Algatusega soovitakse maksustada ilutulestik viisil, et igalt pürotehnikale kulutatud eurolt läheb kindel protsent vabatahtlike päästjate toetuseks. Päästeliidu teatel soovivad nad algatada arutelu ja tajuda ühiskonna hoiakut, kas ilutulestiku säärane maksustamine võiks aidata vabatahtlike päästjate rahastust vaakumist päästa ning seeläbi anda oluline panus kogu ühiskonna turvalisemaks muutumisse.

“Arvamusfestivalil toimus arutelu vabatahtlikele päästjatele üha suurema koormuse suunamise jätkusuutlikkusest. See, et ERGO Kindlustuse korraldatud arutelust sai Päästeliit idee üheks lahenduseks ning nüüd avalikkuse toetust testib, on väga väärt eeskuju,” ütles Arvamusfestivali eestvedaja Maiu Lauring. Ta tõi heaks näiteks, et eelmisest festivalist koorunud põlevkivienergeetikast väljumise ettepanek PÕXIT oli hiljuti riiklikult olulise küsimusena arutlusel Riigikogus.

Rahvaalgatus.ee projektijuht Maarja-Leena Saar Koostöö Kogust märkis, et paljud arutelud lõppevad Arvamusfestivalil tõdemusega, et mingi väljakutse lahendamiseks on vaja muuta seadust või koostada otsustajatele konkreetsed ettepanekud. “Koostöös Arvamusfestivaliga nõustame ja toetame arutelude korraldajaid, et mõtetest saaksid teod ning üks võimalus on teha lisapingutus rahvaalgatuse loomise näol,” ütles Saar.

Rahvaalgatus.ee platvormil saab pidada arutelusid ja koostada ettepanekuid ühiskonnakorralduse parandamiseks või seaduste muutmiseks. Algatustele saab allkirja anda vähemalt 16-aastane Eesti elanik. Pöördumise parlamendile edastamiseks on vaja koguda 1000 digiallkirja.

Loe Päästeliidu pöördumist Riigikogule.
Arutelu “Kui vabatahtlikkusest saab kohustus – kes tagab turvalisuse?”

Foto: Päästeliit / Jarek Jõepera

Vabatahtliku sõbra märgis on kvaliteedimärk, millega tunnustatakse hea töö eest vabatahtlike kaasamisel ja käivitamisel. „Vabatahtlikel on kodanikuühiskonnas väga suur roll. Nii panustavad vabatahtliku sõbra märgi saajad kogu Eesti arengusse,“ ütles kodanikuühiskonna programmi 2021-2030 koostaja, siseministeeriumi nõunik Marten Lauri.

Arvamusfestival koos kuue teise ühendusega läbis edukalt Kodukandi arendusprogrammi.

Arvamusfestival tänab märkamise eest! Aitäh kõigile, kes festivali sünnile oma õla alla pannud!

Foto: Arvamusfestival 2018 tiimijuhid, autor Kermo Vahula

Praegu leiab rahvaalgatusveebist kaks otseselt Arvamusfestivaliga seotud algatust. Juba enne festivali riputas Eesti Koostöö Kogu üles algatuse, et koguda sisendit strateegiale Eesti 2035. Riigikantselei strateegiabüroo on alustanud Eestile uue strateegia koostamisega, mis koondab riigisiseselt läbi räägitud ja kokkulepitud eesmärgid, loob selle põhjal kestliku finantsraamistiku ning annab aluse järgmise perioodi euroraha kasutamiseks.

Arvamusfestivali koosloomealal mängiti läbi, kuidas maailmatrendide tuultes, ministeeriumide silotorne lõhkudes ja kollektiivset tarkust väärtustades mõelda Eesti parimaks paigaks maamunal. “Kuna Arvamusfestivalil toimus mitmeid tulevikku vaatavaid ja Eestile suuri eesmärke seadvaid arutelusid, kasutab Eesti 2035 neid mõtteid väärt sisendina strateegialoomes ja tänavu septembris algavateks sisuseminarideks,” märgib Eesti Koostöö Kogu.

Teine festivalist tõukunud algatus on Päästeliidu ettepanek maksustada ilutulestikuga paugutamine vabatahtlike päästjate toetuseks. Arvamusfestivalil käidi välja idee kehtestada ilutulestikule luksusmaks, nii et igalt pürotehnikale kulutatud eurolt läheks kindel protsent vabatahtlike päästjate toetuseks. Rahvaalgatuse keskkonnas soovibki Päästeliit selle ettepaneku üle arutleda, et tajuda ühiskonna hinnangut.

“Me kindlasti ei väida, et ilutulestik oleks selgelt tajutav põhjus tuleõnnetustele, kuid ennekõike on tegemist luksuskaubaga, mille aastavahetusel, jaanipäeval, pulmades, sünni- ja muudel tähtpäevadel taevasse tulistamine on paratamatult ohuallikas, mille tagajärgedega peavad lõpuks tegelema ka vabatahtlikud päästjad,” põhjendab Päästeliit.

“Arvamusfestivalil toimuvatest põhjalikult ettevalmistatud aruteludest tekivad sageli kollektiivsed tõdemused või ettepanekud – tehke see järelsamm ja tooge need rahvaalgatus.ee-le,” kutsub üles rahvaalgatusveebi projektijuht Maarja-Leena Saar Koostöö Kogust. “Nagu kinnitasid Riigikogu esindajad Arvamusfestivalil toimunud arutelul seniste rahvaalgatuste mõjususe üle, ei pea algatus olema seaduseelnõu vormis ega algataja teadma kõiki teemaga seonduvaid strateegiaid ja arengukavasid,” lisab Saar.

Rahvaalgatusveebis saad kirja panna oma ettepaneku, kutsuda teisi kaasa arutama, kaasautoritega pöördumise teksti koostada, valminud pöördumisele digiallkirju koguda ning vähemalt 1000 allkirjaga pöördumine ühe klikiga Riigikogule saata. Ühtlasi jälgida, kuidas  parlament pöördumise üle arutab ja mida kuue kuu jooksul otsustab.

Algatuse loomise ABC:

1. Logi rahvaalgatus.ee-le sisse
2. Loo uus algatus. Algatus on vähemalt kolm päeva ühisloomes ehk arutelu-faasis.
3. Kui ühisloome on lõppenud, määra algatusele lõppaeg ja suuna algatus allkirju koguma.
4. Kui algatusel on 1000 allkirja koos, saada see ühe klikiga Riigikogu poole.

Vaata ka teisi rahvaalgatus.ee kasutamise juhendvideosid.

Kui vajad nõu, kontakteeru rahvaalgatus.ee kasutajatoega – abi@rahvaalgatus.ee.

Foto: Arvamusfestivali vabatahtlik Anna Markova

Festivali eestvedaja Maiu Lauringu sõnul on arvamusfestivali formaat Eestis hästi vastu võetud. “Festivalile tulevad inimesed, kellel on aruteludele kõrged ootused ning kes lähevad kuulama konkreetseid teemasid. Kaasavate formaatide kõrval soovitakse läbimõeldud ja mitmekülgset sisu ning see eeldab üha paremat ettevalmistust nii arutelu korraldajatelt, osalejatelt kui arutelu juhtidelt,” tõi Lauring välja oma tähelepanekud.

Arutelude teemadering oli lai, avaliku ideekorje tulemusel jõudsid programmi Eesti inimeste jaoks olulised teemad inimvarast põhiväärtusteni. Eriline tähelepanu oli arutelukultuuril ning demokraatias osalemisel. Vestlustest koorus mõte, et demokraatia püsimiseks on seaduste kõrval olulised ühised väärtused ning et suhtluskultuuri edenemise eelduseks on suhtlusoskuste õpetamine. Festivali arutelusid saab järele kuulata SIIN, kuhu neid järgemööda lisame.

Arvamusfestival soovib festivali hea arutelutavaga luua ühist teadmist hea arutelu reeglite kohta. Festivalil toimunud purgihääletusel arvasid osalejad, et edasiviiva arutelu eeldusteks on teineteise kuulamine ning oma väidete tõestamine. “Leiame, et heast arutelutavast võiks lähtuda kõikide teiste, ka väljaspool festivali toimuvate arutelude juures,” ütles Maiu Lauring.

Festival sündis sadade vabatahtlike ning arutelude korraldajate ühisloomena. Arvamusfestivali toetavad Paide linn, Swedbank, Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Järvamaa Omavalitsuste Liit, Euroopa Komisjon, Põhjamaade Ministrite Nõukogu, Euroopa Parlament, Telia, Ergo, Töötukassa ning Kultuurkapital.

Arvamusfestival tänab kõiki, kes andsid oma osa! Järgmine Arvamusfestival toimub 9. ja 10. augustil 2019 Paides.

Lasteala paikneb Vallimäel, kus on lastel läbi kahe päeva võimalik osa võtta erinevatest loovatest ja harivatest tegevustest ning töötubadest.

Saab mängida hiiglaslikku trips-traps-trulli, joonistada puidule, kilele ja kividele, võimalik on lahendada ristsõnu ja mõistatuseraamatuid. Külla tulevad Hull Teadlane, õhupallimeistrist kloun ja külalised, kes maalivad näole, punuvad patse ja viivad läbi põnevaid töötubasid. Muinasjutte loevad ministrid Mailis Reps ja Urmas Reinsalu, riigikogu liige Kalle Palling ja telemees Urmas Vaino. Kuuma päikese või vihmasabinate eest saab varjuda madalasse koopasse, kus näidatakse multifilme. Kogu päeva on avatud ka mänguväljak. Mõlemal päeval tegelevad Vallimäel lastega õpetajad Ülli Müller ja Moonika Vene.

Lisaks on Vallimäel avatud ka tasuta lastehoid. Mõlemal päeval saab väikesed lapsed hoidu viia alates kella 11.30-st kuni 20.00-ni, mil lapsi hoiavad Paide Sookure ja Paide Lasteaia õpetajad. Lastehoius meisterdatakse, mängitakse, seigeldakse ja loetakse raamatuid. Lastehoid on ümbritsetud aiaga ning seal on WC, joogivesi ja võimalik on ka käsi pesta. Lapse hoidu jätmisel annab vanem õpetajale oma telefoninumbri ning laps saab kaela värvilise rätiku ja rinda nimesildi.

Esmakordselt on sel aastal lastelal kohal ka Mamas’ Heaveni imearmas beebitelk, kus on kõik vajalik kõige pisemate arvajate jaoks. Beebitelk pakub varju tuule, vihma ja päikese eest. Seal saab rahulikult last toita ning mähkmeid vahetada. Titadel on beebitelgis mõnus puhata ja mängida! Festivalil ringi liikumiseks saab laenutada käru ja kõhukoti.

Lastehoid ja kõik tegevused lastealal on tasuta.

Lastearutelude kava 11. augustil

11.00–12.00 Nutikas koolilaps ehk kas ja kuidas mõjutab nutimaailm laste õppimisvõimet

“Arvan, et see on väga oluline teema, mida peab kindlasti arutama. Praeguses ühiskonnas on nutimaailm üle võtmas meie päris maailma ning minu arvates on väga hea, et lapsed ja noored sellest ka ise natukene aru saavad ja sellest arutavad.
Lisette, 7. klass

12.30–13.30 Learning Through Activity

14.00–15.00 Laik kui narkootikum

“Minu meelest on teema “Laik kui narkootikum” vägagi aktuaalne praeguses ühiskonnas. Massiivsel hulgal noori veedab väga suure osa oma ajast virtuaalmaailmas, kas siis tegeledes millegi kasuliku või ka mitte kasulikuga. Nutiseadmed võivad olla väga kasulikud vahendid aidates meil kergemini teha igapäevaseid tegevusi kuid samas võivad nad röövida väga palju meie ajast. Nutisõltuvus on probleemiks aga sõltuvuseks võivad saada väga paljud tegevused kui neid liigselt teha. Minu arvamusel ei ole väide “noorus on hukas” tõene, kuid kindlasti väga paljud asjad muutuvad (kaasa arvatud töökohad ja inimeste väärtused).”
Lene, 7. klass

15.30–16.30 Piirideta, anonüümne, eikellegimaal – koolikiusamine nutiajastul

“Ma arvan, et koolikiusamine on kindlasti tähtis teema mille üle arutada. Kindlasti on koolil selles oma roll ja kui õpetajad tahavad, saavad nad kiusamise vähenemisele kõvasti kaasa aidata. Lõplikult lõpetab kiusamise ikkagi kiusaja ise. Tema peab ise lõpuks arusaama, et käitus valesti.”
Sten-Erik, 7. klass

17.00–18.00 Julgus aidata

“Minu arvates on minu sõpradel ja minul piisavalt julgust, et kutsuda sellistes olukordades täiskasvanuid appi või helistada vajadusel hädaabinumbrile. Võib-olla on keerulised kiusamise olukorrad, kus on kiusajateks vanemad lapsed, siis jääb enamasti ilmselt julgusest puudu, aga märkame ikka.”

Liis-Margaret, 4. klass

Tekst: Arvamusfestivali vabatahtlik Mari-Liis Koemets
Foto: Arvamusfestival 2017

Kui liberaalne demokraatia väärtustab ja soodustab ühiskonnas mitmekesisust, siis illiberaalsed demokraatiad tõukuvad “enamus otsustab” printsiibist. Lisaks emotsionaalsetele teemadele nagu vähemuste õigused või surmanuhtluse taastamine, tasuks enne valimisi küsida: kas me sooviksime, et Eestist kaoksid sõltumatud ajakirjandusväljaanded, et näiteks Rahvusringhäälingu sisu kujundaks poliitiline eliit?

Et põhiseaduslikult sõltumatutes institutsioonides – nagu kohtuvõimu juures – teeksid otsuseid inimesed, kes on sinna määratud võimulolevate poliitikute poolt? Kui Maksuamet hakkaks maksuraha jaotama vastavalt poliitilisele tellimusele ja uued seadused soosiks võimulolijatega soojades suhetes olevaid ärimehi? Või et kogu meie kohta käiv isiklik informatsioon oleks näiteks sisejulgeolekule viidates kättesaadav ilma igasuguse kohtumääruseta?

Mida saab liberaalse demokraatia kaitsel ette võtta vabakond, seda küsivad Avatud Eesti Fondi arutelul laupäeval, 11. augustil kella 14-15.30 illiberaalsete jõududega vastanduvad Miklos Marschall Ungarist, Kuba Wygnanski Poolast ja Andre Wilkens migratsiooniküsimuses lõhestunud Saksamaalt.

KAKS. Mida tähendab “demokraatia on globaalses languses”?

