Tekst: Kadri Sikk, Eesti Vegan Seltsi juhatuse liige

1. Impordime teadmised
Kuna Rootsis ja Soomes on veganlus täiesti aktsepteeritud toitumisviis kõigile, kutsusimegi mõlemast riigist arutelus osalema usaldusväärsed asjatundjad, kes oskasid avada rahvusvaheliselt tunnustatud seisukohti veganluse tervisemõjude kohta. Rootsist käis ühingu Arstid Tuleviku Heaks eestvedaja, onkoloog David Stenholtz, Soomest aga Põhjamaade toitumissoovituste töörühma liige ja Helsingi Ülikooli toitumisteaduste professor Mikael Fogelholm. Meie kogemus naaberriikidega on olnud väga positiivne nii tol arutelul kui hiljem – ikka tullakse hea meelega külla ja jagatakse teadmisi.

2. Vaenlane on informeerimata sõber
Võime ju vahel pahandada Eesti tervisevaldkonna eestkõnelejate väärarusaamade üle veganlusest, kuid ega sellest keegi targemaks ei saa. Skeptikutest tondi tegemise asemel pidasime paremaks mõelda end nendega sõpradeks, kelle eksiarvamustele ruumi teha ning keda suunata infoni, mida meie juba teadsime. Selleks kutsusime neid julgelt arutelusse, oli aga küll tükk tegemist, et keegi sinna ka tuleks. Lõpuks saimegi koos väliskülalistega kokku väga erinevatel seisukohtadel asjatundjad, nende hulgas perearst dr Karmen Jolleri ja suure skeptikuna tuntud Eesti Lastearstide Seltsi juhataja dr Ülle Einbergi. Selle kõige tulemusena mõjus arutelu objektiivsemalt, aga sellest olulisemana astusime enda jaoks tähtsa sammu koostöö suunas nende organisatsioonide ja ekspertidega, kes kujundavad toitumisküsimustes Eesti avalikkuses arvamust. Lõppude lõpuks oleme ju siiski kolleegid.

3. Las asjatundjad räägivad
Meie võisime veganitena Eestis rääkida, kui hea valik see on tervisele, kuid tol hetkel meid veel piisavalt tõsiselt ei võetud. Seega tegime valiku ise üldse püünele mitte minna. Nägime vaeva ja otsisime moderaatoriks inimese, kes oli ühe jalaga kummaski maailmas: arsti ja vegani dr Marta Velgani. Asjatundlike väliskülaliste ja oskusliku moderaatoriga tagasime, et hirmujutud veganlusest said adresseeritud võrdsetel alustel ehk tervisevaldkonnas tunnustatud inimeste poolt. Lisaks nendele kolmele põhimõttele pidasime silmas soolist tasakaalu, mis õnnestus hästi. Kõige selle tulemusena oli meie arutelu tookordse festivali üks kõige populaarsematest, mida kajastati meediaski. Oleme jätkanud väga head koostööd moderaatoriks olnud Marta Velganiga, keda me eelnevalt ei tundnud. Samuti võime täna öelda, et oleme saavutanud tervisevaldkonna organisatsioonide ja ekspertide seas hea maine ning tõsiseltvõetavuse, mille pinnalt on koostööd teha juba hoopis parem.

Seega soovitan mõelda oma pikaajalistele eesmärkidele ning võtta ette hea arutelu korraldamise – see on vaeva väärt!

Foto: Arvamusfestivali vabatahtlik Kärt Vajakas

Arutlejaks võivad olla nii lapsed kui ka “suured inimesed”, näiteks teadlased, sportlased, poliitikud jt, kui lapsed neid soovivad kutsuda. Festivali eestvedaja Maiu Lauring julgustab lapsi: “Igal juhul on ennast huvitaval teemal arutelu korraldamine ja läbiviimine hariv ja põnev kogemus. Isegi, kui tuleb selleks koolivaheajal Paidesse kokku tulla! Eelmise aasta kogemus näitas, et laste autentsus ja asjalikkus aruteludel osalemisel inspireeris ka nende vanemaid, õpetajaid ja aruteludele sattunud festivalikülastajaid.”  

