SININE ALA

Kuidas teenida probleeme lahendades oma esimene miljard?

Lahendust vajavaid probleeme kohtame iga päev. Kui kolm sõpra 2005. aastal pead murdsid, kuidas teineteisele videoid jagada, sündis jagamisplatvorm YouTube. Kaks aastat hiljem müüdi YouTube ligi 2 miljardi eest Google’ile. Kui tulus on igapäevaste probleemide lahendamine? Kuidas seeläbi miljardäriks saada? Millised ühiskondlikud, sotsiaalsed ja keskkondlikud probleemid võiksid tuua edu ja muuta miljonite elusid? Tule, kohtu ja tegutse noortega, kes on Changemakersi programmis juba esimese sammu astunud. Võib-olla oled just sina järgmine maailmamuutja!

Kuidas taltsutada kiusamist?

Uurime ja katsetame üheskoos sihtasutusega Kiusamisvaba Kool, mille järgi kiusamist ära tunda ning mis on ühe noore jaoks esmasemad või ka pöörasemad võimalused kiusamise ohjeldamiseks. Mõtleme, kuidas aidata oma kaaslastel kiusamisest võitu saada. Töötoa lõpetame õpetliku, aga lõbusa meemide loomise õppusega, mille käigus valminud šedöövrid saadame võistlustulle Kiusamisvaba Kooli meemikonkursile.

Prügi sorteerimise müüdid ehk räägime jäätmetest, praktiliselt

Sorteerimine ei ole raketiteadus! Praktilise maiguga arutelu. Räägime, kuidas võiksid meie kõigi jäätmed tulevikku luua ning milline on ja võiks olla toote elutsükkel. Jagame ka praktilisi näpunäiteid, kuidas ühendada liigiti kogutud jäätmetest vabanemine igapäevategevustega.

PURPUR ALA

Millist e-Euroopat me tahame?

Tehnoloogia ja digivaldkonna areng mõjutab aina enam meie igapäevaelu ja muudab harjumusi. Erinevad internetiplatvormid on noorte elu loomulik osa. Asju saab poe asemel osta internetis. Transpordi, lapsehoidja ja koka saab tellida nutitelefonis, rääkimata sõpradega suhtlemisest. Tehisintellekt areneb kiiresti, autod sõidavad ise, kodumasinad suhtlevad omavahel, robotid asendavad töökohtadel järjest rohkem inimesi. See kõik teeb meie elu mugavamaks, aga sisaldab ka ohte ja riske. Arutame, kuidas peaksime sellele reageerima ja mida tuleks teha koos teiste riikidega Euroopa Liidu tasandil. Kas internetiplatvorme on vaja reguleerida? Milliste ohtudega peame arvestama sotsiaalmeedias? Mida peame arvestama ja kontrollima robotite kasutamisel? Kui kaugele peaksime tehisintellekti arendama ja milleks seda kasutama – kas robotitele peaks andma näiteks kodakondsuse ja valimisõiguse?

Kuidas luua päriselt mitmekultuurilist Haapsalu?

Eestis ja ka Haapsalus elavad koos eri rahvused. Ometi tundub, et eestlased suhtlevad peamiselt omavahel, venelased isekeskis, valgevenelased teiste valgevenelastega ning rühmadevahelist suhtlust ja mõistmist on vähe. Niisugusel ühiskonna gruppide eraldumisel on enam negatiivseid tagajärgi. Ilmselt on vara nimetata Eestit multikultuurseks riigiks, kui meie vähemusrahvused on lõimumata? Küsime, mis takistab noorte omavahelist tihedamat suhtlemist ja koostegutsemist. Kuidas saaksime olukorra lahendada, et kohtaksime lähitulevikus ka Haapsalus rohkem sõpruskondi, kes hindavad ja austavad vastastikku teistest rahvustest kaaslasi?

Eesti uus võimalus – Läänemaa energiakeskuseks!

Eesti on sõltuv põlevkivienergiast, mis saastab keskkonda ning on väga piiratud maavara. Seetõttu peame järgmistel kümnenditel leidma lahenduse, kuidas rahuldada oma energiavajadust sõltumata teiste riikide valikutest. Vaadates tulevikutrende, on oluline juba täna rääkida võimalikust põlevkivienergia asendamisest taastuvenergiaga. Et Läänemaa on suurepärane paik tuuleenergia tootmiseks, püüame arutelu käigus jõuda vastusele – millal saab Läänemaast Eesti uus energiakeskus?

ORANŽ ALA

 Kes viitsib “osaleda”?

Tundub, et hoiak „Facebook on uus rahvakoosolek“ ei pea siiski paika. Teeme suuri pingutusi virtuaalsete osalusvõimaluste loomisele ning arendamisele usus, et noored eelistavad neid traditsioonistele. Ometi räägib madal e-hääletanute protsent ning vähene teadlikkus moodsatest osalusvormidest sellele vastu. Otsime vastust küsimusele, kas ning kuidas kaasata noori aruteludesse. Kes viitsib tänapäeval aruteludes osaleda ning kuidas me osalemist üldse mõistame? Räägime osalusvõimalustest ja juurdepääsust nendeni nii kohalikul kui ka riigitasandil, samuti nutilahendustest ja demokraatlike valimiste olulisusest.

Kelle arvamus noortele korda läheb – õpetaja, youtuberi või poliitiku?

Kelle arvamust noor tänases ühiskonnas aktsepteerib? Kas korda läheb õpetaja, populaarse youtuberi või hoopis poliitiku sõna? Kust hangib noor oma info? Kuidas mõjutab staari- ja brändikultus ning sotsiaalmeedia noorte hinnanguid? Kas selles valguses on paslik rääkida silmast silma kontakti tähtsuse langemisest ning kliki- ja digilahenduste võidukäigust noortega suhtlemisel? Arutelu eesmärk on jõuda selgusele, keda peavad noored arvamusliidriteks ning milline roll on (sotsiaal)meedial ja õpetajal arvamusliidrite kujundamisel. Mida on uue põlvkonna arvamusliidril eetiline oma jälgijatele öelda ning kuidas mõjutab see noorte osaluskultuuri?

“Ole vait – ära kaaguta!” ehk noorte arvamusvabadusest

Sageli tembeldatakse oma arvamusega noori lumehelbekesteks. Ka Eesti poliitikas on hetki, mil ei võeta tõsiselt näiteks 30-aastast ministrit. Kas noorte arvamus loeb? Millisest vanusest on lubatud arvata? Arutleme, kuidas soodustab praegune arvamusruum aktiivse kodaniku arengut ning mis juhtub, kui summutame hakkajate noorte soov arvata. Kumb on õigem – kas oodata, et noored ise oma õiguste nimel häält teeksid või innustada neid mõtlema kriitiliselt ning osalema aktiivselt ühiskonnaelus?