Freedom House´i iga-aastase raporti kohaselt on globaalsed vabadused 12. järjestikust aastat  languses. Alates 2006. aastast on 113 riigis poliitilised-ja tsiviilõigused ning vabadused vähenenud, samas kui 62 riigis on märgatud demokraatlike õiguste ning vabaduste tõusu.

Traditsiooniliselt on Ameerika Ühendriigikide välispoliitika üks eesmärke olnud demokraatia propageerimine ja toetamine, kuid president Trump on nii oma sõnades kui ka tegudes sellest ajaloolisest põhimõttest eemaldunud. USA vähenev roll rahvusvahelistes institutsioonides nagu näiteks ÜRO ja NATO, rahvusvahelisest koostööst ja kokkulepetest taandumine (näiteks USA lahkumine Pariisi Kliimakokkuleppest) ning Ameerika välispoliitika suurenev militariseerumine on näited sellest, kuidas USA roll demokraatia kaitsja ning edendajana on vähenemas.

USA vähenev roll demokraatia edendajana maailmas ning tsiviilõiguste ja vabaduste langemine on nähud, mis lubavad öelda, et demokraatia on globaalses languses. Sellest, kuidas siit edasi minna, ootame kuulama ja arutlema reedel kell 18.00 Arvamusfestivali demokraatia alal arutelul “Kes kaitseb enam demokraatiat maailmas?” Otsa teevad lahti Mall Hellam Avatud Eesti Fondist, Andres Kasekamp Toronto Ülikoolist, Lauri Mälksoo Tartu Ülikoolist ja Kristi Raik Eesti Välispoliitika Instituudist. Vestlust juhib Erkki Bahovski, ajalehe Diplomaatia peatoimetaja. Arutelu korraldab Eesti Välispoliitika Instituut/Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus.

KOLM. Mis on Põhjala riikide kuld demokraatia languse ajastul?

Samal ajal, kui globaalsel tasandil on märgata demokraatia langust, hoiavad Põhjala riigid 2017. aasta demokraatiaindeksis kohti esimese viie seas. Mis on see, mis on heaoluühiskonnaks nimetatud Põhjalale iseloomulik ning eristab teistest regioonidest? Hiljutise raporti „Trust – the Nordic gold“  kohaselt on see usaldus. Sotsiaalse usalduse aluseks on vahetu kogemus suhetes teiste inimestega, poliitiline usaldus kujuneb aga kaudsel teel ja distantsilt, tavaliselt meedia vahendusel.

Raport sedastab, et demokraatliku ja stabiilse poliitilise elu seisukohalt vaadates on poliitiline usaldus keskse tähtsusega – samamoodi, nagu sotsiaalne usaldus on oluline tsiviliseeritud ühiskondlikus elus. Kui usaldus ühiskonnas on kõrgel tasemel, siis on sel ka praktilised tulemused – hiljutised uuringud näitavad, et sotsiaalne ja poliitiline usaldus tõstavad näiteks oluliselt võimalust, et kodanikud maksavad korralikult oma makse, mis omakorda võimaldab aga riigil paremini toimida.

Põhjala kogemusi demokraatlike protsesside toimimisest erinevates eluvaldkondades, alates  sotsiaalselt vastutustundlikust ettevõtlusest (reedel kell 16-17.30) kuni Euroopa kultuuripealinnaks olemiseni (laupäeval kell 16-17.30), kuuleb Demokraatia alal Arvamusfestivali mõlemal päeval. Ja loomulikult küsime – kas Põhjala on veel eestlastele eeskujuks (reedel kell 14-15.30)?

NELI. Kas tõde on surnud?

Küsimus, mis oli suurte rasvaste tähtedega trükitud ajakirja Time Magazine 3. aprilli 2017 esikaanel ja pidid iseloomustama ajakirjas ilmunud intervjuud vastselt ametisse astunud USA 45-nda presidendi Donald J. Trumpiga. Küsimus, mis iseloomustab hästi seda, kus on lääne ühiskond täna – kahtleme objektiivse tõe olemasolus. Tõde ja faktid on muutunud millekski, mida vajadusel moonutada, et edendada enda agendat. Uuriv ajakirjandus on kaotamas oma väärtust, sest puudub usaldus ja levib arvamus, et meedia ise töötab kellegi teise huvide, mitte objektiivse tõe nimel. Ja selles informatsiooni virvarris üritab orienteeruda tavakodanik.

Kuidas seda kõige paremini teha? Sellele ja mitmele teisele küsimusele püüame vastuse leida laupäeval, 11. augustil kell 11 algavas arutelus „Seilamine tõejärgsel meediamerel – kuidas kriitiliselt meediat tarbida“, kus oma mõtteid avaldavad  Janeck Uibo (Edasi.org asutaja ja peatoimetaja), Severi Hämäri (Soome faktikontrolliorganisatsiooni Faktabaari juhatuse liige) Herman Kelomees (Eesti Väitlusseltsi tegevjuht), Siim Ruul (Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja) ja Tom Suiste (Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi abiturent). Vestlust juhib aktiivne kodanik Karl Toomet.

VIIS. Miks annab populism tõuke illiberaalsele demokraatiale? Miks kujutab süvenev populism ohtu demokraatiale?

Süvenev populism lõhestab ühiskonda vastandades erinevaid ühiskonnagruppe ning sulgedes võimaluse diskussiooniks ja erinevatele arvamustele. Populistlikud lubadused tekitavad inimestes arvamuse, et probleeme saab lahendada lihtsalt ja kompromissideta, mille tulemusena jäävad probleemid tegelikult aga lahendamata. Aina raskemaks muutub tõe eristamine väärast ning tihtipeale otsitakse lihtsalt patuoinast, kellele saab kõik ühiskonnamured kaela veeretada.

Populistlike parteide võidukäik võib endaga kaasa tuua vähemusgruppide diskrimineerimise, inimõiguste rikkumise ja sõnavabaduse piiramise. Sellest kaugele ei jää autoritaarse võimu esilekerkimise võimalus, mis õõnestab meie demokraatlike väärtusi ja alustalasid aga veelgi. Populismist räägime reedel kell 12-13.30 arutelus “Populismi kasv Euroopas – kas demokraatia korrigeerija või vaenlane?”, kus sellest räägivad Mari-Liis Jakobson (Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituudi poliitikasotsioloogia dotsent), Ahto Lobjakas (Raadio 2 “Olukorrast riigis” saatejuht, Postimehe kolumnist) ja Ivo Rull (raamatu “Populismist” autor, kommunikatsiooniekspert).

Tekst: Demokraatia ala korraldajate ühisloome
Foto: Arvamusfestivali vabatahtlik Johan-Paul Hion

Sarnaselt varasematele aastatele pakkusime igale erakonnale ühepäevast ala kolmeosalise programmiga, kuid tänavu paari uuendusega. Ootasime erakondadelt selgelt ühte erakondadevahelist ja ühte kaasavat arutelu. Osale neil aruteludel ja anna meile ka teada, kuidas oli!

ERAKONDADEVAHELISED ARUTELUD
Arvamusfestivali külastajad ootavad erakondade aladelt kõige rohkem seda, et toimuks huvitav dialoogi maailmavaadete ja arvamuste vahel. Igas erakonna telgis toimub üks selline arutelu, kuhu on kutsutud eri seisukohtade ja positsioonidega osalejaid ka teistest erakondadest. Aruteluteemad on välja pakkunud kutsuv erakond ning arutelujuht on soovitavalt väljaspool parteisid.

10. AUGUST

Kell 18.00 Sotside alal “Kas solidaarsele ravikindlustusele on alternatiivi?”Kas Haigekassa on efektiivne või mitte? Solidaarse ravikindlustuse eest seisab töö- ja terviseminister Riina Sikkut, kellega debateerivad Reformierakonna esinaine Kaja Kallas ja teadlane Taavi Tillmann. Arutelu juhib Allar Tankler.

11. AUGUST

Kell 11.00 Keskerakonna alal “Kas päästame eakad vaesusriskist?”
Kaia Iva (Isamaa), Helmen Kütt (SDE), Monika Haukanõmm (Vabaerakond), Keit Pentus-Rosimannus (Reformierakond) ja Katrin Höövelson (Euroopa Komisjoni Eesti esinduse majandusnõunik). Arutelu juhib endine sotsiaalminister Jaak Aab.
Kell 16.00 Reformierakonna alal „Kas maksud on karistus või õnnistus?“
Jevgeni Ossinovski (SDE), Jürgen Ligi (Reformierakond), Marko Pomerants (Isamaa) jt. Tegemist on nn tagurpidi intervjuu formaadiga: arutelu juht on rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsler Dmitri Jegorov. Kui tavaliselt on poliitik ministeeriumi kantsleril n-ö pea kohal, siis nüüd küsib kantsler põhjendusi valitud poliitikatele.
Kell 18.00 Isamaa alal “Kas II pensionisammas on raha põletamine?”
Lisaks Riigikogu liikmetele Helir-Valdor Seeder (Isamaa) ja Eiki Nestor (SDE) osalevad poliitikavälised eksperdid: Kristjan Järvan (ettevõtja), Kristi Saare (Tuleva Tulundusühistu kogukonna juht) ja Mart Jesse (Eesti Kindlustusseltside Liidu juhatuse esimees). Arutelu juhib Kalle Muuli.

Erakondadevaheliste debattide soodustamiseks lisasime omalt poolt väikese vimka – kui planeeritavas debatis on vaid oma erakonna inimesed, siis on Arvamusfestivalil õigus tuua mängu must hobune ehk saata omalt poolt üks inimene diskussiooni juurde. Seda võimalust tuli meil kasutada vaid korra. Vabaerakonna alal 10. augustil kell 13.05 toimub „Kuum debatt: kuidas rakendada kolme lapse poliitikat?“, kus osalevad Vabaerakonna riigikogu fraktsiooni liikmed Monika Haukanõmm ja Jüri Adams, saatejuht Mikko Nõukas ning Arvamusfestivali kutsel seksuaaltervise ekspert Kristina Birk-Vellemaa.

KAASAVAD ARUTELUD
Arvamusfestivali külastajad hindavad võimalust vahetult suhelda poliitikutega. Soovitakse otse küsida ja oma arvamust avaldada, olla ära kuuldud ja mõistetud. Nii palusime tänavu erakondadel tuua oma ala programmi vähemalt ühe sellise arutelu, mille eesmärk on ideede tutvustamise asemel erakonna ideid testida ja neile tagasisidet saada. Arutelu toimub grupiaruteluna ja inimeste kaasamist soodustavas formaadis, nt maailmakohvik vms.

10. AUGUST
Kell 13.00 Sotside alal “Kas tulevikus oleme tööd tehes õnnelikumad?”
Arutelu korraldavad Noored Sotsiaaldemokraadid ja arutelu juhib nende president Joosep Vimm.

11. AUGUST
Kell 12.00 Isamaa alal “Kuidas saada palju lapsi?”
Arutelu juhib ajakirjanik Marii Karell, osalevad Priit Sibul (Riigikogu liige, nelja lapse isa), Siiri Oviir (Eesti Naisliidu esinaine) ja Kerstin Meresma (Postimehe ajakirjanik).
Kell 13.00 Keskerakonna alal “Maailmakohvik, Keskerakonna 101 rahvakohtumise raames”. „Sina räägid – poliitikud kuulavad!“ nii kõlab erakonna üleskutse ja meie julgustame – tule kohale ja näed oma silmaga, kas see päriselt nii ka on. Kaasa saab rääkida erinevatel teemadel hariduspoliitikast regionaalpoliitikani. Laudkondi juhivad tuntud poliitikud Keskerakonnast.
Kell 14.00 Reformierakonna alal „Mis on patriotism?”
Alustuseks saavad reformierakondlased ja tuntud avaliku elu tegelased väga lühidalt sõna patriotismi defineerimiseks. Seejärel toimub ühine arutelu, mille eesmärk on patriotismi erinevad tähendused lahti häkkida.

Üsna loominguliselt on tänavusi juhiseid rakendanud Vabaerakond! Vabaerakonna telk Paide Arvamusfestivali erakonnaalal on reedel 10. augustil ühtlasi vabaõhu raadiostuudio. Arutelude vahele toimuvad intervjuud festivalikülalistega ja erakondadevaheline meelelahutuslik mälumäng.

MÄRKA KA SEDA!
Et Arvamusfestivalil kõlaksid ka EKRE ideed ja saaks EKRE poliitikutega suhelda, võtsid EKRE Järva- Ja Viljandimaa osakonna inimesed nõuks tuua festivalile kaks arutelu, mis toimuvad Vanalinna kohviku õuealal. Poliitmaastikule uue tulijana siseneva Eesti 200 eestvedajad on lubanud olla kohal aktiivsete osalejatena, küsijate ja kommenteerijatena erakondade aruteludel.

ERAKONNAJUHTIDE ARUTELU
On juba traditsiooniks kujunenud, et Arvamusfestivali viimane arutelu on parlamendierakondade esimeeste debatt. Kui kõik arutelud teistel aladel on lõppenud, algab laupäeval, 11. augustil kell 20 ERRi alal erakonna esimeeste debatt teemal „Kuidas me kestame?“. Tänavu esmakordselt selgus teema rahvahääletusel ning mure Eesti riigi ja rahvuse kestvuse pärast edestas poliitilise suhtluskultuuri ja riigireformi teemasid. Osalevad Mart Helme, Andres Herkel, Kaja Kallas, Jevgeni Ossinovski, Jüri Ratas, Helir-Valdor Seeder ja arutelu juhib Taavi Eilat. Sõna saavad ka Roheliste erakonna esindaja Zuzu Ismailova ja Eesti 200 esindaja Kristina Kallas.

Tekst: Arvamusfestivali eestvedaja Maiu Lauring
Foto: Arvamusfestivali vabatahtlik Johan-Paul Hion

Eesti tehnoloogiadirektori Kirke Saare sõnul on Telia üks eesmärk teha Eestist tehnoloogia abil koht, kus on parem elada ja töötada. “Samas kaasnevad digitehnoloogia arenguga ka ohud, mida tuleb teadvustada ja tundma õppida, misõttu keskendume aruteludes digiühiskonna rõõmudele ja varjukülgedele laiemalt,” ütles ta.

Arutelud keerlevad selle ümber, milline on digitehnoloogiate mõju nii inimestele, ettevõtetele kui ühiskonnale tervikuna. Selleks on arutelude korraldamisel Teliaga jõud ühendanud Estonian Business School, Eesti Interneti SA, Eesti Patsientide Liit ja psühholoog Margarita Kerson-Saulis. Avame koos Teliaga Digitarkuse ala arutelude sisu.

