ka ‘võrgustatud valeteadvuse’ (net delusion, Morozov, 2012) allikaks, mis külvab naiivset optimismi ja varjab inimeste eest aina kitsenevaid demokraatliku osaluse võimalusi. Antud arutelu toob kokku Eesti erinevate kodanikualgatusega tegelevad inimesed ning aktivismi ja poliitilist osalust uurivad teadlased, et arutada, milline on interneti ja sotsiaalmeedia roll Eesti aktivismis. Millised on ekspertide ja publiku hinnangud sotsiaalmeedia rollile Eesti kodanikualgatuses? Kas tegemist on suhtluskanali, reklaamikanali või eraldi osaluse liigiga? Kui palju on algatuse jaoks Eestis väärt üks klikk, üks ‘like’ või üks ‘share’?
Moderaator: Katrin Tiidenberg
Oselejad: Airi-Alina Allaste, Peeter Vihma, Maria Delrõs, Aet  Kuusik

14.30-16.00 Kas sotsiaalne ettevõtlus saab olla edukas ettevõtlus?
Kas sotsiaalne ettevõtlus on eraldiseisev nähtus, millel pole kasumi taotlemisega mingit seost? Kas ja kuidas saavad ettevõtted kasu vabaühendustest? Sotsiaalsed ettevõtted suudavad kaasata ühiskonnas koha leidmisega raskustes olevaid inimesi igapäevaellu, kuid kas ka majandusse lisandväärtuse tootmisesse? Millisel moel saab panustada riik senisest parema vabakonna ja ettevõtlussektori koostöösse?
Moderaator: Annika Amenberg
Osalejad: Zsolt Bugarszki, Keiu Roosimägi,Ivo Remmelg, Jüri Lehtmets
Arutelu keel: eesti-inglise

17.00-18.30 Kas Arvamusfestivalist on kasu?
“Kui uksed ja aknad on hermeetiliselt kinni, siis saab väikeses toas hapnik otsa. Kõik küünlad kustuvad,” kirjutas Sten Tamkivi võõravihast. Küsime, kas arvamuskultuuriga on samamoodi. Millised on kvaliteetse arutelu tunnused? Kas arutelude kasu, mõju, kultuuritaset saab mõõta? Kuidas seda tõsta? Kas ja kellele sellest kasu oleks? Ja kuidas asetub Eesti arutelude arenguvööndisse Arvamusfestival ise?
Moderaator: Ülo Vihma ja Andrei Liimets
Osalejad: Tarmo Jüristo, Katerina Danilova, Anvar Samost, Oudekki Loone

Anna oma tulekust teada Facebookis!

Täpsemat festivali ajakava näed siit: arvamusfestival.ee/kava/