Lastearutelusid on oodatud korraldama 5.–7. klasside või ka nooremad õpilased. Oma idee saab kirja panna 16. maini siin. Arvamusfestivali tiim valib laekunud ideedest välja neli arutelu ning annab nende korraldajatele festivali eel igakülgset nõu ja abi. Lastearutelude kava avalikustatakse koos Arvamusfestivali ülejäänud aruteluprogrammiga 4. juunil. 

Eelmisel aastal varieerusid laste tõstatatud teemad keskkonnakaitsest virtuaalmaailma sõltuvuse ning laste (kooli)õnneni. Lapsed pidasid oluliseks festivalil osalejate kaasamist, milleks mõeldi välja küsitlusi, kehalisi katseid ja mõnel juhul lausa teatrietendusi.

Arvamusfestival on kogu ühiskonda kaasav erinevatele maailmavaadetele avatud kohtumispaik, mille eesmärk on arendada arutelukultuuri ja kodanikuharidust. Kuues Arvamusfestival toimub 10. ja 11. augustil 2018 Paides. Kahel päeval peetakse üle 160 arutelu, mida korraldavad ligi sada organisatsiooni. Arvamusfestivali meeskond koosneb 99% ulatuses vabatahtlikest ja saab teoks toetajate abiga.

Arvamusfestival sünnib üle saja partneri koostöös, Eestimaa inimeste ja organisatsioonide mõtetest. Just seetõttu kutsume kõiki inimesi ja organisatsioone esitama festivalil arutlemiseks oma teemapüstitust: olgu selleks mõni otsus, mis vajaks läbi mõtlemist, mõni uus vaatenurk või mõni küsimus, mida põhjalikumalt analüüsida.

Sel aastal toimub ka kaks [eel]arvamusfestivali: 10. juunil Hiiumaal ja 14. juulil Kagu-Eestis. Kolm festivali ootavad kuni 31. jaanuarini Eesti inimeste ja organisatsioonide ettepanekuid aruteludeks, mida saab esitada aadressil 2018.arvamusfestival.ee/ideekorje. Lisaks eestikeelsetele aruteludele on väga oodatud ka vene-, inglise- ja mitmekeelsed mõttevahetused.

Teemapüstitusele saab festivali meeskonnalt nii tehnilist kui ka sisulist tagasisidet infotunnis, mis toimub 19. jaanuaril kell 16 Tallinnas, kohvikus Must Puudel. Infotunnile palume registreeruda siin.

„Iga organisatsioon või üksikisik saab pakkuda teema, mis on tema hinnangul oluline ja vajab just praegu arutlemist, kaasamist ja uute lahenduste leidmist,“ julgustas Arvamusfestivali 2017 eestvedaja Ott Karulin. „Tahan kutsuda üles festivalist osa saama ka neil organisatsioonidel, kes pole seda seni teinud. Festival ei ole mitte ainult hea platvorm mõne teema avalikuks tõstatamiseks, vaid sealt saab ka väärtuslikku vahetut tagasisidet, millest on kasu igal organisatsioonil.” Karulin rõhutas, et tänavu oodatakse väga ka kogukondi puudutavaid teemasid.

Kõik ideede esitajad peaks olema valmis pakutud arutelu ise korraldama ja tegema seejuures koostööd teiste ideede esitajatega. Julgustavat tuge pakub Arvamusfestivali korraldustiim, kes juhendab ja nõustab nii arutelude sisu kui ka tehnilise ettevalmistuse vallas. Arvamusfestival töötab kõik pakutud teemad läbi ning võtab ideede esitajatega ühendust veebruari lõpus.

Need, kes pole varem Arvamusfestivalil käinud, saavad fotode abil aimu festivali melust. Möödunud aasta teemasid saab sirvida festivali programmist.