Kas offline’is on võimalik mängida? (R, 10. augustil kell 13)
Kuidas mõjutavad nutiseadmed erineva vanusega laste heaolu ja peresuhteid? Koos mängides ja erinevaid koostegutsemise viise katsetades saab proovida oma kogemuste pinnalt, kuidas muutub selle käigus suhtlemise kvaliteet.

Ettevõtete juhid peaksid kübermaailmas käed puhtaks pesema (R, 10. augustil kell 15)
On vähe teada fakt, et Eesti ettevõtted on digilahenduste kasutamisel ELi 28 riigi seas alles 22. kohal. Oma konkurentsivõime tõstmiseks peavad ettevõtjad hakkama ruttu kasutusele võtma veel rohkem nutilahendusi. See tähendab, et Eesti majanduse arenguhüpe sõltub ikkagi tavalistest inimestest, kes neid masinaid juhivad, ja sellest, kui hea on nende inimeste küberhügieen ehk oskus n-ö gripihooajal käsi pesta. Viimane sõltub aga paljuski just ettevõtete juhtidest, sest kui nemad ei pea vajalikuks turvaliste paroolide kasutamist või avavad hoolimatult suvalisi libakirju, siis oleme digitaliseerimise võidujooksu ette kaotanud. Kas Eesti majandusedu sõltub tõesti küberhügieenist, miks peavad Eesti ettevõtete juhid õppima piltlikult öeldes käsi pesema ja millised järjest kasvavad ohud meid küberruumis üldse varitsevad?

Kodanike käitumine on riigil justkui peopesal (R, 10. augustil kell 17)
Saja-aastane Eesti on edukas väikeriik, kes paistab maailmas silma kui kõrgelt digitaalseid trende eestvedav endine nõukogude liidumaa. Seevastu inimeste jälgimine internetis näib jätkuvalt kinni olevat vanades aastakümnete tagustes KGB sarnastes harjumustes. Kas Eestis toimub massiline isikute kohta sideandmete kogumine ja jälgimine, mis võib olla vastuolus Euroopa Kohtu nõudmistega? Arutletakse internetivabadusest ja inimeste jälgimisest internetis võimuorganite poolt. Kas Eesti teeb midagi valesti? Kui teeb, siis mida ja mil määral? Kas ausaid kodanike jälitatakse rohkem kui Euroopa tegelikult lubab? Või tänases maailmas ei saagi keegi enam eeldada, et jälitustegevust internetis ei toimu?

Isiklikud jäljed digimaailmas (L, 11. augustil kell 10)
Mida tähendab privaatsus tänases tehnoloogia- ja digimaailmas ning milliste uute tavade, võimaluste ja ohtudega inimesed igapäevaselt arvestama peaks? Üha enam digitaliseeruv maailm pakub küll hulgaliselt uusi võimalusi, kuid ka kuhjaga erinevaid ohte. Milliseid jälgi me igapäevaselt internetiavarustesse maha jätame, kellele kuuluvad minu andmed ja kas selle pärast peaks muretsema? Kus ja kuidas minu kui eraisiku andmeid kasutatakse? Milliseid andmeid ettevõtted mu kohta teavad ja mida nendega teha saavad? Miks erineb inimese käitumine füüsilises maailmas sellest, kuidas ta käitub digimaailmas?

Portaal inimsõbralikuks (L, 11. augustil kell 12)
Arutelu algul näidatav lühifilm selgitab lihtsalt ja lühidalt, missugune on praegune patsiendiportaal ja visionäärid räägivad, missugune see olla võiks. Maailmakohviku käigus kujundatakse see portaal aga just endale meelepäraseks, kasutajasõbralikumaks ja loogilisemaks. Lõpus kuulatakse ühiselt uusi visioone ning Eesti Patsientide Liit on lubanud võtta oma südameasjaks, et need ettepanekud ka vajalike asutusteni jõuaksid.

Jõhkratesse turvaintsidentidesse sattumist annab vältida (L, 11. augustil kell 14)
Erinevad turvaintsidendid, ründed, õngitsuskirjad, arvutiviirused ja muud küberkuritegevuse vormid on asjad, millega inimesed Eestis igapäevaselt kokku puutuvad. Koos küberturvalisuse spetsialistidega tuuakse publikuni kõige tõsisemad ja levinumad juhtumid ning jagatakse soovitusi, kuidas sääraste riskide eest end kaitsta. Mida saab inimene ise ära teha, et internetis ja oma digiseadmetes riske maandada ning milline on ohutu digikäitumise A ja O? Mida teha ja kelle poole pöörduda, kui oled ohvriks sattunud?

Küberruumis saab sõimata ja peksa saab iga nurga peal (L, 11. augustil kell 16)
Meie igapäevase online-suhtluskultuuri ja –kultuuritusega puutuvad kokku nii lapsed kui täiskasvanud. Arutelus vaadeldakse ja analüüsitakse erinevaid küberkiusu juhtumeid. Kui tõsine on täna Eestis küberkiusamise probleem ning millised on selle võimalikud tagajärjed nii kiusajale kui kiusatavale?

Digitarkuse alal toimub kahel päeval kokku kuus eestikeelset ja üks venekeelne arutelu. Vaata järele Facebookist.

Tekst: Arvamusfestivali vabatahtlik Kadri Laube
Foto: Arvamusfestivali vabatahtlik Mark Slavin

Mitmel minu lähikondsel esineb vaimse tervise probleeme?
Turvalisuse ja tervise alal toimub kahel päeval seitse arutelu, millest lausa kolm keskenduvad vaimsele tervisele. Fookuses on dementsus, ärevushäire ning depressioon. Neid teemasid on lihtne ignoreerida. Arvamus, et keegi lähiringkonnast, töökaaslastest ega tuttavatest ei puutu kunagi nende haigustega kokku, on statistikat vaadates tõenäoliselt ekslik. Mõelgem kas või laste ja noorukite vaimsetele häiretele, mille all on kannatanud iga viies laps – ca 2 last ühe jalgpallimeeskonna kohta…

Haigused ei puuduta peaaegu kunagi ainult haiget ennast, vaid ka pereliikmeid, sõpru, töökaaslasi ning sotsiaalsüsteemi kulude kaudu meid kõiki. Aruteludes vaadeldakse erinevad haiguste avaldumise viise ja põhjuseid, esmaseid samme probleemide märkamiseks ja lahendamiseks. Haiguste õigeaegne avastamine ning kohane ravi aitavad vältida probleemide süvenemist. Valehäbil ja probleemide salgamisel ei tohi olla meie mõtlemises kohta.

WHO 2012. a andmetest selgub, et Eestis kannatab dementsuse all enam kui 13 000 inimest. Haigestumine suureneb seoses rahvastiku vananemisega. Teadaolevalt ei ole leitud ühtki vahendit haiguse progresseerumise peatamiseks. Mida tähendab dementse inimese eest hoolitsemine, millised on praegu kättesaadavad teenused, mida toob tulevik? (L ,11.08 kl 14.00-15.30)

Igal viiendal lapsel vanuses 1-15 eluaastat esinenud mõnel eluperioodil vaimse tervise probleeme. Miks diagnoositakse depressioon juba lasteaialastel, kui kogu maailm peaks olema täis mängu ja naeru? Miks mõeldakse enesetapust juba põhikoolis, kui terve elu peaks olema veel ees ning kõik uksed valla? (L, 11.08 kl 12.00-13.30)

Ennetusest räägitakse tavaliselt „mida mitte teha“ ja „kuidas vältida“ võtmes. Seevastu ärevushäire teemaline arutelu on provokatiivne ning küsib hoopis küsimusi: Mida teha, et tavapärasest muretsemisest ja ärevusest saaks ärevushäire? Kuidas toimida, et ärevushäired püsiks, süveneks ning ei lähekski üle? Kuidas saada mitu ärevushäiret korraga? (R, 10.08 kl 18.00-19.30)

Kes vastutab?

Teine teemade ring turvalisuse ja tervise alal võib üldistada kui küsimust vastutuse jagunemist. Teatav osa vastutusest jääb alati inimese enda kanda, kuid osa sellest jaotub ka kogukonna liikmete ja laiemalt kogu ühiskonna vahel. Esineb olukordi, kus tuleb märgata teisi enda ümber ja lasta ka ennast märgata. On asju, mida inimene saab teha iseenda, kogukonna või ühiskonna heaks.

Üks lähemaid ja käegakatsutavamaid näiteid sellest on vabatahtlikud päästekomandod. Sootuks laiaplaanilise vaate annab aga geenidoonorluse temaatika. Eesti Geenivaramusse koguneb üha enam informatsiooni. Ühest küljest avab selle analüüsimine uusi perspektiive rahvastiku tervise hindamisel. Teadus- ja arendustegevus juba iseenesest on osa ühiskondlikust vastutusest. Teisalt saab geenidoonorlust käsitleda ka üksikisiku vastutuse aspektist ühiskonna ees: sul on võimalus anda endast midagi, millest teadusuuringute tulemusel saab kasu kogu ühiskond.

Kuidas saada inimene õigel ajal arsti juurde? Kes vastutab? Inimene ise? Või ka tööandja, perekond, kogukond, ühiskond? Kui aga arstijärjekorrad on pikad? Kui arstiabi pole piisavalt kättesaadav? Mis roll võiks olla vabatahtlikul ravikindlustusel? (R, 10.08 kl 14.00-15.30)

Geenidoonorlus kui valdkond on huvitav kombinatsioon kasulikkusest teadusele, meditsiinile ning ka üksikisikutele, kes on oma geeniandmed Eesti Geenivaramule andnud. Mida nende andmetega aga tehakse ning milline on nende roll haiguste ennetamisel ja paremal ravil? (R, 10.08 kl 16.00-17.30)

Kogukondliku vastutuse ning suure ohuteguri üheks puutepunktiks on tuleohutus ning vabatahtlikud päästjad. Kes vastutab meie turvalisuse eest, kui päästeteenuse osutamine jääb üha enam vabaühenduste kanda? Kelle ülesandeks jääb sellise tendentsi korral vabatahtlike päästjate motivatsiooni, valmisoleku ja ressursside tagamine? Kas otsa tuleb vaadata riigile, kohalikule omavalitsusele, ettevõtjatele, eraisikutele? (R, 10.08 kl 12.00-13.30)

Turvalisuse ja tervise ala tegevused Arvamusfestivalil võtab kokku ERGO Kindlustuse programm riskikäitumise teemal. Arvamusfestivali külastajatel avaneb võimalus kogeda enda riskikäitumise mõju ning osaleda tegevustes, mis õpetavad toimetulekut ohuolukorras. Nii on võimalik liiklusesse minemata proovida autojuhtimise ajal sõnumit saata. Näis, kas pärast simulaatorit soovib keegi seda ka päriselus veel teha! Samuti saad teada, kui kiiresti priitahtlikud või kutselised päästjad sinu juurde jõuavad, kui kodus koer küünlaga pahandust teeb või maal saunaõhtu üle käte läheb. Kuidas ise tulekahju kustutada? (L, 11.08 kl 16.00-17.30)

Küsimusi on palju, vastuseid veel vähevõitu. Kohtume Arvamusfestivali turvalisuse ja tervise alal, kus need ja paljud teised küsimused luubi alla võetakse!

Tekst: Arvamusfestivali vabatahtlikud Anneli Rääbis ja Juhani Jaeger
Foto: Arvamusfestivali vabatahtlik Johan-Paul Hion

Arvamusfestival on koht arutlemiseks. Igasuguse arutlemise eelduseks on oskus ja valmisolek kuulata ning tahe mõista. Kummalisel kombel aga näib, et kuulamine on veel keerulisem kui kõnelemine (ja hästi kõnelemine on päris keeruline), kirjutab arutelujuhtide koolitaja Marleen Pedjasaar SpeakSmartist.

Palju räägitakse sellest, kuidas käia oma ajaga efektiivsemalt ümber – meil on äpid, mis võimaldavad tervete raamatute asemel kuulata neist kokkuvõtteid, sporti tehes saab pidada koosolekuid ja koosolekuid pidades saata e-kirju. Kuulamine aga on tegevus, mis nõuab vähemalt hetkeks keskendumist vaid ühele teemale või inimesele, luues selleks aja ja ruumi.

Olles ise olnud iga-aastane Arvamusfestivali külastaja ja minnes ka sel aastal, tean hästi, kui keeruline on olnud just kuulata. Tähelepanu hajub, mõte läheb rändama või kuulamise asemel tekib kiirelt tahtmine vastu vaielda. Et eesoleval festivalil kuulamisega veidi lihtsam oleks, panen kirja mõned mõtted.

Loo endale kuulamiseks sobiv keskkond. On üsna raske kedagi kuulata, kui sa teda ei kuule. Suvisel festivalil on palju sagimist, konkureerivaid arutelusid, võimalust süüa ja juua või niisama pikutada ja seda kõike tasub ka teha, kuid kui oled juba otsustanud mõnda arutelusse süveneda, siis loo endale kuulamiseks sobiv aeg ja ruum. Olen ise olnud korduvalt konverentsidel, kus mõni kaasosaleja tõdeb päeva lõpuks, et muidu tundus tore, aga kahjuks ma ei kuulnud midagi. Tundub kummaline, aga päris paljud on valmis eeskujulikult kuulama ära terve päevase ürituse, mainimata näiteks, et nende nurka heli eriti ei kostugi. Et Arvamusfestivalil selliselt ei läheks, sea end kohe arutelu alguses mugavalt sisse ning ära pelga öelda, kui midagi häirima jääb.

Kuula ideid, mitte inimese riietumisstiili või välimust. Üldiselt meeldivad meile meiega sarnased inimesed. Kui kõneleja on kuulajast väga erinev, peab ta veidi rohkem pingutama, et tema idee kuulajani jõuaks ja vastupidi – ka kuulaja peab rohkem pingutama, et idee temani jõuaks. Võib olla, et inimene, kelle vaadetega me üldiselt ei nõustu, tuleb arutelu käigus välja üsna mõistliku ideega. Inimese ajus moodustub kõneleja stiilist, sõnumist ja isikust üks tervik, kuid miks mitte proovida sel festivalil, kas suudame olla üle automaatsetest reaktsioonidest ning eraldada kõne sisu kõnelejast? Mõne konkreetse idee või ettepanekuga nõustumine ei tähenda terve maailmavaate omaks võtmist ja ehk peitub dialoog just neis hetkedes, kus suudame esmase hinnangu korraks kõrvale jätta.

Küsi, kui sa ei saa aru. Kui midagi jääb sulle ebaselgeks, siis küsi. Teed sellega teene nii endale, esinejale kui arvatavasti veel suurele osale kuulajatest, kellel sama küsimus oli tekkinud. Kui midagi jääb segaseks, aga selgitust ei julge küsida, siis ilmselt raugeb ka jaks kuulata õige pea. See on küll klišee, kuid rumalaid küsimusi pole tõepoolest olemas. Just vastupidi – õigesti püstitatud küsimus võib avada sisu rohkem kui pikad selgitused. Lisaks – kui midagi jääb segaseks, kipub meie aju sellesse kinni jääma ja nii võibki juhtuda, et edasi kuulamise asemel proovime ülejäänud arutelu ajal välja mõelda, mida kõneleja küll silmas pidada võis.

Mõtle läbi, miks sa kuulad. Kas valisid selle arutelu välja, kuna tead teemast palju? Või hoopis sellepärast, et ei tea teemast midagi? Kas loodad saada selgust, kinnitust oma ideedele, uusi teadmisi, leida mõttekaaslasi, küsida hingel olevad küsimused või hoopis midagi muud? Kui tead, miks just selle arutelu juures viibis, on ka kuulata lihtsam.

Tee märkmeid või aruta sõbraga. Lihtsalt kuulates läheb paratamatult palju kaotsi. Märkmete tegemine ei pea tähendama pooleteisetunnist konspekteerimist, kuid mõne suurema mõtte või küsimuse kirja panemine aitab kindlasti arutelust maksimumi võtta. Lisaks aitab see mõista, kus on arutelus loogikavead. Kas keegi väitis midagi ilma põhjenduseta või jäi ehk selgitus pealiskaudseks? Märkmeid vaadates  saad aru, keda uskuda või mille kohta tasuks edasi uurida. Teine hea võimalus märkmete tegemise kõrval on hiljem kuuldu üle sõbraga edasi arutleda. Selliselt saad enda mõtted selgemaks ja kindlasti veel mõne vaatenurga juurde. Lisaks võid avastada, et paljudel teemadel ongi raske väita musta või valget ning sinu mõtte teekond “ahhaa” momendini kellegi teise peas on sageli pikk ja konarlik.

Need viis punkti on midagi, mida proovin ise selleaastasel Arvamusfestivalil silmas pidada. Lisaks neile aga püüan kuulata selliselt, et ei valmistu kohe vastu vaidlema või asu enda sõnavõttu ette valmistama. Püüan meeles pidada, et kuulamine ei pea tähendama nõustumist ning kuulata võib ka siis, kui me ei nõustu. Ja et kõnelejal veidi lihtsam oleks, proovin enda kuulamisest ka märku anda. Kui rokk-kontserdil tähendaks märku andmine kaasa laulmist, hüppamist või näppude viskamist, siis sõnarokifestivalil noogutamist, arutelusiltide kasutamist, vaikust, plaksutamist… Sõltuvalt arutelust ei saa välistada mõistagi ka kaasa laulmise, hüppamise ja näppude viskamise kui kuulamise väljenduse vajadust.

Pilt: Arvamusfestivali hea arutelutava (pilt: AWStuff, aitäh!)

Kuidas AFoorumis arutleda?

AFoorumis saab esitada ennast huvitaval teemal poolt- ja vastuargumente, küsida küsimusi. Arutelude korraldajatel on võimalik AFoorumisse kogutud kommentaaride ja küsimuste pinnalt paremini ette valmistada Paides toimuvat arutelu. Foorumisse saab riputada ka arutelude järelkajad, sh heli- ja videofailid ning tekstid, et arutelust jääks tuleviku tarbeks jälg alles. See on ka koht, kus mõttevahetuses sündinud idee saata mugavalt hääletusele www.rahvaalgatus.ee keskkonnas.

AFoorum võimaldab:

• alustada arutelu enne ning jätkata pärast festivali
• anda korraldajale sisendit, et Arvamusfestivali arutelu oleks võimalikult sisukas ning koondaks eri vaatenurki ja argumente
• talletada aruteluga seotud materjalid (tekst, heli, video, foto)
• esitada ja hinnata teemakohaseid argumente
• jagada ja koguda uusi teadmisi
• leida mõttekaaslasi, kellega arutelu tulemusi edasi arendada
• AFoorumi mõte on luua pinnas ühisloomes sündivate lahenduste tekkeks ja edendada arutlevat demokraatiat.

AFoorumi leiad veebilehelt 2018.arvamusfestival.ee/afoorum või kavas olevate aruelude alt.

Kui oled leidnud ennast kõnetava arutelu Arvamusfestivali kavast, jäta teemasse enda küsimused või poolt-/vastuargumendid ning kutsu ka teisi sel teemal arutlema! Nii nagu arutelude programm ja arutelud sünnivad ühisloomena, nii puhume ka AFoorumile hinge sisse koos.

AFoorumil aitas sündida CitizenOS, kes pakub tiimidele ja kogukondadele e-otsustamise veebiplatvormi ning soovib anda inimestele võimaluse ühiselt otsustada nende elukäiku mõjutavate küsimuste üle.

Kahe päeva jooksul toimub alal kokku seitse arutelu, mis käsitlevad kolme riigi arengu seisukohalt olulisi teemasid, nagu tööturg ning tuleviku kompetentsid, polariseerumine ja usaldus ühiskonnas, Balti perede finantsportree ning tuleviku väljavaated kinnisvara- ja ehitusturule. Millisel teemal tahaksid Sina kaasa mõelda? Avame koostöös Swedbankiga lühidalt Baltimaade ala arutelude sisu.

Jaan, Janis või Justas – kes on jõukam?
Milline on Balti perede finantsportree? Kuigi väikesed säästud, elu palgapäevast palgapäevani ning ebakindlus tuleviku ees tunduvad muredena, mis kummitavad vaid meid, seisab nende küsimustega silmitsi pea iga leibkond Baltikumis. Seetõttu asume ala esimeses arutelus kaaluma võimalusi, kuidas muuta säästmis- ja investeerimiskultuuri Eestis, Lätis ja Leedus.

Et noored jääks
Väljaanne Politico käsitles hiljuti Läti kahaneva rahvastiku küsimust. Selgus, et alates liitumisest Euroopa Liiduga on lahkunud ca viiendik Läti elanikkonnast, kellest enamik on noored. Sarnast trendi võib täheldada ka teistes Balti riikides. Küsime, kas ja millist tuge peaksime noortele pakkuma, et nad tahaksid kodumaale jääda. Kas kolm riiki saaksid mure lahendada ühise lahendusega?

Stereotüübid, mis piiravad karjääri
Vajame pidevalt töökäsi, kuid takerdume nii töötajate kui töökoha valikul eelarvamustesse. Eeldame, et naised võiksid jääda laste ja pere juurde ning vältida tööd kapteni või piloodina, äsja ülikooli lõpetanud ei tohiks töötada juhtival positsioonil ning pensioniealised saavad hakkama vaid lühendatud tööajaga. Kuidas saaksime aga Baltikumi ühiskonda muuta, et vaadata mööda stereotüüpidest ning vältida ka nendest tulenevat palgalõhe?

Keda võime usaldada?
Miks on nii, et tihtipeale usaldame kõrvalistujat trammis enam kui demokraatlikult valitud valitsust? Miks meile tundub, et suurkorporatsioonid valetavad, kuid tundmatud inimesed netiavarustes suudavad lahendada meie probleeme? Arvamusfestivali esimese päeva lõpuks jõuame selgusele, kuidas on usaldus ajas muutunud ning kuidas võib vähene usaldus ühiskonna sidususe seisukohalt ohtlikuks muutuda.

Polariseerumine ja ühtekuuluv Baltikum
Teine päev Baltimaade alal algab Baltimaadele olulise teemaga – ühtekuuluvus – mis aitab riikidel toime tulla sise- ja välispoliitiliste šokkide ja stressoritega. Elame ajal, mil käib pidev hübriidsõda Venemaa ja Lääne vahel ning näeme üha enam ilminguid ühiskondade polariseerumisest. Millised küsimused tekitavad ühiskonnas tugevamaid lahkhelisid ja reageeringuid ning kuidas nendega toime tulla? Mis on polariseerumise ohud ja võimalikud tagajärjed?

Keda vajab tulevane tööturg?
EV200 pidustusteks tõotab Eesti rahvaarv olla 800 000 piirimail. Paremini ei lähe ka naabritel, kes on viimase 18 aasta jooksul kaotanud ligi 18% rahvastikust. Seetõttu seame arutelu keskmesse demograafia ja selle seotuse tööturuga – milline peaks olema meie rahvastikupoliitika, millised põhjused peituvad väljarände taga ning kuidas saame neid mõjutada oma väärtusruumi kaudu. Ning lõpuks, millised siis on inimesed, keda vajame tööturule aastal 2038?

Ehitustrendid aastal 2038
Ehitus on üks peamisi majanduskasvu näitajaid. Räägime potentsiaalsetest ehitustrendidest Baltikumis aastal 2038. On selleks 3D-printimine, energiasäästlikud hooned või midagi täiesti muud? Milliseid ehitusmaterjale on meil veel võimalik kasutada? Mida hakata peale nõukogude ajal ehitatud kortermajadega? Ala viimases arutelus seome võimalikud ehitustrendid Balti riikide majandusega.

Baltimaade alal toimub kahel päeval kokku seitse arutelu, neist kaks eesti ja viis inglise keeles:

Reedel, 10. augustil
12.00–13.30 Who is richest – Jaan, Janis or Justas? The financial portrait of the Baltics.
14.00–15.30 “Mina jään!”, “aš lieku!”, “es palieku!” – Baltic countries a disappearing nation?
16.30–18.00 Career – choice or stereotype? Are Baltics looking for new people?
18.00–19.30 Usaldus – kõige väärtuslikum ressurss?

Laupäeval, 11. augustil
12.00–13.30 Divided We Fall, United We Stand: Is Polarisation of Societies Undermining Security of the Baltic States?
14.00–15.30 Demograafia ja tööjõud: Eesti 2038
16.00–17.30 Building trends in the Baltics in 2038

Tekst: Arvamusfestivali vabatahtlik Mari-Liis Koemets
Foto: Arvamusfestivali vabatahtlik Mark Slavin

Arutlesime PMNi Eesti esinduse liikmetega, miks sel aastal otsustati Arvamusfestivalil osaleda demokraatiateemaliste aruteludega. Meie vestlusringis osalesid PMNi Eesti esinduse direktor Christer Haglund, heaoluühiskonna nõunik Merle Kuusk ja kommunikatsiooninõunik Ruudu Raudsepp.

Kust me tuleme ja kuhu me läheme?

Eesti tähistab tänavu 100. sünnipäeva, kuid mitte kogu selle aja pole Eesti olnud vaba ja demokraatlik riik. Sünnipäevad on head teetähised vaatamaks nii minevikku, olevikku kui ka tulevikku. Christer Haglund: “Kuigi Euroopas tundub olukord viimasel ajal päris segane, siis on hea meeles pidada suurepäraseid saavutusi, mis on viimaste aastakümnete jooksul aset leidnud. NSVLi kuulunud Ida-Euroopa riigid on Euroopa Liitu integreerunud, ebavõrdsus on vähenenud ja üldine heaolu on kasvanud. Kuigi hetkel on Euroopa ees uued väljakutsed nagu natsionalismi tõus ja migratsiooniga seotud teemad, on ühtsus Euroopa Liidus tugev tänu jagatud regulatsioonidele ja nende järgimisele.”

Kui me vaatame ajas tagasi, siis on areng märkimisväärne – ühe parteiga riigikorrast, kus kodanikuorganisatsioonid olid valitsuse kontrolli all ning arvamusvabadust piiras tugev tsensuur, oleme jõudnud demokraatlikku ühiskonda, kus igal inimesel on võimalus oma mõtteid avaldada, luua organisatsioone ning kandideerida valimistel endale meeldiva partei nimekirjas. Ruudu Raudsepp leiab: “Esindusdemokraatia arengule lisaks on oluline aktiivse kodanikuühiskonna areng. Iga kodanik saab panustada riigi arengusse tihedamini kui vaid korra valimistel oma häält andes. Kodanikuühendustes osalemine, oma arvamuse avaldamine ning endale südamelähedaste eesmärkide nimel erinevate ürituste korraldamine on oluline osa demokraatia toimimisest.”

Viimastel aastatel on näha mitmetes Euroopa riikides katseid demokraatia alusväärtusi piirama hakata. Näiteks proovis Poola valitsev partei läbi viia kohtureformi, mille tulemusel oleks riigikohtusse kohtunikke hakatud määrama justiitsministri poolt. Selle peale tuli Poolas esile demokraatliku riigikorra tugevus – Poola kodanikud osalesid protestides, Poola president vetostas vastavad seadused ning Euroopa Liidu komisjon tegi ettepaneku sanktsioonide rakendamiseks, kui seadused vastu võetakse. Pärast kaks aastat kestnud vaidlusi on valitsev partei hetkel otsustanud osa plaanitud seadustest mitte ellu kutsuda. Sarnaselt on kodanikuvabaduste piiramiste katsetele vastu seisnud Ungari ja Türgi kodanikud. Võitlus demokraatia eest on seega ka täna väga aktuaalne teema.

Igaüks saab panustada demokraatia hoidmisse

Poola, Ungari ja Türgi puhul näeme väga selgelt, kuidas kodanikuühiskond saab aidata kaasa demokraatlike väärtuste säilimisele. Demokraatia ei ole aga üksik väärtus iseeneses, vaid demokraatlik riigikord pakub oma kodanikele võimaluse ühiselt jõuda parimate lahendusteni.

Kodanikuaktiivsus saab säilida ka autoritaarsetes riikides. Näiteks Eesti taasiseseisvumisele eelnenud vastupanuliikumised (fosforiidisõda, Balti kett ja teised olulised aktsioonid) näitavad, kuidas kodanikud koos saavad oma õiguste eest võidelda. Praegu on näha sarnaseid meeleolusid Tartu tselluloositehase aruteludel – inimestel on erinevad seisukohad, kuid neil on võimalik enda meelsust ja arvamust vabalt väljendada ning tänu sellele areneb Eesti pidevalt edasi.

 Eelmisel aastal arutati Põhjamaade Ministrite Nõukogu debatil biomajandusest kui Eesti majandusarengu uuest võtmest. (Foto: Priit Jõesaar)

Christer Haglundi arvates on Eesti kodanikuühiskonna areng olnud märkimisväärne: “Aktiivne kodanik on täna Eestis tavapärane – alates oma arvamuse väljendamisest (sotsiaal)meedias kuni uute organisatsioonide loomiseni. Olemas on organisatsioonid looduskaitsest erivajadustega noorte toetamiseni, rattateede ehitamise kampaaniad ja Arvamusfestival jpm. Need on märgid, et eestlased hoolivad oma ühiskonnast ja selle arengust ning soovivad võtta vastutuse selle parandamise ja kujundamise osas.”

Pidevalt muutuvas maailmas, kus kõigil on üha kiirem, on vahel raske leida aega olla aktiivne kodanik, kuid see on oluline, et saaksime nautida demokraatlikke vabadusi ka tulevikus. Demokraatiafestivalide võrgustiku üks asutajaid Mads Randbøll Wolff: “Me oleme taandatud tarbijateks samal ajal, kui me oleksime pidanud jääma kodanikeks. Demokraatia peaks olema osa meie loomulikust mõttemaailmast.” 

Üks oluline osa demokraatia säilimisest on avatud arutelu, kus inimesed saavad oma mõtteid väljendada. Merle Kuusk märgib: “Demokraatia ala arutelud Arvamusfestivalil koostöös heade partneritega on meie panus arutelukultuuri, kriitilise mõtlemise ja avatud valitsemise arengusse.”

Demokraatia alal toimub kahel päeval kokku seitse arutelu, neist kolm eesti ja neli inglise keeles:

Reedel, 10. augustil

12:00-13:30 Populismi kasv Euroopas – kas demokraatia korrigeerija või vaenlane?

14:00-15:30 Are the Nordic Countries Still a Role Model for Estonians?

16:00-17:30 From Cowboy Capitalism to Value-based Entrepreneurship

18:00-19:30 Kes kaitseb enam maailmas demokraatiat?

Laupäeval, 11. augustil

12:00-13:30 Seilamine tõejärgsel meediamerel – kuidas kriitiliselt meediat tarbida

14:00-15:30 Civil Society in Europe – Who, Why and How Should Be Mobilized?

16:00-17:30 European Culture Capital 2024 – for Whom and Why?

Jälgi ka demokraatia ala lehte Facebookis. Kohtume 10.-11. augustil Paides!

Tekst: Arvamusfestivali vabatahtlik Virve Kass
Fotod: Priit Jõesaar

Esimeses arutelus keskenduti Soome ja Eesti kultuuri püsima jäämisele. Kirjanikud Sirpa Kähkönen ja Jaak Jõerüüt ning aktiivsed ühiskonnategelased Rein Lang ja Maryan Abdulkarim lahkasid migratsiooni ajalugu ning põhjuseid. Lisaks arutleti, kas ja millised riske kannab endas sisseränne Eesti ja Soome kultuurile, või on sealt hoopis rohkem võita?

Teine arutelu võttis tähelepanu alla Eesti ja Soome majandussuhted. Sissevaate teemasse tegid Eesti ja Soome endised peaministrid Taavi Rõivas ja Anneli Jäätteenmäki ning Soome endine parlamendiliige ja aktivist Mikael Jungner. Taavi Rõivas tõi välja, et ID-kaardi arendus oli Soomes juba enne Eestit, aga seda ei võetud siiski kasutusse. Tema sõnul on huvitav jälgida, kas nüüd on Soome minemas Eestiga sama teed või ollakse turvalisuse aspektides siiski skeptilisemad.

Eesti osalemine SuomiAreenal ning Pori Jazzil kuuluvad Eesti Vabariik 100. rahvusvahelisse programmi, mis sai alguse eelmisel aastal koos Eesti esimese Euroopa Liidu Nõukogu Eesistumisega ning kestab kuni 2018. aasta lõpuni. Arutelud korraldas Arvamusfestival koostöös Eesti suursaatkonnaga Soomes.

Tänavusel Arvamusfestivalil Paides toimub kokku üheksa Soome-teemalist arutelu, millest neli eesti ning viis inglise keeles.

Reedel, 10. augustil

14.00–15.30 Are the Nordic Countries Still a Role Model for Estonians? (Demokraatia ala)

15.00–16.30 Nagu kaks tilka vett – kas tõesti? Räägime Eesti ja Soome suhtluskultuurist (Suhtluskultuuriala)

16.00–17.30 From Cowboy Capitalism to Value-based Entrepreneurship (Demokraatia ala)

18.00–19.30 Manipulation and information warfare (Välispoliitika ala)

Laupäeval, 11. augustil

12.00–13.30 Seilamine tõejärgsel meediamerel – kuidas kriitiliselt meediat tarbida? (Demokraatia ala)

12.00–13.30 Rändavad perekonnad paberil ja päris elus (Lapsed ja vanemad)

12.30–13.30 Learning Through Activity  (Lastearutelud)

16.00–17.30 European Culture Capital 2024 – for whom and why? (Demokraatia ala)

17.00–18.30 Talsinki tunnel – lähemal kui eales varem? (Eesti Meedia ala)

Uuri arutelude tutvustusi lähemalt KAVAST.

Arutelud Soomes käsitlevad väikerahvaste hakkamasaamist üleilmastumise oludes eri nurga alt. “Esimeses arutelus esitame provokatiivse küsimuse, kas Eesti ja Soome kultuurid ja elulaadid on kaduv nähtus, lootes mõistagi, et vastus on ei. Teises otsime tulevikumudeleid mõlema riigi kestmajäämiseks ja “iseendast suuremaks” saamiseks. Kõige selle taustal püsib mõlemal juhul küsimus, kuidas muutudes iseendaks jääda ja kuidas iseendaks jäädes säilitada elujaatavus ja sallivus,” rääkis arutelude juht, ajakirjanik Rain Kooli (ERR).

Soomekeelsetes vestlustes osaleb esinduslik ja värvikas seltskond, nende seas endised peaministrid Anneli Jäätteenmäki ja Taavi Rõivas, kirjanikud Sirpa Kähkönen ja Jaak Jõerüüt, ühiskonnategelased Rein Lang ja Mikael Jungner ning kodanikuaktivist Maryan Abdulkarim. Arutelusid SuomiAreenal on võimalik ka otseülekandes jälgida (lingid avanevad 17. juulil).

Arvamusfestivali arutelude kava 17. juulil Soomes:
Kell 13-14 “Suomi ja Viro – katoaviako kulttuurejako?” Osalejad Maryan Abdulkarim, Jaak Jõerüüt, Sirpa Kähkönen, Rein Lang. Ülekanne: www.katsomo.fi/#!/jakso/941771
Kell 17.30-18.30 “Olemmeko yhdessä enemmän? Viro ja Suomi globalisoituvassa maailmassa.” Osalejad Taavi Rõivas, Mikael Junger, Anneli Jäätteenmäki. Ülekanne www.katsomo.fi/#!/jakso/942713

Koos Arvamusfestivaliga kuulub SuomiAreena Põhja- ja Baltimaade demokraatiafestivalide võrgustikku Democracy Festivals, mille missioon on kaasa aidata tugeva kodanikuühiskonna ning osalusdemokraatia arengule. Arvamusfestivali eestvedaja Maiu Lauringu sõnul jätkuvad Eesti-Soome ühiste teemade arutelud augustikuus Paides, kus juttu tuleb soomlaste ja eestlaste suhtluskultuuri erinevustest, samuti osalevad Soome eksperdid Talsinki tunneli, kultuuripealinna korralduse ja kriitilise meediatarbimise teemalistel aruteludel.

SuomiAreena toimub 16.-20. juulil Poris ning tänavused peateemad on turvalisus, tolerantsus ja vastutustundlikkus. SuomiAreenaga samal ajal toimub muusikafestival Pori Jazz, kus Eesti juubeliaasta puhul astuvad üles muusikud Kadri Voorand, Mihkel Mälgand, Joel Remmel Trio ja Erki Pärnoja. Eesti 100. sünnipäeva tähistatakse Poris sel nädalal erinevate teemapäevadega.

Arutelude korraldamist Soomes toetab Eesti suursaatkond Helsingis, EV100, EASi turismiarenduskeskus ning Eesti Rahvusringhääling. Kaasa aitavad Tuglase selts, Soome Eesti-ühenduste liit ja Eesti Instituut Soomes.

Aruteluteemad jõudsid festivali kavva Eesti Noorteühenduste Liidu, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse, Thingsi (kuhuviia.ee), Kiusamisvaba Kooli, Changemakers Academy ning Läänemaa inimeste ja organisatsioonide koostöös. Arutelude kavaga saab tutvuda Noorte [eel]arvamusfestivali kodulehel https://www.arvamusfestival.ee/noorte-eelarvamusfestival/.

Festivali eestvedaja Karl-Edward Uibo sõnul on festivalil teemasid väga erinevate huvidega noortele. “Lahkame küsimusi nii Haapsalu, Läänemaa, Eesti kui ka Euroopa tasandil, mistõttu võiks iga noor või noortemeelne leida endale sobiva arutelu või töötoa,” rääkis Uibo. Tema sõnul avardab Noorte [eel]arvamusfestival kindlasti osalejate silmaringi ning annab võimaluse küsida olulisi küsimusi noortele turvalises keskkonnas.

Erilise tähelepanu all on esimesel noorte arvamusfestivalil noorte arvamusvabadus. Küsitakse, kuidas soodustab praegune arvamusruum aktiivse kodaniku arengut ning mis juhtub, kui hakkajate noorte arvamissoovi summutada. Samuti räägitakse sellest, mille järgi ära tunda kiusamist ning millised on esimesed võimalused kiusamise ohjeldamiseks. Lisaks on programmi valitud kaks kohalikule kogukonnale olulist teemat – mitmekultuuriline Haapsalu ning Läänemaa võimalus Eesti uue energiakeskusena.

Paide Arvamusfestivali eeskujul sündinud esimene Noorte [eel]arvamusfestival toimub pühapäeval, 17. juunil algusega kell 12 Haapsalu promenaadi pargis. Festivali toetavad Haapsalu Linnavalitsus, Haapsalu Noorte Huvikeskus, Läänemaa Tarbijate Ühistu, Lääne Elu ja Euroopa Komisjoni esindus.

Aruteluteemad jõudsid festivali kavva kevadise ideekorje tulemuste põhjal. Arvamusfestival pakkus eelnevalt omalt poolt mõtteaineks Eesti sajanda sünnipäevaga seotud märksõnu, mis kõik ka programmi jõudsid. Samuti joonistusid esitatud ideede põhjal välja näiteks Eesti usu ala, metsaala, tehnoloogia ala, tervise ja turvalisuse ning inimvara ala. Arutelude kavaga saab tutvuda Arvamusfestivali kodulehel http://2018.arvamusfestival.ee/kava/.

Arvamusfestivali suurtoetaja Swedbanki eestvedamisel sündinud alal Eesti, Läti, Leedu 2038 vaagitakse Balti riikide ühiseid rõõme ja muresid. Küsitakse, kes on rikkam – kas Jaan, Janis või Justas ning räägitakse demograafilistest ja majanduslikest katsumustest kolmes riigis. Eesti piirist kaugemale ulatuvad arutelud ka Põhjamaade Ministrite Nõukogu toetusel sündinud demokraatia alal, kus juttu tuleb Euroopa kodanikkonnast, populismi mõjust ning meedia kriitilisest tarbimisest.

Festivali eestvedaja Maiu Lauringu sõnul on tänavusel festivalil varasemaga võrreldes kavas rohkem Eestist kaugemale ulatuvaid teemasid. “Arvamusfestivali üks põhiväärtusi on avatus ning sellest lähtudes oleme programmi valinud eri riikide kogemusi kokku toovaid arutelusid. Tavalisest rohkem on osalejate seas ka väliskülalisi,” märkis Lauring. Ta avaldas lootust, et see rikastab külastajate festivalikogemust.

Erilise tähelepanu all on tänavu Eesti arutlus- ja suhtluskultuur ise. Kiusamisvaba Kooli veetud suhtluskultuuriala aruteludes küsitakse, kuidas kiusuvabalt suhelda, kas ja kuidas erinevused rikastavad, võrreldakse eestlaste ja soomlaste suhtluskultuuri ning mängitakse Eesti väärtuste mängu. Telia digitarkuse alal räägitakse lähemalt suhtlusest küberruumis.

Esmakordselt on igaühel võimalik kaasa lüüa Arvamusfestivali hitiks kujunenud parlamendierakondade esimeeste arutelu teema valimisel. ERR portaalis saab küsitlusele vastata juuni lõpuni.

Kuues Arvamusfestival toimub 10. ja 11. augustil Paides. Festivali toetavad Paide linn, Swedbank, Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Järvamaa Omavalitsuste Liit, Euroopa Komisjon, Põhjamaade Ministrite Nõukogu, Euroopa Parlament, Telia, Ergo ning Töötukassa.

Kuidas on teie üritus seotud Paides toimuva Arvamusfestivaliga?

Tegemist on Paide Arvamusfestivali eelsündmusega. Haapsalu [eel]festivalil tekkinud mõtted liiguvad edasi Paidesse, kus nende üle arutlemine jätkub. Soovisime Haapsalu Noortevolikoguga teha midagi suuremat, mis kaasaks enam Haapsalus elavaid noori. Läbi ühiste tuttavate saime ühendust Arvamusfestivali eestvedajatega ning alates sellest ajast olemegi [eel]arvamusfestivali planeerinud.

Tahame suurendada noorte hääle mõju avalikus aruteluruumis. Festivalil võtame üheskoos ette ja hakkame otsast murdma nii noorte kohta kehtivaid kui ka nende endi loodud eelarvamusi ja müüte. Ootame üritusele kõiki huvilisi, kelle jaoks on noorte teemad olulised – nii noori ennast kui ka nooruslikke ja noorte ühiskondlikku aktiivsust väärtustavaid inimesi ja organisatsioone Läänemaalt ning mujalt Eestist.

Milliseid teemasid festivalil lahkate?

Festivali programmi jõudsid arutelud ideekorje kaudu, seega räägime teemadel, mis on olulised noorte enda jaoks. Näiteks küsime, keda näevad noored arvamusliidritena – kas korda läheb pigem õpetaja või youtuberi arvamus. Samuti räägime noorte osalemisvõimalustest ühiskonnas ning ka soovist või soovimatusest asjades kaasa lüüa ning sõna sekka öelda.

Juttu tuleb ka laiemalt aktuaalsetest teemadest, nagu e-Euroopa ja digivaldkonna areng, taastuvenergia kui tulevikutrend ning prügi sorteerimise eesmärk. Samuti on noorte jaoks huvipakkuvad teemad mitmekultuuriline Eesti ning ühiskondlike probleemide lahendamise võimalused. Oluliseks pean ka kiusuvaba suhtlemise arutelu, sest see on otseselt seotud kooli, aga ka laiemalt Eesti suhtluskultuuriga. Noorte festivalil on mitmeid kaasava arutelu vorme, et ei peaks lihtsalt istuma ja kuulama, vaid saaks aktiivselt vestluses osaleda.

Kes noorte [eel]arvamusfestivali teevad?

Meil on kohalik Haapsalu tiim, kuhu kuuluvad Läänemaa noortevolikogude aktivistid. Mina vastutan selle eest, et eelfestival sujuks ning kõik, mis vaja enne üritust teha, saaks tehtud. Lisaks on meil meeskonnas Haapsalu Noortevolikogu aseesimees Dan Taidla, kes tegeleb sponsorlusega, samuti Lääne-Nigula Noortevolikogu aseesimees Virdzinja Nargla, kes vastutab toitlustuse eest.

Eelfestivali korraldamisse panutavad ka Paide Arvamusfestivali tegijad. Eestvedaja Maiu Lauring abistab ja suunab meid kogu ürituse korraldamise juures, kommunikatsiooniga aitab meid Arvamusfestivali vabatahtlik Mari-Liis Koemets ning arutelualade kujunduse ja tehniliste küsimustega Maiko Kesküla. Seega sünnib noorte [eel]arvamusfestival tihedas koostöös suure Arvamusfestivaliga, kellega jagame samu väärtusi.

Kas noorte [eel]arvamusfestivalist võib saada traditsioon?

Esimene eesmärk on, et sellesuvine üritus pakuks noorele huvi ning nad tuleks 17. juunil Haapsalusse kohale. Kui unistada, siis loodame, et just Haapsalu võiks ka edaspidi olla noorte arvajate suvine kohtumispaik. Meie suur soov on, et noorte hääl oleks Eestis rohkem kuulda ning meie väike festival on üks samm selles suunas.

Noortefestivali elujõulisus sõltub väga palju noortest endist. Kui meil on soovi kokku tulla ja enda jaoks olulistel teemadel nii isekeskis kui valdkonna asjatundjatega mõtteid vahetada, siis võib sellest sündida tõesti midagi püsivamat. Mulle endale tundub küll, et noored tahavad ja oskavad oma arvamust avaldada. Eks palju sõltub ka, kuidas esimene festival läheb. Seega ootame kõiki sotsiaalselt tundliku meelega noori ja nooremeelseid pühapäeval, 17. juunil Haapsalu rannapromenaadile!

Fotol: Noorte [eel]arvamusfestivali eesvedajate tiim: Virdzinja Nargla, Dan Taidla, Karl Edward Uibo, Anette Marilin Villand

Nii ootavad kinnitamist või ümberlükkamist väited „Odav viin on inimõigus!“ ning „Suured taristuinvesteeringud Eestisse on mõttetud!“ Sõnamadinaid peavad vastavalt Helmer Hallik, Kristo Anderson ja Märt Treier ning Alo Kirsimäe, Indrek Sarapuu, Janar Taal, Sulev Valner ja Tanel Talve. Tööhõive teemalises paneelis „Lõuad pidada ja edasi teenida!“ osalevad Andres Laisk, Janek Mäggi ja Kerli Kõiv, kodukandi hingeelu lahkavas paneelis  „Külavanem – kas külahull või osalusdemokraatia garant?“ vahetavad mõtteid Ivika Nõgel, Janno Rüütle, Kaido Külaots ja Monika Rogenbaum.

Räägitakse ka globaalsematel teemadel – arutelus „Ilm on hukas: kas nii jääbki?“ vestlevad Ain Kallis, Andres Tarand, Kaie Kriiska ja Piia Post, uuest poliitikast mõtisklevad euroküla mehed Igor Gräzin, Indrek Tarand, Ivari Padar, Urmas Paet ja moderaatorina Martin Mölder. Paguluse teema kitsamas ja laiemas tähenduses võtavad üles Neeme Raud,  Maarja Yano ja Jan Rahman, sõnalahingu „Kas see on haldusjaotus järgmisteks aastakümneteks?“ algatavad Aivar Viidik, Ülle Harju ja Kersten Kattai.

Provokatsioonilised küsimused visatakse õhku metsa-paneelis „Kas puud peavad kasvama?“ ning noortepaneelis „Mis hoiab mind kinni, et ma maalt ei läheks!?“ Vastuseid otsivad Martin Arula, Meelis Seedre, Mihkel Kangur, Toomas Kiho ja Urmas Vaino ning Anti Allas, Gerda Vares, Heiki Viisimaa ja Marit Oimet. Rahulikumas ja rõõmsamas rütmis (aga mine sa tea!) võiks kulgeda pärandiaasta paneel “Tulõvigul om aolugu“, kus löövad kaasa Aigar Piho, Annela Laaneots, Annika Vaalma, Evelin Leima, Helena Kudre, Laura Tillo, Lauri Õunapuu, Rainer Kuuba ja Sirli Pohlak.

Et olla valmis haarama õhust just juuni algul ühiskonnas kirgi kütvaid teemasid, on tänavu Kagu-Eesti [eel]arvamusfestivalil ka nn kuum ala #kuidasmekestame. Kaasa mõtlema ja ütlema on oodatud kõik, kellele Eestimaa kagunurga elu ja tegemised korda lähevad.

Tänavugi tasub festivalile tulla kogu perega – et laste sõna oleks kuulda, toimub ka nende arutelupaneel. Maanteeuuseumi lasteala on loodud pere pisimatele põhiprogrammiga paralleelseks ja eakohaseks ajaviiteks. Saab meisterdada ja mängida, liiklustarkust omandada või mänguväljakul toimetada. Avatud on laste mahekohvik, kus maksevahenditeks on naeratus ja aitäh! Kogu päeva jooksul on Postiteel muudki toredat askeldamist – hommikust saadik peetakse paari kilomeetri kaugusel Ihamarus Kõivualutse laata.

Kagu-Eesti III eelarvamusfestivali toimumist aitavad mitmekümnel vabatahtlikul ellu viia ja toetavad Eesti Maanteemuuseum ja Maanteeamet, MTÜ Postitee, Europe Directi Võrumaa teabekeskus, Kultuurkapital, Põlvamaa Arenduskeskus, Võrumaa Arenduskeskus,  MTÜ Võru Folkloorifestival ja Kanepi vald.

Kagu-Eesti [eel]arvamusfestivali PROGRAMM.

Vaata ka Facebooki.

Arutlejaks võivad olla nii lapsed kui ka “suured inimesed”, näiteks teadlased, sportlased, poliitikud jt, kui lapsed neid soovivad kutsuda. Festivali eestvedaja Maiu Lauring julgustab lapsi: “Igal juhul on ennast huvitaval teemal arutelu korraldamine ja läbiviimine hariv ja põnev kogemus. Isegi, kui tuleb selleks koolivaheajal Paidesse kokku tulla! Eelmise aasta kogemus näitas, et laste autentsus ja asjalikkus aruteludel osalemisel inspireeris ka nende vanemaid, õpetajaid ja aruteludele sattunud festivalikülastajaid.”  

Lastearutelusid on oodatud korraldama 5.–7. klasside või ka nooremad õpilased. Oma idee saab kirja panna 16. maini siin. Arvamusfestivali tiim valib laekunud ideedest välja neli arutelu ning annab nende korraldajatele festivali eel igakülgset nõu ja abi. Lastearutelude kava avalikustatakse koos Arvamusfestivali ülejäänud aruteluprogrammiga 4. juunil. 

Eelmisel aastal varieerusid laste tõstatatud teemad keskkonnakaitsest virtuaalmaailma sõltuvuse ning laste (kooli)õnneni. Lapsed pidasid oluliseks festivalil osalejate kaasamist, milleks mõeldi välja küsitlusi, kehalisi katseid ja mõnel juhul lausa teatrietendusi.

Arvamusfestival on kogu ühiskonda kaasav erinevatele maailmavaadetele avatud kohtumispaik, mille eesmärk on arendada arutelukultuuri ja kodanikuharidust. Kuues Arvamusfestival toimub 10. ja 11. augustil 2018 Paides. Kahel päeval peetakse üle 160 arutelu, mida korraldavad ligi sada organisatsiooni. Arvamusfestivali meeskond koosneb 99% ulatuses vabatahtlikest ja saab teoks toetajate abiga.

Aruteludisaini- ja juhtimise töötubade kontseptsiooni on välja töötanud ja neid viib läbi SpeakSmarti hinnatud arutelujuht Marleen Pedjasaar. Marleen on ise juhtinud mitmeid Arvamusfestivali arutelusid ning olnud festivali juures alates selle sünnist. Küsisime temalt, kes ja miks võiks aruteludisaini töötuppa tulla.

Marleen, Arvamusfestival toimub tänavu kuuendat korda ning arutelude spekter on alati lai. Kuidas näiteks kavalehel üles leida ja ära tunda hea arutelu?
Kavas äratavad tähelepanu kindlasti pealkirjad. Hea pealkiri on meeldejääv, näiteks sõnamäng või küsimus. Võib olla, et pealkiri on pisut krüptiline, aga parem oleks, kui juba pealkirjast teab üsna täpselt aimata, millest arutelus juttu võib tulla. Sisulises mõttes aga on head arutelu oodata ikka sealt, kus on esindatud erinevad seisukohad – seega tasub uurida arutelude juures just seda, keda on korraldajad kõnelema palunud – kas ainult neid, kellega on olnud mugav kontakti saada või ka neid, kelle arvamused korraldajate endi arvamusega ei ühti.

Kas head arutelu saab ette planeerida või sünnib see spontaanselt kohapeal?
Mõlemat – saab nii ette planeerida kui sünnib kohapeal. Spontaansust saabki sageli lubada siis, kui kõik olulisemad suuremad asjad on eelnevalt hästi läbi mõeldud. Vaevalt saab olla sisu osas spontaanne, kui kohale on unustatud kutsuda mõni oluline osapool või kui ruumipaigutus on halvasti läbi mõeldud. Õigemini – saab ikka olla, aga see poleks ilmselt spontaansus, mida küsija silmas pidas. Head arutelud sünnivad siis, kui arutlejad tõeliselt hoolivad teemast ja on avatud meelega.

Kellele on mõeldud aruteludisaini töötoad ja mis seal aruteludega juhtub?
Aruteludisaini töötoad on mõeldud kõigile, kes korraldavad Arvamusfestivalil mõnd arutelu ja seda sõltumata sellest, kas korraldatakse esimest või juba mitmendat korda. Töötoas töötab igaüks just enda teemaga, täpsustades fookust, mõeldes sobivale formaadile ja esinejatele ning saades väärtuslikku tagasisidet ja kõrvalpilku teistelt töötoas osalejatelt. Töötuba on väga hea võimalus mõelda arutelu põhjalikult läbi – midagi, mida peaks hea tulemuse saavutamiseks nii ehk naa tegema. Lihtsalt üksi pusimise asemel saab teha seda koos teistega ning saada tagasisidet ja ideid nii koolitajalt kui teistelt osalejatelt. Pöörame tähelepanu ka Arvamusfestivali mitmes mõttes erilisele keskkonnale. Külastajad tulevad sinna kõrgendatud ootustega saada osa haaravast ja vahedast mõttevahetusest ning nad on vabad edasi liikuma, kui arutelu neid ei paelu. Ka Arvamusfestivali füüsiline keskkond võib omajagu väljakutseid pakkuda, sest arutelud toimuvad vabas õhus iga ilmaga – nii palava päikese kui raju tormiga.

Milline väärtus on töötubadel arutelu korraldamise n-ö vanadele kaladele?
Eelnevatel koolitustel olen tähele pannud, et mida rohkem on inimestel kogemusi, seda rohkem võib olla tekkinud ka küsimusi või midagi, mida on hea grupiga peegeldada. Ergutame mõtlema raamist välja, otsima ja katsetama vana tuttava paneeldiskussiooni kõrval ka teisi aruteluformaate ning sügavamaid probleemikäsitlusi. Kogenud arutelu korraldajatel on kindlasti häid mõtteid ja kogemusi, mida jagada noorematega. Noorematel omakorda võib olla värskeid ideid, kuidas ka mitmeid kordi läbiräägitud teemasid uues võtmes avada.

Millega arutelu korraldajad Sinu kogemuse põhjal tavaliselt kõige rohkem peavad pead murdma?Mulle tundub, et inimestel on keeruline leida õige fookus ja seada eesmärk. Samas on fookus ja eesmärk just see, millest kõik muu n-ö liikvele läheb. Aga ikka juhtub, et kui arutelu korraldavad tõelised eksperdid, kes näevad enda teemat kogu selle nüansirohkuses, siis tekib tunne, et kõigest peaks ka Arvamusfestivalil rääkima, muidu justkui poleks mõni aspekt teemast oluline. Kuulajal aga on keeruline nii suurt hulka infot (eriti võõra teema kohta) vastu võtta. Teine keerukus seisneb selles, et korraldajad ei kipu arutelusse kaasama inimesi, kelle seisukohtadega nad nõus ei ole. Ilmselt on teise poolega ebamugav ja närvesööv suhelda ning mõnikord tundub lihtsam loobuda – selle tulemusena aga võib juhtuda, et arutelus jääb puudu särts ja sära. Tasub meeles pidada, et uued ideed sünnivad sageli kahe täiesti erineva lähenemise või valdkonna puutepunktis. Arvamusfestivali külastajad on kõrgete ootustega ning näevad läbi need, kes on tulnud nõustumisarutelusid korraldama.

Arvamusfestivali ja SpeakSmarti koostöös sündinud aruteludisaini ja -juhtimise töötoad on ideekorjest järgmine samm sisuka ja haarava arutelu korraldamiseks. Aruteludisaini töötoad toimuvad 3., 11. ja 20. aprillil Telliskivi loomelinnakus (Telliskivi 60a, A3 hoone). Juunis ja augustis on võimalik osa võtta ka arutelujuhtimise töötubadest. Täpsem info töötubadesse registreerimise ja maksumuse kohta siin: http://www.moderaator.ee/teenused/arvamusfestivali-tootoad. 

Ülesandeid jagub pooleks koormuseks ja töö on tasustatav. Töö algus oleks esimesel võimalusel ning loodame väga, et oled valmis olema festivali tuumikus üks kandvatest jõududest vähemalt aasta lõpuni.

Sa saad meiega:

• luua ja ellu viia turundusvaldkonna värske strateegia aastani 2020;
• arendada festivali kaubamärki;
• luua tervikliku sotsiaalmeedia strateegia;
• olla oma valdkonna eestvedaja, luua vabatahtlik turundusmeeskond ning vastutada selle järjepidevuse eest;
• algatada koostööprojekte festivali kaaskorraldajatega ja arendada sponsorsuhteid;
• Arvamusfestivali juhtiva tuumiku liikmena kujundada festivali tulevikku.

Sa tahad meiega liituda, sest:

• sul on töökogemus turunduse valdkonnast;
• sa tead või soovid õppida, kuidas inimesi motiveerida;
• sa oled loominguline, sulle meeldib algatada erinevaid ettevõtmisi ning sul on head kaasamis- ja koostööoskused;
• sa pead endas ja teistes oluliseks head aja- ja enesejuhtimisoskust ning tulemuste saavutamist;
• sa oled suurepärane suhtleja, osates nii meeldida kui ka end kehtestada.

… ja sulle lähevad korda festivali idee ning eesmärk!

Meie lubame sulle elumuutvat kogemust, sest:

• sind ootab ees missiooniga, avatud, toetav, lustlik, mitmekesisust väärtustav ja muutuste võimalikkusse uskuv meeskond;
• oled osa inspireeriva sõnarokifestivali loomisest ja saad panustada demokraatliku arutelukultuuri tugevnemisse;
• töötad koos oma valdkonna parimatega, saad sadu erialaseid ja isiklikke sõpru ning rikka kontaktide võrgustiku.

Tule aita meil tuua Arvamusfestival inimeste südametele veel lähemale, kujundada see üheskoos veel mõjusamaks arutleva demokraatia pesaks. Kliki lingil ja anna endast meile märku hiljemalt 19. veebruariks 2018. 

Arvamusfestival koosöös Rakendusliku Antropoloogia Keskusega ootab Sinu tagasisidet tänavuse Arvausfestivali kohta. Mis läks sel aastal hästi ja millistes valdkondades saaks festival end arendada, et järgmisel aastal veelgi parem Arvamusfestival korraldada?

Ankeet on anonüümne, vastamiseks kulub umbes 10 minutit.
Tagasisidet kogume 27. augustini.

Küsitluse leiab siit

Lisaks aruteludele on Arvamusfestivali sarnaselt eelmistele aastatele Lasteala, mis paikneb Paide Vallimäel. Seal on lastel võimalik läbi kahe päeva osa võtta erinevatest tegevustest ja meisterdamise töötubadest. Saab laulda, pilli mängida, joonistada puidule ja kilele ning võimalik on lahendada ristsõnu ja mõistatuseraamatuid. Kuuma päikese või vihmasabinate eest saab varjuda madalasse koopasse, kus näidatakse multifilme. Kogu päeva on avatud ka mänguväljak. Mõlemal päeval tegelevad Vallimäel lastega alajuhid Sirje Grauberg ja Ülli Müller.

Lisaks on vallimäel avatud ka tasuta lastehoid. Mõlemal päeval saab väikesed lapsed hoidu viia alates kella 11.30-st kuni 20.00-ni, mil lapsi hoiavad Paide Sookure ja Paide Lasteaia õpetajad. Lastehoius meisterdatakse, mängitakse, seigeldakse ja loetakse raamatuid. Lastehoid on ümbritsetud aiaga ning seal on WC, joogivesi ja võimalik on ka käsi pesta. Lapse hoidu jätmisel annab vanem õpetajale oma telefoninumbri, mille järgselt saab laps kaela värvilise rätiku ja rinda nimesildi.

Lastehoid ja kõik tegevused lastealal on tasuta.

Eelkõige on lasteala vallimäel mõeldud kuni neljanda klassi lastele. Vanematele lastele võiks huvi pakkuda noorteala või lastearutelude ala kiriku kõrval asuval muruplatsil, kus arutelude vahepausid on täidetud erinevate põnevate töötubadega.

Lastealalt on võimalik laenutada Arvamusfestivali ajaks jalutuskäru ning väikelaste emadele on lastealal varjuline hubane koht, kus mugavas võrkkiiges on võimalik last toita.

LASTEARUTELUDE ALAL KIRIKU KÕRVAL

REEDE, 11. AUGUST

12.00-13.00 arutelu

Liigtarbimine ja taaskasutus 

Arutleme taaskasutamise üle, nii Eestis kui ka mujal maailmas. Toome välja erinevad aspektid ja probleemid, näiteks väärarusaamad taaskasutamisest, riigipoolsed teod ja tegemata jätmised. Miks on taaskasutamine Eestis veel lapsekingades? Millised võimalused on jäänud kasutamata? Arutleme teemadel, mis juhtuks siis kui jätkaksime samas tempos jäätmete tekitamist. Püüame mõelda, kuidas populariseerida taaskasutust.

13.00-14.00 liikumise õpituba loovtantsu elementidega

Karolin Poska on vabakutseline tantsukunstnik, kes on lõpetanud Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia. 2016/2017 hooajal on ta Kanuti Gildi SAALi noor kunstnik residentuuris. Karolin on tantsukunstniku- ja õpetajana tegutsenud mitmel pool maailmas, neist eksootilisemateks paikadeks on näiteks Indoneesia ja Palestiina. Arvamusfestivali tantsulises töötoas jõutakse läbi kehalise liikumise värske olekuni, mis annab tervele päevale hea tuju ja energia festivalil kaasamõtlemiseks. Oled sa noor või vana, kukk või kana – töötuppa on kõik oodatud!

14.00-15.00 arutelu

Lapsed tahavad klassist välja ka!

Meie arvamus on, et õppimine ainult klassiruumis õpiku, vihiku, töövihikuga ei tohiks olla enam põhiline õppimise viis. Õppimine peaks muutuma palju praktilisemaks ja vaheldusrikkamaks. Minna võib õue, asutustesse, teistesse koolidesse, muuseumidesse, teatrisse jm. Tänapäeva tehnika võimalused on ülivõimsad ning kui koolidesse ei jõuta muretseda selliseid vahendeid, peaks õpilased minema koolist välja sinna, kus need vahendid on olemas. Praegu on see võimalik küll, kuid peamiselt raha eest.

15.00-16.00 liikumise õpituba jooga elementidega

Töötoa viib läbi Karolin Poska.

16.00-17.00 arutelu

Mida võidaks kultuur, kui koolilaps pääseks muuseumisse tasuta?

Muuseumi ülesanne on koguda, säilitada, uurida ning vahendada kultuuripärandit hariduslikel, teaduslikel ja elamuslikel eesmärkidel. Uudishimu on see, mis meid haridusteel üsna suuresti kannustab. Elamuse saamiseks oleme varmad raha kulutama. Kas sama lahkelt ka siis, kui muuseumis näidatav nime või väheatraktiivse sotsiaalmeedias kajastatuse tõttu noort ei kõneta? Kui saaks aga esmalt ukse vahelt kiigata nii, et vaatamine ei maksagi midagi, aga näe ongi põnev. Kas koolinoor avardaks silmaringi julgelt ka neisse valdkondadesse sissevaadet tehes, mis esmapilgul tunduvad vähepõnevad, kui pilet talle oleks tasuta? Kuivõrd kultuuripärandi kogemisest võib saada sügavam kultuurihuvi? Neile küsimustele otsimegi üheskoos vastust.

17.00-18.00 Klaudia Tiitsmaa mängulised tegevused 

Klaudia Tiitsmaa on lõpetanud Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia näitleja eriala ning töötab Viljandi teatris Ugala näitlejana. Klaudia eestvedamisel turgutatakse keha ja ergutatakse meeli põnevate tegevuste ja harjutustega.

18.00-19.00 arutelu

Vorm on parem kui eales varem!

Üha suuremaks muutub nende noorte hulk, kes pole kehaliselt aktiivsed. Sellega kaasnevad ülekaalulisus, saamatus igapäevaelus ja huvipuudus päriselu vastu, elamine virtuaalmaailmas. Tahame arutleda selle üle, kuidas suurendada noorte huvi spordi vastu ja vähendada aega, mil ollakse nutimaailmas. Kas seda, mis köidab nutiseadmete juures, saaks rakendada spordimaailmas?

LAUPÄEV, 12.AUGUST

11.00-11.45 Hullu Teadlase kabineti töötuba Tartu Ülikooli muuseumist

12.00-13.00 arutelu

Mulle tundub, et poisid eelistavad videomänge pärisinimestele

Teema on välja toonud tüdrukud ning kui poisid sellest kuulsid, protesteerisid nad valjuhäälselt. Mis mõttes?! Mis jutt see on?! Mingit valikut ei ole, loomulikult on pärisinimesed tähtsamad! Aga miks siis tüdrukutele on jäänud teist vastupidine mulje? Võibolla neile endile on arvuti- ja videomängud pärisinimestest tähtsamad? Kust me üldse teame, kellele me oleme (mängudest) tähtsa(ma)d? Kas me ise teame, kes või mis on meile tähtis? Kas me tajume, kuidas paistavad meie eelistused digi- ja pärismaailma vahel teistele?

13.00-14.00 vanaaegse pilli meisterdamise õpituba 

Töötoa läbiviija on Merike Paberits, kes on lektor Viljandi Kultuuriakadeemias. Merike on vabakutseline muusik ja õppinud pärimusmuusika eriala. Töötoas valmistatakse omale eriline muusikariist.

14.00-15.00 arutelu

Koolirõõm ja kodurõõm

Meis tekitas sügavat hämmingut tõdemus, et Eesti on PISA uuringute järgi madala koolirõõmuga. Meie tunneme koolielust rõõmu. Me tuleme kooli rõõmuga. Meil on koolis rõõmus olla. Miks ei uurita kodurõõmu kohta? Kas kõikide jaoks on kodu sama rõõmus koht kui kool? Kas kõik on kodus sama rõõmsad kui koolis? Kas see on loomulik, et me kodus laseme end lõdvaks ega pinguta olemise nimel, näitame oma tujusid, nõrkust ja kurbust? Või ongi meie maa rahvas kogu aeg rahulolematu ega osata olla üksteisega lahked?

15.00-16.00 pärimusmuusika alane töötuba laulude ja tantsudega

Töötoa läbiviija Merike Paberits. 

16.00-17.00 arutelu

Kuidas noored saavad aidata koduta jäänud lemmikloomi?

Armastame loomi. Peaaegu meil kõigil on kodus oma lemmikloomad ja me hoolitseme nende eest ja nunnutame neid. Kuid koduta loomad on sama armsad! Ja meil on neist nii kahju! Nad kõik on väärt head pererahvast. Mida meie saaksime teha koduta loomade jaoks? Võtaksime muidugi lihtsalt endale koju, aga vanemad kõiki ei luba. Võibolla saaksime teha midagi suuremat?

18.00-19.00 arutelu

Koolikiusamisele lõpp!

Missuguseid oskusi on vaja, et osata olla sõber? Kas on võimalik olla kõigiga sõber? Mida teha, kui mind kiusatakse? Mida teha, kui näen kedagi kiusatavat? Kuidas pääseda välja kiusamise nõiaringist? Kuidas luua suhtekultuuri, kus ei ole kiusamisele ruumi?

Arvamusfestivali koostööpartneriks lastearutelude korraldamisel on Ajaloomuuseum, EV100 ning laste ja noorte kultuuri aasta „Mina ka!“.

Tule ja räägi kaasa!

AJAKAVA LASTEALAL VALLIMÄEL

REEDE, 11. AUGUST

Kell 12.00 lugemiskohviku töötuba väikelastele (vene keeles)

Kestvus 30 minutit

Вы пробовали трубить как Элмер? Нет?!? Хммм…А ходить как слоны? Тоже нееет?!? Тогда вам стоит заглянуть к нам и увидеть все, что будет происходить своими глазами!

Книжный проект BookShelf представляет СЛОНОВЬЮ ЗАРЯДКУ для самых маленьких читателей! Мы почитаем книгу Дэвида Макки  «Элмер» и, конечно, поиграем. Встреча ориентирована для деток от 1.5 до 4 лет.

Kell 13.00 Klaudia Tiitsmaa nukufilmi töötuba

Klaudia Tiitsmaa on lõpetanud Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia näitleja eriala ning töötab Viljandi teatris Ugala näitlejana. Klaudia juhendamisel saab iga laps osaleda nukufilmi valmimisel oma tegelaskuju voolimisel.

Kell 14.00 Tere, Ruby töötuba IT- ja programmeerimismaailma huvilistele

Töötuba 5-10 aastastele lastele. „Tere, Ruby! Teekond arvuti sisemusse“ raamatu materjalide põhjal ja Telia vabatahtlike juhendamisel meisterdavad lapsed omale enda arvuti, kus läbi vahva praktilise tegevuse õpitakse mõistma arvuti toimimise põhimõtteid. Töötuba kestab orienteeruvalt 1 tund. Lisainfo raamatu kohta: https://www.rahvaraamat.ee/p/tere-ruby-teekond-arvuti-sisemusse/1004302/et?isbn=9789949589470 .

Kell 15.00 lapsi külastab õhupallimeistrist kloun 

Sõbralik kloun voolib lastele õhupalliloomakesi ja –kujukesi ning mängib lastega.

Kell 16.00 lugemiskohviku töötuba lapsevanematele ja noortele (vene keeles)

Kestvus 60 minutit

Koduraamatukogu – raamatud, mis ma tahan alles jätta oma perekonnale. Antakse ülevaate vähe loetavast klassikast ja uutest kirjandusteostest. Arutletakse, miks on koolilastele tähtis lugeda tänapäevaseid raamatuid. Kokkusaamine on mõeldud vanematele ja lugevatele lastele, et vähendada aega, mis neil kulub hea raamatu otsingutele ning viia nad uute raamatutega kurssi. Arutelu toimub vene keeles.

Домашняя библиотека – книги, которые я хочу сохранить для своей семьи.

Книжный проект BookShelf приглашает родителей юных читателей на книжтересную встречу. Мы обсудим:

– Каким может быть оптимальное соотношение классики и современных авторов;

– почему школьникам важно читать современных авторов;

– достойные примеры мало прочитанной классики;

– обзор новых книжных издательств;

И, конечно, мы поделимся с вами ссылками интересных книжных обзоров.

Kell 17.00 ajaloolised mängud Ajakeskuselt Wittenstein

LAUPÄEV, 12. AUGUST

Kell 12.00 Tere, Ruby töötuba IT- ja programmeerimismaailma huvilistele

Töötuba 5-10 aastastele lastele. „Tere, Ruby! Teekond arvuti sisemusse“ raamatu materjalide põhjal ja Telia vabatahtlike juhendamisel meisterdavad lapsed omale enda arvuti, kus läbi vahva praktilise tegevuse õpitakse mõistma arvuti toimimise põhimõtteid. Töötuba kestab orienteeruvalt 1 tund. Lisainfo raamatu kohta: https://www.rahvaraamat.ee/p/tere-ruby-teekond-arvuti-sisemusse/1004302/et?isbn=9789949589470 .

Kell 13.00  külas on Lõvi Leo ja päästekoer Nublu 

Kell 14.00 Hullu Teadlase kabineti töötuba Tartu Ülikooli muuseumist

Kell 15.00 ajaloolised mängud Ajakeskuselt Wittenstein

Kell 16.00 Hullu Teadlase kabineti töötuba Tartu Ülikooli muuseumist

Üks erilisemaid sündmuseid on kindlasti ajakeskus Wittersteini korraldatud rännak Hermann Hesse esivanemate jälgedes. Just sellel aastal tähistatakse Nobeli kirjandusauhinna laureaadi Hermann Hesse 140. sünniaastapäeva. Üllatusega saame tõdeda, et rahvusvaheliselt tuntud teoste „Stepihunt“ ja „Klaaspärlimäng“ autori Hermann Hesse isapoolne suguselts pärineb Arvamusfestivali linnast Paidest.

Kadri Sireli tantsulavastus “Ruumile alistumine” Paide Püha Risti Kirikus on intrigeeriv juba kohavaliku poolest. Lavastus võtab vaatluse alla ihuruumi ja kirikuruumi kui üksteisest irdunud territooriumid, otsides nende ühisosa, janunedes ühtesulamise järele.

Elo Kiiveti ruumieksperiment on juba tänaseks muutnud Paide keskväljaku jalakäijasõbralikuks olemiskohaks inimestele ilma autodeta. Üheks kuuks võetakse ringristmikul jalakäijatele ruumi juurde ning väljakule tuuakse linnamööbel, murusaared, liivakattega rannavolle ja petanque’i-väljakud, pinksilauad, pikutamistoolid ja rohkelt taimi.

Keskväljakul toimetab Musta Puudli ellu kutsutud festivaliklubi, kus lisaks kohvikule ja õhtustele DJ-settidele saab kuulda energiat täis Vene duobändi Frenetic Virtual Orchestra. Õhtutundidel on Paide Püha Risti Kiriku fassaadile projitseeritud spetsiaalselt Arvamusfestivali jaoks loodud abstraktne visuaal, mille autoriks on disainer Carl-Robert Kagge.

Kindlasti ei tasu tähelepanuta jätta orelimuusika pooltunde Paide Püha Risti kirikus, millest saadud annetuste tulu läheb kirikus oleva oreli lõpuni ehitamise fondi, samuti Wabalinna majas toimuvat Vaiko Epliku soolokontserti ning saksofonikvartett SaxEst kontserti eelmisel aastal avatud Paide Pärdi Muusikaaias.

Täpsemalt saab festivali programmiga tutvuda Arvamusfestivali kavas.

Arvamusfestivali 2016 õhtune programm. Pilt: Kärt Vajakas

Õhtuste ürituste programm:

Reede

11.00-12.30 Töötuba “Minu unistuste linnaväljak”

13.00-14.30 Rännak Hermann Hesse esivanemate jälgedes

12.00-21.00 Festivaliklubi, plaadimuusika

13.30; 15.30; 17.30 Orelimuusika pooltund Püha Risti Kirikus

16.00-17.30 Rännak Hermann Hesse esivanemate jälgedes

19.00 Pärdi muusikaaed, saksofonikvartett SaxEst

19.00 Keisriohtu Hoone, Hesse 140. sünniaastapäevale pühendatud luuleõhtu

19.30 Püha Risti kirik, Trio Naturale rännak maailma kaunite meloodiate varasalve

21.00 Ajakeskus Wittenstein, videodisko 90ndatest, sissepääs tasuta

21.30 Püha Risti kirik, tantsuetendus “Ruumile alistumine”

21.30-02.00 Festivaliklubi, Pidu Disko munad, DJ’d Aleksander Krjukov, Emil Gens, Jaanus Järving, Mark Slavin (+mapping kiriku seinal, autor Carl-Robert Kagge)

22.00 Wabalinna maja, Maja hoovis (halva ilma korral majas sees) Vaiko Epliku soolokontsert, Pilet 7 / 10 eurot

kl 22.00-02.00 Ruuminihke näituse valgus-, video- ja heliinstallatsioonid Jari Matsi poolt Tallinna tn 24, 32 ja 34 majadel.

23.00 Paide Plaza Pidu

Laupäev

10.00-11.30 Rännak Hermann Hesse esivanemate jälgedes

13.30; 15.30; 17.30 Orelimuusika pooltund Püha Risti Kirikus

14.00-15.30 Rännak Hermann Hesse esivanemate jälgedes

22.00 Festivaliklubi Club Tropicana: Frenetic Virtual Orchestra live, DJ-d Erkin Antov, San Antonio, Madis Aesma + visuaal Carl Robert Kagge

kl 22.00-02.00 Ruuminihke näituse valgus-, video- ja heliinstallatsioonid Jari Matsi poolt Tallinna tn 24, 32 ja 34 majadel.

Arvamusfestivali eestvedaja Ott Karulini sõnul kajastab arutelude valik hetkel ühiskonnas valitsevat meelsust ja selle aasta olulisemaid ühiskondlikke muudatusi. Näiteks arutatakse Äärealal haldusreformi tagajärgi ja võimalusi edaspidiseks koostööks või Euroopa alal Euroopa Liidu ja NATO tulevikku ning meie võimalusi liikmena. Eelmiste aastate tagasiside põhjal vähendati tänavu festivalil nii arutelude kui ka arutelualade arvu. Kokku on sellel aastal 25 erinevat aruteluala, mis kahe päeva jooksul annab sõna rohkem kui 500 kutsutud arutlejale.

Arvamusfestival 2016. Foto: Anna Markova

Karulini sõnul leiab endale huvipakkuvaid teemasid kindlasti igaüks – arutletakse tervise, stereotüüpide kui ka sotsiaalse innovatsiooni teemadel. „Lisaks päevakajalistele teemadele arutatakse ka aegumatuid eetilisi küsimusi. Ühtlasi leiab sel aastal ka veidi provokatiivsemaid teemapüstitusi – näiteks miks ei võiks kirikus tantsida, ehkki laulmine ja muusika tegemine kunstilise eneseväljendusena on lubatud? Või kas vana naine on saavutus või salgamist vääriv?” ütles Karulin. Ta lisas, et programmis on ka teemasid, mille arutamine on ühiskonnas pigem jätkuvalt tabu, näiteks “12-aastane pornotarbija – kelle mure ja vastutus?”.

Esmakordselt on festivalil lasteala, kus 5.-7. klassi õpilased korraldavad kokku kaheksa arutelu. Tõstatatavad teemad keskenduvad nii keskkonnakaitsele, virtuaalmaailma sõltuvusele kui ka näiteks laste (kooli)õnne või aktiivse vaba aja sisustamisele. Lahenduste leidmiseks plaanivad nad arutama kutsuda nii teadlasi, noorsportlasi, ent arutlejateks on loomulikult ka noored ise.

Tutvu programmiga siin: 2018.arvamusfestival.ee/kava

Arvamusfestivali programm on kokku pandud avaliku ideekorje põhjal ja on kohaks, kus vahetada mõtteid ühiskonnakorralduse üle, saada värskeid ideid ja uusi teadmisi. Tänavune festival toimub viiendat korda 11.–12. augustil ikka Paides. Hiiumaa [eel]arvamusfestival leiab aset 10. juunil Suursadamas ja Kagu-Eesti oma 14. juulil Eesti Maanteemuuseumis.

Arvamusfestivali toetavad Paide linn, Järvamaa Omavalitsuste Liit, Swedbank, Euroopa Komisjoni esindus Eestis, KÜSK, Euroopa Parlamendi Infobüroo, Avatud Eesti Fond, Eesti Koostöö Kogu, SpeakSmart ja paljud teised. Festivali ühe ala toetajateks on Archimedes ja Rakendusliku Antropoloogia Keskus.

Kutsume Sind liituma meie vabatahtlike fotograafide meeskonnaga, kui:

• soovid leida oma fototalendile kõlapinda ning tugevdada oma portfooliot
• naudid inimeste pildistamist ükskõik mis ilmaga
• usud meie ideesse ning toetad festivali eesmärgi täitmist
• oled vaba 11.-12. augustil 2017

Mida festival annab Sulle:

• ööbimine ja toitlustamine festivali ajal
• hea meeskond, kus koos Sinuga pildistab veel 7 inimest
• mainime Sind Arvamusfestivali albumis ja tägime sotsiaalmeedia piltidel (Facebookis 5113 jälgijat)
• Sinu parimad pildid avaldatakse meie flickris ning neist parimad jõuavad omakorda meediasse või järgmise aasta turundusmaterjalidesse

Ootame 30. maiks Sinu kontaktandmeid ja lühikest kokkuvõtet senistest tegemistest (kui on, siis ka linki portfooliole) aadressile kart.vajakas@gmail.com.

Festivali eestvedaja Ott Karulini sõnul võib tulemusega igati rahule jääda. „Kui algselt plaanisime valida neli arutelu, siis laekunud ideede sisu ja kvaliteedi põhjal valime neid kindlasti rohkem,“ ütles Karulin. „Päris mitmest pakutud ideest selgub, et lapsed tahaksid palju rohkem klassiruumist välja saada, näiteks sportimiseks või mõne (kultuuri)asutuse külastamiseks. Lahenduste leidmiseks plaanivad nad arutama näiteks teadlasi, noorsportlasi, poliitikuid jt, ehkki peamisteks arutlejateks on loomulikult noored ise.“

Koostöös festivali korraldajatega mõtiskletakse neis koolides, kes arutelusid eest vedama asuvad, milline oleks parim formaat ning kes seal osaleda võiksid. Karulini hinnangul on aga suur osa ideedest juba väga põhjalikult läbi mõeldud. „Meie jaoks on alati võtmekohal see, kuidas festivalil osalejaid kaasatakse. Seetõttu on meil eriti hea meel, et lapsed plaanivad kaasata ka kuulajaid. Nii tasub valmis olla näiteks väikesteks kehalisteks katseteks, teatrietendusteks kui ka küsitlusteks,“ sõnas Karulin.

Ideed laekusid Paide Gümnaasiumist, Tallinna Prantsuse Lütseumist, Püha Johannese Koolist ning Järveküla Koolist. Festivali meeskond valib Arvamusfestivalile jõudvad ideed välja lähiajal ning avalikustab need koos ülejäänud programmiga lastekaitsepäeval, 1. juunil.

Arvamusfestival on kogu ühiskonda kaasav erinevatele maailmavaadetele avatud kohtumispaik, mille eesmärk on arendada arvamuskultuuri ja kodanikuharidust. Viies Arvamusfestival toimub 11.-12. augustil 2017 Paides. Kahel päeval peetakse üle 150 arutelu, mida korraldavad enam kui sada organisatsiooni. Arvamusfestivali meeskond koosneb 99% ulatuses vabatahtlikest.

Arvamusfestivali koostööpartneriks lastearutelude korraldamisel on Ajaloomuuseum, EV100 ning laste ja noorte kultuuri aasta „Mina ka!“.

Ruuminihke eesmärk on otsida läbi ajutise vahekasutuse lahendusi linnades ja muudes asumites tühjalt seisvate hoonete ja ruumide elustamiseks. Ühelt poolt pakuksid konkursitööd Arvamusfestivali enam kui 10 000 külastajale võimalust kogeda pea täiesti mahajäetud puitehitise unikaalse hõnguga ja keerdkäikudest tulvil keskkonnas huvitavaid ja ruume elustavaid lahendusi. Teisalt, asudes festivaliala keskse tee äärde jäävas tühjas majas, loob näitus arusaama linnapauside ja kasutuseta seisvate hoonete problemaatikast ja selle vahetust lähedusest ja mõjust meie igapäevaelule.

Konkursile on oodatud tööd erinevatest valdkondadest, millega saab vana maja tubades luua uut ruumilist kogemust, näiteks video, valgus, heli, ruumiline installatsioon jne. Sobilikud on tööd, mis eelpool mainitud teemasid kas otseselt käsitleksid, neist innustuksid või ruumide tühja olekuga suhestuksid ja neile uue mõtte pakuksid.

Konkurss kestab 20. maini 2017. Kandideerimiseks tuleb Ruuminihke veebilehel täita kandideerimisvorm ja lisada oma portfoolio. Korraldajad pakuvad teose loomiseks ka rahalist tuge ning korvavad osaliselt majutus- ja toitlustuskulud. Näitusele valitakse seitse parimat tööd.

Kandideerimine ja täpsem info:  ruuminihe.arvamusfestival.ee

Arvamusfestival ja Rakendusliku Antropoloogia Keskus kutsuvad sotsiaal- ja humanitaar valdkondade tudengeid ja lõpetanuid osalema vabatahtlikena 11-12.augustil Paides toimuval Arvamusfestivalil.

Vabatahtlike tegevuseks on festivali tagasiside meeskonnas küsitluste, vaatluste ja/või lühiintervjuude läbi viimine Arvamusfestivali ajal festivali osalejatega.

Festivali poolt on vabatahtlikele korraldatud majutus, toitlustus, võimalus osaleda festivali melus ning eelkõige on see sotsiaal ja humanitaar valdkonna inimestele suurepärane võimalus katsetada erinevaid uuringumeetodeid.

Anna oma osalussoovist teada ja täida tagasisidetiimi vabatahtliku ankeet: https://goo.gl/forms/CNoIkxZHpcw35neV2 . Ankeedi abil saame teada, millised on sinu huvid ja oskused. Ankeeti on võimalik täita kuni 5. maini.

Viies Arvamusfestival toob meid taas kokku, et arendada ühiskondlikku arutelukultuuri ning inspireerida inimesi uutele ideedele ja tegudele. Viimase Arvamusfestivali korraldamises osales 300 vabatahtlikku, kelle loovus ja töösse panustatud aeg on just see, mis on teinud festivalist Eesti suve ühe tähtsündmuse. Proovi see aasta Sina ka vabatahtliku rolli!
Lisainfo: Ehti Järv
ehti.jarv@gmail.com
Tel: 58047706